1Partner: laopindade turul valitseb ülepakkumine

Kuigi erinevalt elamispindadest laopindasid spekulatiivsetel eesmärkidel väga palju ei ehitatud, valitseb ka kinnisvaraturu selles sektoris ülapakkumine, kommenteeris laopindade turu hetkeseisu 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Ta selgitas, et kui elamispindu osteti osaliselt edasimüümiseks vaheltkasu teenimise eesmärgil, mitte omatarbeks, siis tootmis- ja laopindade turul sarnaseid turumoonutusi ei olnud. Samuti ei valminud langusfaasiks üheaegselt mitut suuremat rendiobjekti nagu see on juhtunud büroopindade osas.

"Kuigi toomis- ja laopindade turul oli pindade juurdekasv võrreldes teiste sektoritega tunduvalt tasakaalustatum, valitsevad ka selles sektoris laias laastus sama probleemid: pinda on rohkem kui vajatakse, vakantsus kasvab ning hinnatrend on langev," lisas ta.

Kui elamispindade sektoris langes nõudlus 2007. aasta algusest ning hinnatrend muutus  langevaks veidi hiljem, toimusid tootmis- ja laopindade turul sarnased muudatused hinnanguliselt aasta-poolteist hiljem.

"Põhjused selleks on loogilised, nimelt ehitati enamus hoonetest, kas omatarbeks või konkreetse rentniku huvisid silmas pidades. Tõsi, sageli ehitati nimetatud hooneid laienemisvaruga ning tühjana seisvad osad üüriti välja. Uute tootmis- ja laopindade üürimäärad olid tippajal vahemikus 80-100 kr/m²kuus sõltuvalt asukohast, pinna suurusest, kõrgusest ning muudest pakutavatest teenustest," rääkis Vahter.

"Tänaseks on paljude ettevõtete tootmismahud järsult langenud, samuti otsitakse muid kokkuhoiu võimalusi, mistõttu proovivad ka juba olemasolevad üürnikud pindu vähendada või üürihinda alla kaubelda," lisas ta.

"Seetõttu ongi uute tootmis- ja laopindade üürimäärad langenud tänaseks tasemele 50-60 kr/m²kuus. Enim on nõutud 500 -1 000 m² suurused pinnad koos olmekorpusega. Kuigi protsentuaalselt on hinnalangus tabanud enim kaasaegseid pindu, on nende vastu nõudlus siiski olemas. Võrreldes vanemate laopindadega on uued pinnad siiski efektiivsemad, sest lisaks üürile tuleb arvestada ka kütte- ja muude kommunaal- ja kõrvalkuludega. Mida madalam on üüritasu, seda suurem osakaal langeb kommunaal- ja kõrvalkuludele, mistõttu odavam üürihind ei pruugi lõppkokkuvõttes osutuda optimaalseimaks," rääkis mees.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.0247448
Brasiilia reaal BRL 4,28 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,83 0
Hiina jüaan CNY 7,98 0
Hongkongi dollar HKD 9,03 0
Horvaatia kuna HRK 7,41 0
Iisraeli seekel ILS 4,21 0
India ruupia INR 84,47 0
Indoneesia ruupia IDR 17482,49 0
Islandi kroon ISK 134,61 0
Jaapani jeen JPY 129,57 0
Kanada dollar CAD 1,51 0
LAV rand ZAR 16,59 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,29 0
Malaysia ringgit MYR 4,78 0
Mehhiko peeso MXN 22,17 0
Norra kroon NOK 9,47 0
Poola slott PLN 4,29 0
Rootsi kroon SEK 10,35 0
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,59 0
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0113546
Šveitsi frank CHF 1,15 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 37,51 0
Tšehhi kroon CZK 25,83 0
Türgi liir TRY 6,50 0
Ukraina grivna UAH 32,35 0
Ungari forint HUF 322,91 0
USA dollar USD 1,15 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0
Valgevene rubla BYN 2,43 0
Vene rubla RUB 75,37 0

Valdkonna töökuulutused