1Partner: laopindade turul valitseb ülepakkumine

Kuigi erinevalt elamispindadest laopindasid spekulatiivsetel eesmärkidel väga palju ei ehitatud, valitseb ka kinnisvaraturu selles sektoris ülapakkumine, kommenteeris laopindade turu hetkeseisu 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Ta selgitas, et kui elamispindu osteti osaliselt edasimüümiseks vaheltkasu teenimise eesmärgil, mitte omatarbeks, siis tootmis- ja laopindade turul sarnaseid turumoonutusi ei olnud. Samuti ei valminud langusfaasiks üheaegselt mitut suuremat rendiobjekti nagu see on juhtunud büroopindade osas.

"Kuigi toomis- ja laopindade turul oli pindade juurdekasv võrreldes teiste sektoritega tunduvalt tasakaalustatum, valitsevad ka selles sektoris laias laastus sama probleemid: pinda on rohkem kui vajatakse, vakantsus kasvab ning hinnatrend on langev," lisas ta.

Kui elamispindade sektoris langes nõudlus 2007. aasta algusest ning hinnatrend muutus  langevaks veidi hiljem, toimusid tootmis- ja laopindade turul sarnased muudatused hinnanguliselt aasta-poolteist hiljem.

"Põhjused selleks on loogilised, nimelt ehitati enamus hoonetest, kas omatarbeks või konkreetse rentniku huvisid silmas pidades. Tõsi, sageli ehitati nimetatud hooneid laienemisvaruga ning tühjana seisvad osad üüriti välja. Uute tootmis- ja laopindade üürimäärad olid tippajal vahemikus 80-100 kr/m²kuus sõltuvalt asukohast, pinna suurusest, kõrgusest ning muudest pakutavatest teenustest," rääkis Vahter.

"Tänaseks on paljude ettevõtete tootmismahud järsult langenud, samuti otsitakse muid kokkuhoiu võimalusi, mistõttu proovivad ka juba olemasolevad üürnikud pindu vähendada või üürihinda alla kaubelda," lisas ta.

"Seetõttu ongi uute tootmis- ja laopindade üürimäärad langenud tänaseks tasemele 50-60 kr/m²kuus. Enim on nõutud 500 -1 000 m² suurused pinnad koos olmekorpusega. Kuigi protsentuaalselt on hinnalangus tabanud enim kaasaegseid pindu, on nende vastu nõudlus siiski olemas. Võrreldes vanemate laopindadega on uued pinnad siiski efektiivsemad, sest lisaks üürile tuleb arvestada ka kütte- ja muude kommunaal- ja kõrvalkuludega. Mida madalam on üüritasu, seda suurem osakaal langeb kommunaal- ja kõrvalkuludele, mistõttu odavam üürihind ei pruugi lõppkokkuvõttes osutuda optimaalseimaks," rääkis mees.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.205322
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,08 0.390997
Hiina jüaan CNY 7,83 0.379472
Hongkongi dollar HKD 9,26 0.004321
Horvaatia kuna HRK 7,56 -0.013219
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.052856
India ruupia INR 76,65 0.123839
Indoneesia ruupia IDR 16019,00 0
Islandi kroon ISK 123,44 0.209449
Jaapani jeen JPY 132,03 0.174513
Kanada dollar CAD 1,51 0.143344
LAV rand ZAR 16,52 0.413295
Lõuna-Korea vonn KRW 1287,40 0.319488
Malaysia ringgit MYR 4,89 0.369776
Mehhiko peeso MXN 22,11 0.17943
Norra kroon NOK 9,66 0.225091
Poola slott PLN 4,21 -0.05228
Rootsi kroon SEK 9,85 0.207878
Rubla RUB 69,26 -0.014437
Rumeenia leu RON 4,65 0.045142
Singapuri dollar SGD 1,60 0.181898
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.111156
Šveitsi frank CHF 1,16 0.011177
Taani kroon DKK 7,44 -0.002687
Tai baht THB 38,75 0.077479
Tšehhi kroon CZK 25,43 0.015731
Türgi liir TRY 4,67 0.505408
Ukraina grivna UAH 32,03 0.425749
Ungari forint HUF 311,98 -0.121654
USA dollar USD 1,19 0.049787
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.250588
Valgevene rubla BRL 3,82 0.062848
Valgevene rubla BYN 23715,00 0.054847

Valdkonna töökuulutused