1Partner: laopindade turul valitseb ülepakkumine

Kuigi erinevalt elamispindadest laopindasid spekulatiivsetel eesmärkidel väga palju ei ehitatud, valitseb ka kinnisvaraturu selles sektoris ülapakkumine, kommenteeris laopindade turu hetkeseisu 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Ta selgitas, et kui elamispindu osteti osaliselt edasimüümiseks vaheltkasu teenimise eesmärgil, mitte omatarbeks, siis tootmis- ja laopindade turul sarnaseid turumoonutusi ei olnud. Samuti ei valminud langusfaasiks üheaegselt mitut suuremat rendiobjekti nagu see on juhtunud büroopindade osas.

"Kuigi toomis- ja laopindade turul oli pindade juurdekasv võrreldes teiste sektoritega tunduvalt tasakaalustatum, valitsevad ka selles sektoris laias laastus sama probleemid: pinda on rohkem kui vajatakse, vakantsus kasvab ning hinnatrend on langev," lisas ta.

Kui elamispindade sektoris langes nõudlus 2007. aasta algusest ning hinnatrend muutus  langevaks veidi hiljem, toimusid tootmis- ja laopindade turul sarnased muudatused hinnanguliselt aasta-poolteist hiljem.

"Põhjused selleks on loogilised, nimelt ehitati enamus hoonetest, kas omatarbeks või konkreetse rentniku huvisid silmas pidades. Tõsi, sageli ehitati nimetatud hooneid laienemisvaruga ning tühjana seisvad osad üüriti välja. Uute tootmis- ja laopindade üürimäärad olid tippajal vahemikus 80-100 kr/m²kuus sõltuvalt asukohast, pinna suurusest, kõrgusest ning muudest pakutavatest teenustest," rääkis Vahter.

"Tänaseks on paljude ettevõtete tootmismahud järsult langenud, samuti otsitakse muid kokkuhoiu võimalusi, mistõttu proovivad ka juba olemasolevad üürnikud pindu vähendada või üürihinda alla kaubelda," lisas ta.

"Seetõttu ongi uute tootmis- ja laopindade üürimäärad langenud tänaseks tasemele 50-60 kr/m²kuus. Enim on nõutud 500 -1 000 m² suurused pinnad koos olmekorpusega. Kuigi protsentuaalselt on hinnalangus tabanud enim kaasaegseid pindu, on nende vastu nõudlus siiski olemas. Võrreldes vanemate laopindadega on uued pinnad siiski efektiivsemad, sest lisaks üürile tuleb arvestada ka kütte- ja muude kommunaal- ja kõrvalkuludega. Mida madalam on üüritasu, seda suurem osakaal langeb kommunaal- ja kõrvalkuludele, mistõttu odavam üürihind ei pruugi lõppkokkuvõttes osutuda optimaalseimaks," rääkis mees.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.2108626
Brasiilia reaal BRL 4,36 0.1286292
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153421
Filipiinide peeso PHP 62,14 0.2533034
Hiina jüaan CNY 7,49 0.086874
Hongkongi dollar HKD 9,13 0.0833105
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.0162674
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.080384
India ruupia INR 79,13 0.0860063
Indoneesia ruupia IDR 16197,56 0.0860128
Islandi kroon ISK 126,32 0
Jaapani jeen JPY 128,07 -0.3113567
Kanada dollar CAD 1,54 0.1238673
LAV rand ZAR 15,91 0.3653642
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,03 0.3660231
Malaysia ringgit MYR 4,65 0.0602903
Mehhiko peeso MXN 23,91 0.3474656
Norra kroon NOK 9,44 -0.0582393
Poola slott PLN 4,30 -0.0278836
Rootsi kroon SEK 10,26 0.1103096
Rumeenia leu RON 4,67 -0.0085738
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0955353
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0683839
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.1037703
Taani kroon DKK 7,45 -0.0026845
Tai baht THB 37,99 0.1167455
Tšehhi kroon CZK 25,76 0.0077634
Türgi liir TRY 5,48 0.1646512
Ukraina grivna UAH 30,62 0.085962
Ungari forint HUF 323,73 0.1082318
USA dollar USD 1,16 0.0860437
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.2151566
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0128811
Vene rubla RUB 73,60 -0.0505165

Valdkonna töökuulutused