Laidvee: transiidi hetkeseis vilets, üksikute lootuskiirtega

Ago Tiimani ja Erik Laidvee hinnangul on olukord kohalikul transiitvedude turul küll kehv, ent lootust paranemiseks siiski on.

Transiidikonverentsi TRANSESTONIA korraldajad küsisid, millised on sadamate, operaatorite ja transiidiettevõtjate nägemuse kohaselt tänased peamised lahendamist vajavad probleemid.

Küsimustele vastavad Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni (ELTA) direktor Ago Tiiman, Eesti Sadamate Liidu direktor Viktor Palmet ja Eesti Sadamaoperaatorite Liidu juht Erik Laidvee.

Kuidas iseloomustate Eesti transiidi hetkeseisu?
Tiiman:
Eesti transiidi hetkeseis on keeruline ja raske, kuid mitte lootusetu. Allegooriliselt võib öelda, et vaatamata hetke-poliitikute vastasseisule transiidi arendamise ideele, ei pääse Eesti oma saatusest olla üks olulisemaid kaubateid Lääne ja Ida vahel.
Palmet: Muudatuste protsess on käivitunud. Senise peamiselt vedelkütuse (ka osakaalult vähemate muude puistekaupade) kõrvale on tulekul tarbekaupade, tinglikult konteinerkaupade transiit.  Tallinna Sadama eelleping ja Eesti transpordiettevõtete edukad  tutvustusaktsioonid Hiinas annavad alust optimismiks. Euroopa Liidu tugifondide avamine ja Eesti riigi otsus alustada Muuga sadama laiendust tagavad konteinerite laadimiseks peamise infrastruktuuri. Tallinna Sadama kõrval tegutsevad aktiivselt  ka teised Eesti sadamad (näiteks Sillamäe ja ka Paldiski Põhjasadam). Tarbekaupade transiidi ootel on piltlikult öeldes kogu Eesti sadamakompleks. Eesti Raudtee suunitlused konteinerite veoks ja olulised muudatused raudteetariifide süsteemis hakkavad suurel määral tagama maismaatranspordi. Koidula piiripunkti rekonstrueerimine ja kokkulepped Vene partneritega tollivormistamise osas lubavad ladusa piiriületuse.
Laidvee: Eesti transiidi hetkeseis on vilets, üksikute lootuskiirtega paranemise suunas.


Millised probleemid takistavad käesoleval ajal Teie hinnangul Eestit läbiva transiidi arengut?
Tiiman: Praegu, ülemaailmse majandusliku madalseisu tingimustes, pean meie peamiseks probleemiks riigi juhtide suutmatust (või soovimatust?) näha võimalusi trafaretse majandusliku mõtlemise muutmiseks ning uute positiivsete arengute algatamiseks. Transiit võiks igati olla see majandusharu, mis kriisi ajal esimesena hakkab andma riigile kasumit - kui vaid poliitikud suudaks ja julgeks muuta mõtlemise ja suhtumise paradigmat.
Palmet: Seniste transiidikaupade (vedelkütus, väetis, süsi, metall, puit, teravili jne) jätkamiseks peaks tipp-poliitikud taasavastama enda jaoks niisuguse poliitilise haru nagu välis- majanduspoliitika (eriti Venemaaga). Kui Eesti Raudtee püüdleb valmisolekule konteinerkaupade veoks, siis autotranspordi veovõime (mõtlen siin Eesti firmasid) vajab edendamist. Asi on ju selles, et suur osa konteinerkaupadest hakkab siiski välistarbijani liikuma veoautodel. Tarbekaupade autoveol on aga omad logistikatingimused, milles on konkreetne ja määrav sõna öelda ka riigil. Mõtlen siin veokite mõõtmeid, rahvusvahelisi veolubasid ja põhiteede kvaliteeti. Kusjuures, otsused tuleb teha juba nüüd (ka proovisaadetiste perioodil), mitte vahetult enne või pärast  Muuga laienduste valmimist. Oluline on jõuda arusaamiseni, et rahvusvaheline transport kujutab endast teenuste eksporti, seega on transiit hoovaks majanduskriisist väljumiseks ja edasiseks majanduskasvuks ning töökohtade juurdekasvuks; põhimaanteede (Tartu, Narva, Pärnu) projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja kasutamisel tuleb siseriiklike sõitude mugavdamise kõrval hakata arvestama ja sallima kaubaveokeid.
Laidvee: Tõstan esile neli peamist probleemi:
1. Eesti-Vene riikidevahelised halvad (olematud) suhted;
2. Poliitikute (või nende rahastajate) kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse;
3. AS Tallinna Sadam suhtumine tänastesse operaatoritesse ja nende pakutavate investeeringute tõrjumine/pidurdamine;
4. Ühtse marketingi ja turunduse nõrk teostus. Igaüks rabeleb enamasti omaette, kliendile müüakse näiteks ainult sadamateenust, mitte kogu transiidiketti punktist A punktini B.

     
Mida ja kellel on Teie meelest vaja teha selleks, et Eesti asukohaeelist maksimaalselt ära kasutada ja transiiti elavdada?
Tiiman: Tegutsema peame meie kõik. Ja "meie" - see tähendab nii riigi- kui erasektorit. Edu võtmeks sellisel ühisel tegutsemisel, ning seda just praegusel raskel ajal, on aga koostöö. Sest Eesti transiit tähendab rahvusvahelise
kaubavahetuse kogu Eesti-koridori. Ja kuidas see koridor funktsioneerib, sõltub meie koostööst. Koostööst meeskonnas, millel on ühine arusaamine koostöö vajadusest, ühised eesmärgid  ning ühine tahe saavutada need eesmärgid. Siit ka vastus küsimusele, mida konkreetselt oleks vaja teha, et maksimaalselt kasutada ära Eesti strateegilist ressursi ehk meie geograafilist asukohta: meil peab olema ühine tahe, et selle alusel moodustada teo- ja otsustusvõimeline meeskond Eesti transiidi arengu kardinaalseks muutmiseks paremuse suunas. 
Palmet: Viimane aeg on arendada tihedat koostööd riigi ja transpordiettevõtjate (liitude) vahel. Tuntud transiidiriigid püüavad kaubavoogusid endale tõmmata ja ära kasutada  oma rahvusliku rikkuse suurendamiseks; tarbekaupade transiit annab head lisaväärtust ja väga palju hästi tasustatud töökohti. Selleks tuleb riigi ja kohalike võimuorganite tasemel luua tingimused kauba veoks mitte ainult oma sadamate kaudu vaid ka oma laevastikuga ja oma maismaatranspordiga ehk  hallata tuleb võimalikult suurt osa teenusest. Kaubavoo suunamise aluseks on mitte ainult riigi geograafiline asukoht vaid ka kõrge veoteenuse kvaliteedi tagamine (mõiste "protektsionism" ei ole seega kohane), milles Eesti ettevõtjatel on head kogemused. Kogu transiidiahel tuleb põhjalikult ja viivitamata läbi töötada ja kaardistada Eesti Transpordipoliitikas (Re-Plan) ja Eesti Merenduspoliitikas.
Laidvee: Eesti asukohaeelis sõltub suuresti suhetest Venemaaga. Kuni suhteid pole, on Eesti asukohast vähe tolku, kuna täna on Eesti tee tupik, mis lõppeb piiril. Eesti ise neid suhteid korda ei saa, see on selge. Vaja oleks kasutada vahendajat: USA või Saksamaa. Olulist tähelepanu tuleb pöörata ühisturunduslikule tegevusele, müües Eesti transiidikoridori kui kompleksteenust, mitte üksikuid firmasid eraldi. Teenuste arendamisel tuleb lisaks efektiivsusele ja turvalisusele keskenduda ka kasutajamugavusele. Transiidiklientidele peab pakkuma terviklikke infotehnoloogilisi lahendusi, kasutades võimalikult vähe pabereid ja tagades klientidele reaalajas ülevaade oma kaupade seisust ja liikumisest. Samuti tuleb leida mõistlikud lahendused riigile kuuluvate ettevõtete nõukogude koosseisudele ja Tallinna Sadama diskrimineerivale poliitikale. 

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 -0.054721
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,31 0.214585
Hiina jüaan CNY 7,78 0.073322
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.103647
Horvaatia kuna HRK 7,54 0.015918
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.139279
India ruupia INR 75,75 0.035126
Indoneesia ruupia IDR 15970,00 0.225931
Islandi kroon ISK 123,62 0.067996
Jaapani jeen JPY 133,23 -0.067509
Kanada dollar CAD 1,51 0.029789
LAV rand ZAR 16,06 0.014324
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,00 0.0078
Malaysia ringgit MYR 4,79 0.041757
Mehhiko peeso MXN 22,53 0.083944
Norra kroon NOK 9,80 -0.028874
Poola slott PLN 4,21 -0.009502
Rootsi kroon SEK 9,89 0.057142
Rubla RUB 69,65 0.184103
Rumeenia leu RON 4,63 -0.002159
Singapuri dollar SGD 1,59 0.044075
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.055577
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.014601
Taani kroon DKK 7,44 0.000671
Tai baht THB 38,29 0
Tšehhi kroon CZK 25,63 -0.035105
Türgi liir TRY 4,52 0.030992
Ukraina grivna UAH 32,07 0.115189
Ungari forint HUF 313,91 -0.01911
USA dollar USD 1,18 0.104753
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.116325
Valgevene rubla BRL 3,89 0.123631
Valgevene rubla BYN 23802,00 0.113564

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017