Ettevõtjad: Vene transiit ei koli Soomest Eestisse

Soomes veebruari alguses kehtestatud lisatasu Venemaalt pärit raskeveokitelt pole kaubavoore Eestisse ümber suunanud, kuigi soomlased seda väidavad.

Kauppalehti teatel heidavad Soome transiidiettevõtjad oma valitsusele ette, nagu oleks veebruaris kehtestatud lisatasu enam kui 38tonnistelt Venemaalt pärit veokitelt kaubavoorid Eestisse suunanud, kuna siin sellist maksu pole.
„Seda nüüd küll öelda ei saa, et kaubasuund oleks Eestisse liikunud ja Soome veod rohkem meile tulnud,“ ütles Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni president Einar Vallbaum.

Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp lükkas ümber Kauppalehti väite, nagu oleks Tallinna Sadama transiitliiklus jaanuarist märtsini tõusnud 79%. Eelmisel aastal võrreldes 2007. aastaga on kaubamaht ca 20% vähenenud ning tänavu püsinud mullusega umbes samal tasemel, kinnitas ta.

„Kindlasti avaldab soomlaste poolt veokitele lisatasu määramine oma mõju transiidile, kuid praegu mingeid radikaalseid muudatusi tunda pole,“ lisas Ratassepp.

Ka Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase eitas, et kaup liiguks Eesti kaudu. Ta viitas vedude 14protsendilisele kukkumisele võrreldes 2008 kolme esimese kuuga. Kaup on regioonis üleüldiselt kadunud, mitte liikunud uutesse transpordikanalitesse, lisas ta.

Soome transpordiministeeriumi kantsler Juhani Tervalan põhjendas aga väidetavat Eesti-suunaliste mahtude kasvu just sellega, et Pronkssõduri mõjud on Eesti ja Vene suhetest kadunud.

„Pronkssõduri mõjuga pole sel kõigel mingit pistmist. Selle mõju kestab veel kaua ja seda köetakse Vene sadama-rahva poolt lisaks poliitikutele ka edasi, sest vaja ju oma sadamates tööd kindlustada,“ märkis transiidiekspert Raivo Vare.

Transiidi taastumise määrab Vare sõnul rahvusvahelise kriisi taandumise tempo. “Kui maailmamajandus hakkab taas tõusule pöörama, kasvab esmalt toorainevedu, mis Vene ekspordis – ja seega meie mõistes transiidis –, on suurima osakaaluga,” selgitas ta.

Edasi tuleb meil oodata Venemaa impordi kasvu – hakatakse taas suuremal määral tarbima ja toormekspordiga teenitud rahaga kaupa sisse ostma ning kasvavad ka autodega veetavad kaubavood nii Eestis kui Venemaal. „Seni aga on tegu pigem vähenemisega. Ja seda 2010. aastalgi veel käesolevale lisaks,“ ütles Vare.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.049741
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,82 0.023146
Hiina jüaan CNY 7,87 -0.815611
Hongkongi dollar HKD 9,71 -0.00412
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.221789
Iisraeli seekel ILS 4,40 0.015903
India ruupia INR 79,86 0.018785
Indoneesia ruupia IDR 16832,00 0.077293
Islandi kroon ISK 124,35 0.003216
Jaapani jeen JPY 131,90 -0.007581
Kanada dollar CAD 1,56 0.033381
LAV rand ZAR 14,43 0.049213
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,20 0
Malaysia ringgit MYR 4,83 -0.022759
Mehhiko peeso MXN 22,99 -0.049993
Norra kroon NOK 9,66 -0.547341
Poola slott PLN 4,16 0.007217
Rootsi kroon SEK 9,89 -0.244339
Rubla RUB 70,00 -0.018567
Rumeenia leu RON 4,66 0.040767
Singapuri dollar SGD 1,63 0.006143
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.231103
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.071986
Taani kroon DKK 7,45 0.046309
Tai baht THB 38,85 0.025746
Tšehhi kroon CZK 25,35 0.102661
Türgi liir TRY 4,65 -0.008601
Ukraina grivna UAH 33,66 0.002971
Ungari forint HUF 311,32 -0.003212
USA dollar USD 1,24 -0.738028
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.016676
Valgevene rubla BRL 4,01 -0.014959
Valgevene rubla BYN 24263,00 0.004121

Valdkonna töökuulutused

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018