Autor: Mariliis Pinn • 16. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laidvee selgitas, et lõpuks ometi sai Eestist kulgev kaubatee kõigile Hiina ekspediitoritele jagatavasse teatmikku, millest juhinduvad enamik vedajaid. „Oleme suhteid arendanud ja Hiinas käinud Eestit tutvustamas juba viis aastat aga seni sellist läbimurret ei olnud. Seda teatmiku loeb enamus kaubasaatjaid ja selle põhjal teevad nad otsuseid. Enne nad ei teadnuki, et võimalus Eesti kaudu saata olemas on. Nüüd neil on sealt näha hinnad, ajad ja marsruudid,“ selgitas Laidvee.

Kuigi sõlmitud on vaid mittesiduvad eellepingud ja täpsemad kokkulepped sõlmitaks paari kuu jooksul, kui Hiina delegatsioon on Eestit külastanud on esimesed proovipartiid teel. „Oleme kursis, et esimesed konteinerid on Hiinast siia poole teel. Need tulevad muidugi läbi Rotterdami või Hamburgi sadama, kuid selle asemel, et tavapärasel marsruudil Moskvasse läbida Kotka sadam, liiguvad läbi Muuga terminali,“ selgitas Laidvee, et eestlased üritvad muuta juba olemasolevat kaubateed. „Tegu on proovipartiidega. Peame ka läbirääkimisi laevaliinidega, kes on huvitatud Muuga kaudu vedamisest.“

Eesti eelis on raudteeühendus Moskvaga. „Siit läheb konteinerrong kahe päevaga Moskvasse. See on oluline lisakvaliteet ja kiirus,“ sõnas Leidvee. Kotkast nimelt veetakse konteinereid edasi veoautodega, millel võib Moskvasse jõudmiseks kuluda kolm päeva kuni kolm nädalat, sõltuvalt sellest, kuidas piiril järjekord on. „Kaubarong küll korraks peatub piiril, kuid tolliprotseduurid toimuvad Moskvas,“ selgitas Laidvee, et rongidel autodega sarnast kadalippu läbida ei tule. „See on suur trump, millega me Hiinas laineid lõime.“

Laidvee sõnul on ka Muuga läbimine hinna poolest igati konkurentsivõimeline. Ka on Muugal võimsust, et rohkem konteinereid vastu võtta.

EASi esindaja Šanghais Valle Feldmann tõi välja, et eriti olulised on head suhted Venemaaga. „Kogu aeg uuritakse, et kuidas on läbisaamine suure naabriga. Seekord oli meiega kaasas ka Vene poolene koostööpartner,“ avas ta Eestlaste viimase visiidi edu saladuse.

Muuga CT konteineriterminal juhatuse esimees Sergei Artjomov teemat veel kommenteerida ei soovinud, kuna kindlaid lepinguid ei ole.