1Partner: laopindade turul valitseb ülepakkumine

Kuigi erinevalt elamispindadest laopindasid spekulatiivsetel eesmärkidel väga palju ei ehitatud, valitseb ka kinnisvaraturu selles sektoris ülapakkumine, kommenteeris laopindade turu hetkeseisu 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Ta selgitas, et kui elamispindu osteti osaliselt edasimüümiseks vaheltkasu teenimise eesmärgil, mitte omatarbeks, siis tootmis- ja laopindade turul sarnaseid turumoonutusi ei olnud. Samuti ei valminud langusfaasiks üheaegselt mitut suuremat rendiobjekti nagu see on juhtunud büroopindade osas.

"Kuigi toomis- ja laopindade turul oli pindade juurdekasv võrreldes teiste sektoritega tunduvalt tasakaalustatum, valitsevad ka selles sektoris laias laastus sama probleemid: pinda on rohkem kui vajatakse, vakantsus kasvab ning hinnatrend on langev," lisas ta.

Kui elamispindade sektoris langes nõudlus 2007. aasta algusest ning hinnatrend muutus  langevaks veidi hiljem, toimusid tootmis- ja laopindade turul sarnased muudatused hinnanguliselt aasta-poolteist hiljem.

"Põhjused selleks on loogilised, nimelt ehitati enamus hoonetest, kas omatarbeks või konkreetse rentniku huvisid silmas pidades. Tõsi, sageli ehitati nimetatud hooneid laienemisvaruga ning tühjana seisvad osad üüriti välja. Uute tootmis- ja laopindade üürimäärad olid tippajal vahemikus 80-100 kr/m²kuus sõltuvalt asukohast, pinna suurusest, kõrgusest ning muudest pakutavatest teenustest," rääkis Vahter.

"Tänaseks on paljude ettevõtete tootmismahud järsult langenud, samuti otsitakse muid kokkuhoiu võimalusi, mistõttu proovivad ka juba olemasolevad üürnikud pindu vähendada või üürihinda alla kaubelda," lisas ta.

"Seetõttu ongi uute tootmis- ja laopindade üürimäärad langenud tänaseks tasemele 50-60 kr/m²kuus. Enim on nõutud 500 -1 000 m² suurused pinnad koos olmekorpusega. Kuigi protsentuaalselt on hinnalangus tabanud enim kaasaegseid pindu, on nende vastu nõudlus siiski olemas. Võrreldes vanemate laopindadega on uued pinnad siiski efektiivsemad, sest lisaks üürile tuleb arvestada ka kütte- ja muude kommunaal- ja kõrvalkuludega. Mida madalam on üüritasu, seda suurem osakaal langeb kommunaal- ja kõrvalkuludele, mistõttu odavam üürihind ei pruugi lõppkokkuvõttes osutuda optimaalseimaks," rääkis mees.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.0831681
Brasiilia reaal BRL 4,54 1.4527087
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 61,11 0.2822402
Hiina jüaan CNY 7,86 -0.0725025
Hongkongi dollar HKD 9,00 0.2071869
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0471902
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.13145
India ruupia INR 80,01 -0.1908635
Indoneesia ruupia IDR 16715,87 0.0726185
Islandi kroon ISK 124,03 1.1333986
Jaapani jeen JPY 126,31 -0.0632961
Kanada dollar CAD 1,50 0.1808197
LAV rand ZAR 16,69 -0.2891365
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,78 0.1821095
Malaysia ringgit MYR 4,70 0.0638991
Mehhiko peeso MXN 21,80 0.9234187
Norra kroon NOK 9,70 0.2917111
Poola slott PLN 4,31 0.3075059
Rootsi kroon SEK 10,50 0.3458654
Rumeenia leu RON 4,64 -0.171958
Singapuri dollar SGD 1,57 0.1275348
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.2781486
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.1580611
Taani kroon DKK 7,46 0.0147534
Tai baht THB 37,75 -0.3949639
Tšehhi kroon CZK 25,73 0.2688801
Türgi liir TRY 6,97 1.2113114
Ukraina grivna UAH 31,69 -0.1150469
Ungari forint HUF 323,70 0.3534226
USA dollar USD 1,15 0.2098452
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.2087562
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.3200478
Vene rubla RUB 76,97 0.4859236

Valdkonna töökuulutused