Autor: Mariliis Pinn • 9. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õhu põhikomponentideks on hapnik (21%) ja lämmastik (78%), kirjutas Eesti AGA keevitusseadmete müügijuht Aavo Teek Äripäevas. Õhuga täidetud autorehvides langeb külmade ilmade saabudes rõhk märkimisväärselt ning need näivad pooltühjad. Suvel on vastupidine mure - palava ilmaga punduvad õhku täis rehvid suure rõhu tõttu.

Rehvidele on ideaalne 95%-line lämmastikusisaldus, kuna lämmastik lekib vastupidiselt õhule aeglasemalt ja seetõttu püsib õige rõhk rehvides kauem. Pealegi pole lämmastikuga täidetud rehvid nii ilmastikutundlikud kui suruõhusüsteemist õhuga täidetud rehvid, sest balloonis olev gaas on puhas ja kuiv.

Liiga madala või kõrge rehvirõhu tõttu muutub teekattega haakumise pind väiksemaks, auto hakkab rohkem rappuma ja muutub halvemini juhitavaks. Rehvitemperatuur tõuseb ning rehvid kuluvad rohkem. Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra. Lisaks sellele on väiksem liiklusõnnetusse sattumise risk.

Õige rõhk tähendab väiksemat kütusekulu. Normist kolmandiku võrra väiksem rõhk sõiduki rehvides põhjustab 5 protsenti suurema kütusekulu.

Lämmastikuga täidetakse lennukite rehve, Tallinna trollide rehvides kasutatakse lämmastikku, autosportlased eelistavad samuti lämmastikku. Oluline kasutegur tuleb ilmsiks lämmastiku kasutamisel kaugsõidu veoautode rehvides.