Autor: Mariliis Pinn • 7. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peterson kirjutas Postimehe arvamusküljel, et kui me praegu keskendume majandusprobleemide lahendamisele, on meil avatud majanduse tingimustes uppumise vältimiseks ainult kaks pääseteed: uued investeeringud Eestisse sisse ja eksport välja ja äravateks on siin lennujaamad ja lennufirmad: 20 protsenti riiki tulevatest ärimeestest ja nende kaudu 80 protsenti investeeringutest tulevad õhu kaudu.

Paradigmaline muutus võiks olla ASi Tallinna Lennujaam noteerimine mõnel Skandinaavia börsil ja/või mõne Euroopa lennujaamade konsortsiumi kaasamine omanike ringi, sest see annaks uut värsket raha ning suurendaks turundamise potentsiaali ja ei ole ülearune lisada, et nende mõtete realiseerimiseks on vaja uusi, lennukamate mõtetega juhte.

Et selline marginaalne lennufirma – Estonian Air – saaks eksisteerida ning laieneda, tuleb säilitada suurema lennufirma osalus omanike ringis, see ei pea olema SAS, pakkumisi võib teha Finnairile või teistele Euroopa firmadele, suurematele Vene kompaniidele ja miks mitte konsolideeruda airBalticuga. Eesti riigi eesmärk peaks olema oma kuldvõtmekese ehk siis 34 protsendi osaluse säilitamine, mis tagaks minimaalsegi kontrolli firma tegevuse üle.