Vaid 2% inimestest peab õnnetuste põhjuseks viletsat talvist teehooldust

Uuringu "Sõidukijuhtide rahulolu Eesti riigimaanteede talviste sõiduoludega" kohaselt peab talviste liiklusõnnetuste põhjuseks ebapiisavat teehooldust vaid 2% teekasutajaist.

Mis on talviste liiklusõnnetuste peamine põhjus? Sellele ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse allpool ning vaatate lisaks Turu-uuringute ASi läbiviidud uuringut, teatas maanteeamet.

Möödunud talve võib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel iseloomustada järgmiselt: Talv oli suhteliselt tavapärane. Õhutemperatuur oli harilikust veidi kõrgem. Jahedamad perioodid olid jaanuari ja veebruari esimestel dekaadidel.

Talvise teehoolduse tegemise operatiivsust hindas “väga hea” ja “hea” hindega 52% vastajatest, mis on 11% võrra vähem, kui aasta varasemas küsitluses 2008. aastal ning enam-vähem sama, kui 2006. aastal.

Hinnang kolme suurema maantee seisukorra kohta 2009. aastal paranes, teiste suuremate maanteede kohta halvenes ning väiksemate maanteede kohta muutus suhteliselt vähe võrreldes 2008. aasta küsitlusega. Kuid olenemata talvede erinevusest üldhinnang maanteede seisundile on jäänud aastate jooksul suhteliselt stabiilseks.

Talviste sõiduolude kohta teabe jagamise operatiivsust hindas ligi kolm neljandikku teekasutajatest “väga heaks” ja “heaks”, mis on aastaga pisut paranenud.

Kuna uuringu ettevalmistamine algas vahetult pärast möödunud aasta novembrilõpu lumetormi, siis tekkis idee küsida teekasutajalt arvamust ekstreemsete ilmaolude aegse teehoolduse kohta, et saada kinnitust või kahtlust väitele “liikluses valitses kaos, kuid mitte teehoolduses”.

Talihoolduse tegemisele ekstreemsetes oludes andis “väga hea” ja “hea” hinde 34% küsitletutest, mis on tavaolukorrast 18% võrra madalam. Hinnang teabe jagamisele ekstreemsetes oludes oli aga märkimisväärselt kõrge, sest 64% hindas seda “väga heaks” ja “heaks”. Kindlasti on reserve hoolduse parandamiseks igasugustes ilmaoludes, kuid lumetormide järgsetes analüüsides nägime suuremaid reserve siiski sõitjate teavitamisel.

Küsisime, mis kanalitest ekstreemsetes olude korral infot saada tahetakse. Kõige valdavam oli maanteeinfo kõikidest raadiokanalitest 64%-ga, järgnes riigitelevisioon 25%-ga ning kompleksne maanteeameti, päästeameti ja politsei info riigiraadiost 21%-ga.

Kavandatud sõidu lükkaks kaks kolmandikku juhtidest edasi, kui lähenevatest halbadest sõiduoludest teavitatakse. Esemetest, mida ekstreemsetes oludes kaasa võetakse valiti pakutud variantidest kõige rohkem mobiiltelefoni, puksiirköit ja labidat.

Valitses jätkuvalt suur huvi maanteede äärsete elektroonsete liiklusmärkide vastu, tervelt 93% vastajatest on nendest huvitatud.

Talviste liiklusõnnetuste peamise põhjusena hindas 48% vastajatest oludele mittevastava kiiruse, järgnes hooletu juhtimine 27% ja oskuste puudumine 18%. Ebapiisavat teehooldust ja mittevastavaid rehve hindas õnnetuste peapõhjusena vaid vastavalt 2% ja 1% vastajatest.

Amet tahtis arvamust möödunud aastal välja pakutud idee kohta kehtestada naastrehvidele aktsiisimaks, et soodustada lamellrehvide kasutamist ja aktsiisist laekuvate summade arvel tõsta väiksemate maanteede talihoolduse tasemeid. Idee leidis pooldajaid 18% küsitletute seas. 34% küsitletutest pooldas praeguse olukorra jätkamist, s.t naastrehvide lubatud kasutusaeg on seitse kuud. 23% pooldas naastrehvide kasutusaja lühendamist viiele kuule. 12% oli nõus naastrehvide keelustamisega mitmeaastase etteteatamisajaga.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.017228
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,41 0
Hiina jüaan CNY 7,88 0.989705
Hongkongi dollar HKD 9,32 -0.009659
Horvaatia kuna HRK 7,56 0.002645
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.054905
India ruupia INR 77,19 0.06183
Indoneesia ruupia IDR 16115,00 0.012412
Islandi kroon ISK 123,34 -0.076961
Jaapani jeen JPY 133,08 -0.015026
Kanada dollar CAD 1,52 -0.065887
LAV rand ZAR 16,86 0.113981
Lõuna-Korea vonn KRW 1294,20 0.054116
Malaysia ringgit MYR 4,91 0.024424
Mehhiko peeso MXN 22,16 0.013537
Norra kroon NOK 9,70 0.660435
Poola slott PLN 4,21 0.045146
Rootsi kroon SEK 9,87 0.477621
Rubla RUB 69,67 -0.053076
Rumeenia leu RON 4,64 -0.051731
Singapuri dollar SGD 1,61 0.006229
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.455851
Šveitsi frank CHF 1,17 0.500408
Taani kroon DKK 7,44 -0.07484
Tai baht THB 38,96 -0.076942
Tšehhi kroon CZK 25,45 -0.003929
Türgi liir TRY 4,71 -0.241612
Ukraina grivna UAH 32,23 0
Ungari forint HUF 312,00 -0.076863
USA dollar USD 1,19 0.697872
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.088154
Valgevene rubla BRL 3,86 0.010367
Valgevene rubla BYN 23864,00 0

Valdkonna töökuulutused