Vaid 2% inimestest peab õnnetuste põhjuseks viletsat talvist teehooldust

Uuringu "Sõidukijuhtide rahulolu Eesti riigimaanteede talviste sõiduoludega" kohaselt peab talviste liiklusõnnetuste põhjuseks ebapiisavat teehooldust vaid 2% teekasutajaist.

Mis on talviste liiklusõnnetuste peamine põhjus? Sellele ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse allpool ning vaatate lisaks Turu-uuringute ASi läbiviidud uuringut, teatas maanteeamet.

Möödunud talve võib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel iseloomustada järgmiselt: Talv oli suhteliselt tavapärane. Õhutemperatuur oli harilikust veidi kõrgem. Jahedamad perioodid olid jaanuari ja veebruari esimestel dekaadidel.

Talvise teehoolduse tegemise operatiivsust hindas “väga hea” ja “hea” hindega 52% vastajatest, mis on 11% võrra vähem, kui aasta varasemas küsitluses 2008. aastal ning enam-vähem sama, kui 2006. aastal.

Hinnang kolme suurema maantee seisukorra kohta 2009. aastal paranes, teiste suuremate maanteede kohta halvenes ning väiksemate maanteede kohta muutus suhteliselt vähe võrreldes 2008. aasta küsitlusega. Kuid olenemata talvede erinevusest üldhinnang maanteede seisundile on jäänud aastate jooksul suhteliselt stabiilseks.

Talviste sõiduolude kohta teabe jagamise operatiivsust hindas ligi kolm neljandikku teekasutajatest “väga heaks” ja “heaks”, mis on aastaga pisut paranenud.

Kuna uuringu ettevalmistamine algas vahetult pärast möödunud aasta novembrilõpu lumetormi, siis tekkis idee küsida teekasutajalt arvamust ekstreemsete ilmaolude aegse teehoolduse kohta, et saada kinnitust või kahtlust väitele “liikluses valitses kaos, kuid mitte teehoolduses”.

Talihoolduse tegemisele ekstreemsetes oludes andis “väga hea” ja “hea” hinde 34% küsitletutest, mis on tavaolukorrast 18% võrra madalam. Hinnang teabe jagamisele ekstreemsetes oludes oli aga märkimisväärselt kõrge, sest 64% hindas seda “väga heaks” ja “heaks”. Kindlasti on reserve hoolduse parandamiseks igasugustes ilmaoludes, kuid lumetormide järgsetes analüüsides nägime suuremaid reserve siiski sõitjate teavitamisel.

Küsisime, mis kanalitest ekstreemsetes olude korral infot saada tahetakse. Kõige valdavam oli maanteeinfo kõikidest raadiokanalitest 64%-ga, järgnes riigitelevisioon 25%-ga ning kompleksne maanteeameti, päästeameti ja politsei info riigiraadiost 21%-ga.

Kavandatud sõidu lükkaks kaks kolmandikku juhtidest edasi, kui lähenevatest halbadest sõiduoludest teavitatakse. Esemetest, mida ekstreemsetes oludes kaasa võetakse valiti pakutud variantidest kõige rohkem mobiiltelefoni, puksiirköit ja labidat.

Valitses jätkuvalt suur huvi maanteede äärsete elektroonsete liiklusmärkide vastu, tervelt 93% vastajatest on nendest huvitatud.

Talviste liiklusõnnetuste peamise põhjusena hindas 48% vastajatest oludele mittevastava kiiruse, järgnes hooletu juhtimine 27% ja oskuste puudumine 18%. Ebapiisavat teehooldust ja mittevastavaid rehve hindas õnnetuste peapõhjusena vaid vastavalt 2% ja 1% vastajatest.

Amet tahtis arvamust möödunud aastal välja pakutud idee kohta kehtestada naastrehvidele aktsiisimaks, et soodustada lamellrehvide kasutamist ja aktsiisist laekuvate summade arvel tõsta väiksemate maanteede talihoolduse tasemeid. Idee leidis pooldajaid 18% küsitletute seas. 34% küsitletutest pooldas praeguse olukorra jätkamist, s.t naastrehvide lubatud kasutusaeg on seitse kuud. 23% pooldas naastrehvide kasutusaja lühendamist viiele kuule. 12% oli nõus naastrehvide keelustamisega mitmeaastase etteteatamisajaga.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0253389
Brasiilia reaal BRL 4,44 -0.2292805
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051146
Filipiinide peeso PHP 60,14 0.2935241
Hiina jüaan CNY 7,86 0.1746625
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.3380472
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0094812
Iisraeli seekel ILS 4,27 0.4660359
India ruupia INR 81,88 -0.5586931
Indoneesia ruupia IDR 16628,08 0.6449161
Islandi kroon ISK 140,02 0
Jaapani jeen JPY 128,90 0.1631828
Kanada dollar CAD 1,52 0.2630195
LAV rand ZAR 16,27 -0.3619483
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,11 0.3109059
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.6122406
Mehhiko peeso MXN 23,04 -0.1088257
Norra kroon NOK 9,70 -0.190294
Poola slott PLN 4,30 0.0209522
Rootsi kroon SEK 10,30 -0.2053428
Rumeenia leu RON 4,65 0.0430154
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1409353
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.0553159
Šveitsi frank CHF 1,12 0.0355714
Taani kroon DKK 7,46 -0.00134
Tai baht THB 37,35 -0.0056227
Tšehhi kroon CZK 25,84 -0.0502882
Türgi liir TRY 6,10 0.8720545
Ukraina grivna UAH 31,55 0.2631119
Ungari forint HUF 323,21 -0.0432967
USA dollar USD 1,14 0.3346543
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.1512676
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.0786782
Vene rubla RUB 75,48 -0.3115417

Valdkonna töökuulutused