Autor: Mariliis Pinn • 8. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on talviste liiklusõnnetuste peamine põhjus? Sellele ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse allpool ning vaatate lisaks Turu-uuringute ASi läbiviidud uuringut, teatas maanteeamet.

Möödunud talve võib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel iseloomustada järgmiselt: Talv oli suhteliselt tavapärane. Õhutemperatuur oli harilikust veidi kõrgem. Jahedamad perioodid olid jaanuari ja veebruari esimestel dekaadidel.

Talvise teehoolduse tegemise operatiivsust hindas “väga hea” ja “hea” hindega 52% vastajatest, mis on 11% võrra vähem, kui aasta varasemas küsitluses 2008. aastal ning enam-vähem sama, kui 2006. aastal.

Hinnang kolme suurema maantee seisukorra kohta 2009. aastal paranes, teiste suuremate maanteede kohta halvenes ning väiksemate maanteede kohta muutus suhteliselt vähe võrreldes 2008. aasta küsitlusega. Kuid olenemata talvede erinevusest üldhinnang maanteede seisundile on jäänud aastate jooksul suhteliselt stabiilseks.

Talviste sõiduolude kohta teabe jagamise operatiivsust hindas ligi kolm neljandikku teekasutajatest “väga heaks” ja “heaks”, mis on aastaga pisut paranenud.

Kuna uuringu ettevalmistamine algas vahetult pärast möödunud aasta novembrilõpu lumetormi, siis tekkis idee küsida teekasutajalt arvamust ekstreemsete ilmaolude aegse teehoolduse kohta, et saada kinnitust või kahtlust väitele “liikluses valitses kaos, kuid mitte teehoolduses”.

Talihoolduse tegemisele ekstreemsetes oludes andis “väga hea” ja “hea” hinde 34% küsitletutest, mis on tavaolukorrast 18% võrra madalam. Hinnang teabe jagamisele ekstreemsetes oludes oli aga märkimisväärselt kõrge, sest 64% hindas seda “väga heaks” ja “heaks”. Kindlasti on reserve hoolduse parandamiseks igasugustes ilmaoludes, kuid lumetormide järgsetes analüüsides nägime suuremaid reserve siiski sõitjate teavitamisel.

Küsisime, mis kanalitest ekstreemsetes olude korral infot saada tahetakse. Kõige valdavam oli maanteeinfo kõikidest raadiokanalitest 64%-ga, järgnes riigitelevisioon 25%-ga ning kompleksne maanteeameti, päästeameti ja politsei info riigiraadiost 21%-ga.

Kavandatud sõidu lükkaks kaks kolmandikku juhtidest edasi, kui lähenevatest halbadest sõiduoludest teavitatakse. Esemetest, mida ekstreemsetes oludes kaasa võetakse valiti pakutud variantidest kõige rohkem mobiiltelefoni, puksiirköit ja labidat.

Valitses jätkuvalt suur huvi maanteede äärsete elektroonsete liiklusmärkide vastu, tervelt 93% vastajatest on nendest huvitatud.

Talviste liiklusõnnetuste peamise põhjusena hindas 48% vastajatest oludele mittevastava kiiruse, järgnes hooletu juhtimine 27% ja oskuste puudumine 18%. Ebapiisavat teehooldust ja mittevastavaid rehve hindas õnnetuste peapõhjusena vaid vastavalt 2% ja 1% vastajatest.

Amet tahtis arvamust möödunud aastal välja pakutud idee kohta kehtestada naastrehvidele aktsiisimaks, et soodustada lamellrehvide kasutamist ja aktsiisist laekuvate summade arvel tõsta väiksemate maanteede talihoolduse tasemeid. Idee leidis pooldajaid 18% küsitletute seas. 34% küsitletutest pooldas praeguse olukorra jätkamist, s.t naastrehvide lubatud kasutusaeg on seitse kuud. 23% pooldas naastrehvide kasutusaja lühendamist viiele kuule. 12% oli nõus naastrehvide keelustamisega mitmeaastase etteteatamisajaga.