Ettevõtjad: Vene transiit ei koli Soomest Eestisse

Soomes veebruari alguses kehtestatud lisatasu Venemaalt pärit raskeveokitelt pole kaubavoore Eestisse ümber suunanud, kuigi soomlased seda väidavad.

Kauppalehti teatel heidavad Soome transiidiettevõtjad oma valitsusele ette, nagu oleks veebruaris kehtestatud lisatasu enam kui 38tonnistelt Venemaalt pärit veokitelt kaubavoorid Eestisse suunanud, kuna siin sellist maksu pole.
„Seda nüüd küll öelda ei saa, et kaubasuund oleks Eestisse liikunud ja Soome veod rohkem meile tulnud,“ ütles Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni president Einar Vallbaum.

Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp lükkas ümber Kauppalehti väite, nagu oleks Tallinna Sadama transiitliiklus jaanuarist märtsini tõusnud 79%. Eelmisel aastal võrreldes 2007. aastaga on kaubamaht ca 20% vähenenud ning tänavu püsinud mullusega umbes samal tasemel, kinnitas ta.

„Kindlasti avaldab soomlaste poolt veokitele lisatasu määramine oma mõju transiidile, kuid praegu mingeid radikaalseid muudatusi tunda pole,“ lisas Ratassepp.

Ka Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase eitas, et kaup liiguks Eesti kaudu. Ta viitas vedude 14protsendilisele kukkumisele võrreldes 2008 kolme esimese kuuga. Kaup on regioonis üleüldiselt kadunud, mitte liikunud uutesse transpordikanalitesse, lisas ta.

Soome transpordiministeeriumi kantsler Juhani Tervalan põhjendas aga väidetavat Eesti-suunaliste mahtude kasvu just sellega, et Pronkssõduri mõjud on Eesti ja Vene suhetest kadunud.

„Pronkssõduri mõjuga pole sel kõigel mingit pistmist. Selle mõju kestab veel kaua ja seda köetakse Vene sadama-rahva poolt lisaks poliitikutele ka edasi, sest vaja ju oma sadamates tööd kindlustada,“ märkis transiidiekspert Raivo Vare.

Transiidi taastumise määrab Vare sõnul rahvusvahelise kriisi taandumise tempo. “Kui maailmamajandus hakkab taas tõusule pöörama, kasvab esmalt toorainevedu, mis Vene ekspordis – ja seega meie mõistes transiidis –, on suurima osakaaluga,” selgitas ta.

Edasi tuleb meil oodata Venemaa impordi kasvu – hakatakse taas suuremal määral tarbima ja toormekspordiga teenitud rahaga kaupa sisse ostma ning kasvavad ka autodega veetavad kaubavood nii Eestis kui Venemaal. „Seni aga on tegu pigem vähenemisega. Ja seda 2010. aastalgi veel käesolevale lisaks,“ ütles Vare.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.038373
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.4681713
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153398
Filipiinide peeso PHP 59,91 0.1102923
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.0917081
Hongkongi dollar HKD 8,84 -0.0011312
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0565931
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.1897852
India ruupia INR 81,60 -0.4465103
Indoneesia ruupia IDR 16686,35 -0.1616072
Islandi kroon ISK 140,22 0.0642261
Jaapani jeen JPY 128,27 -0.1634496
Kanada dollar CAD 1,50 0.0937082
LAV rand ZAR 16,26 -0.245964
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,52 0.1840006
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0338102
Mehhiko peeso MXN 23,01 -0.516721
Norra kroon NOK 9,61 0.2210682
Poola slott PLN 4,30 0.1094959
Rootsi kroon SEK 10,27 0.5195949
Rumeenia leu RON 4,66 0.0880754
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0192728
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.4481728
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0263945
Taani kroon DKK 7,46 0.0120652
Tai baht THB 37,23 0.1554821
Tšehhi kroon CZK 26,02 0.3470883
Türgi liir TRY 6,20 0.2151233
Ukraina grivna UAH 31,38 -0.1701995
Ungari forint HUF 322,15 -0.1456822
USA dollar USD 1,13 -0.0177164
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.3596691
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.0912787
Vene rubla RUB 75,94 -1.1527708

Valdkonna töökuulutused