1Partner: laopindade turul valitseb ülepakkumine

Kuigi erinevalt elamispindadest laopindasid spekulatiivsetel eesmärkidel väga palju ei ehitatud, valitseb ka kinnisvaraturu selles sektoris ülapakkumine, kommenteeris laopindade turu hetkeseisu 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Ta selgitas, et kui elamispindu osteti osaliselt edasimüümiseks vaheltkasu teenimise eesmärgil, mitte omatarbeks, siis tootmis- ja laopindade turul sarnaseid turumoonutusi ei olnud. Samuti ei valminud langusfaasiks üheaegselt mitut suuremat rendiobjekti nagu see on juhtunud büroopindade osas.

"Kuigi toomis- ja laopindade turul oli pindade juurdekasv võrreldes teiste sektoritega tunduvalt tasakaalustatum, valitsevad ka selles sektoris laias laastus sama probleemid: pinda on rohkem kui vajatakse, vakantsus kasvab ning hinnatrend on langev," lisas ta.

Kui elamispindade sektoris langes nõudlus 2007. aasta algusest ning hinnatrend muutus  langevaks veidi hiljem, toimusid tootmis- ja laopindade turul sarnased muudatused hinnanguliselt aasta-poolteist hiljem.

"Põhjused selleks on loogilised, nimelt ehitati enamus hoonetest, kas omatarbeks või konkreetse rentniku huvisid silmas pidades. Tõsi, sageli ehitati nimetatud hooneid laienemisvaruga ning tühjana seisvad osad üüriti välja. Uute tootmis- ja laopindade üürimäärad olid tippajal vahemikus 80-100 kr/m²kuus sõltuvalt asukohast, pinna suurusest, kõrgusest ning muudest pakutavatest teenustest," rääkis Vahter.

"Tänaseks on paljude ettevõtete tootmismahud järsult langenud, samuti otsitakse muid kokkuhoiu võimalusi, mistõttu proovivad ka juba olemasolevad üürnikud pindu vähendada või üürihinda alla kaubelda," lisas ta.

"Seetõttu ongi uute tootmis- ja laopindade üürimäärad langenud tänaseks tasemele 50-60 kr/m²kuus. Enim on nõutud 500 -1 000 m² suurused pinnad koos olmekorpusega. Kuigi protsentuaalselt on hinnalangus tabanud enim kaasaegseid pindu, on nende vastu nõudlus siiski olemas. Võrreldes vanemate laopindadega on uued pinnad siiski efektiivsemad, sest lisaks üürile tuleb arvestada ka kütte- ja muude kommunaal- ja kõrvalkuludega. Mida madalam on üüritasu, seda suurem osakaal langeb kommunaal- ja kõrvalkuludele, mistõttu odavam üürihind ei pruugi lõppkokkuvõttes osutuda optimaalseimaks," rääkis mees.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0823515
Brasiilia reaal BRL 4,45 0.0966575
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,07 0.1801171
Hiina jüaan CNY 7,84 0.0114742
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.0811313
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.073141
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.0941487
India ruupia INR 81,96 -0.4566709
Indoneesia ruupia IDR 16639,82 0.7159749
Islandi kroon ISK 140,07 0.0357092
Jaapani jeen JPY 128,55 -0.1087886
Kanada dollar CAD 1,52 0.1709627
LAV rand ZAR 16,30 -0.1586203
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,04 0.3054377
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.2533409
Mehhiko peeso MXN 23,08 0.0815109
Norra kroon NOK 9,72 -0.0246868
Poola slott PLN 4,29 -0.0721685
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.0154976
Rumeenia leu RON 4,65 -0.02796
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0512492
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.0442527
Šveitsi frank CHF 1,12 -0.0800356
Taani kroon DKK 7,46 0.00134
Tai baht THB 37,31 -0.0904992
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0038683
Türgi liir TRY 6,04 0.019857
Ukraina grivna UAH 31,49 0.061647
Ungari forint HUF 323,27 -0.024741
USA dollar USD 1,14 0.0968736
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 -0.0423549
Valgevene rubla BYN 2,42 0.0869601
Vene rubla RUB 75,52 -0.2583194

Valdkonna töökuulutused