Kommentaar: majanduse päästavad infrainvesteeringud

Riigipoolsete infrastruktuuriinvesteeringute tegemine majanduslanguse ajal on levinud praktika majanduse elavdamiseks. Eestis on kostnud etteheiteid, et Eesti riik seda võimalust aktiivselt ei kasuta.

Võrreldes näiteks USA-ga ei ole meil tõepoolest spetsiaalset suuremahulist lisainvesteeringute paketti, mida kiiresti rakendama oleks võimalik hakata, kuid see on siiski ainult pool tõde. Tegelikult annab avalik sektor meie võimaluste piires infrastruktuuri investeeringute kaudu praeguses madalseisus ehitusettevõtjate jaoks olulise panuse. Me peame siinjuures arvestama konteksti, milles Eesti tegutseb. Nimelt on meie avalik sektor n-ö suhteliselt õhuke ning infrastruktuuri investeeringute hüppeline suurendamine on võimalik ainult laenuraha abil. See on aga vastuolus meie strateegilise eesmärgiga võtta kiiresti kasutusele euro.

Lisaks maksutuludele on riigil üks täiendav allikas investeeringute tegemiseks – välisvahendid. Transpordisektoris on need Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu fondi vahendid. Vaatamata nurinale Euroopa Liidu struktuurivahendite vähese kasutamise üle on perioodi 2000-2006 transpordi infrastruktuuriprojektide investeeringuteks ettenähtud vahendid - 3,8 miljardit krooni -  kasutatud.  Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavad projektid on valminud. Kolm Ühtekuuluvusfondi projekti on veel rakendamisel, nende abikõlblikkuse tähtaeg saab ümber 2010 aasta detsembris ning projektid lõpetatakse nõutud tähtajal.

Praegu jätkame tempokalt transpordisektorile eraldatud 2007-2013 perioodi struktuurivahendite kasutamist. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas on planeeritud toetada 22 projekti, mille  kogumaksumus on umbes 11 miljardit krooni. Sellest on Euroopa Liidu toetus 9,8 miljardit krooni. Teedele ja ristmikele on planeritud 6,14 mld, raudteele 2,26 mld, sadamatesse 1,12 mld ning regionaalsete lennujaamade tarvis  274 mln krooni.
2008. aastal rahuldas majandus- ja kommunikatsiooniminister viis rahastustaotlust kokku 1,6 mld krooni ulatuses, millest välisabi moodustab 1,2 mld krooni.

Alustati Kuivastu, Virtsu, Rohuküla, Heltermaa ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimisega ning jõuti välja maksta 32 mln krooni välisabi.
2009. aastal on oodata veel 12 projekti rahastamisotsuseid 4 mld krooni eest, millest  ligi 3,4 mld krooni moodustab välisabi. Alustatakse Piirisaare sadama rekonstrueerimisega, viiakse eurokõrgusele ja rekonstrueeritakse kokku ligi 100 raudteeperrooni üle Eesti ning alustatakse nn Rail Baltica  trassil Tallinn-Tapa raudteelõigu rekonstrueerimisega, tagades sellega rongidele minimaalselt 120 km/h kiirus.

Tänavu veebruaris saatsime Euroopa Komisjonile uue veeremi soetamise taotluse, mis oli Eestile esimene suurprojektitaotlus 2007-2013 taotlusperioodil. Suurprojektideks on  Euroopa Komisjoni mõistes  üle 50 mln euro maksvad transpordi infrastruktuuriprojektid ja üle 25 mln euro maksavad keskkonnaprojektid. Uue veeremi taotlusele järgnevad veel sel aastal Ülemiste liiklussõlme, Väo-Maardu teelõigu ja Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise suurprojektide taotlused.

Sel aastal on korraga rakendamisel 14 projekti ning väljamakseteks on planeeritud üle 900 mln krooni Euroopa Liidu vahendeid.
Majanduslanguse olukorras on vaja välisvahendite kasutamist kiirendada. Seda ka tehakse, sh Euroopa Komisjoni tasandil. Võrreldes eelmise perioodiga on loobutud mitmetasandilisest eelkontrollist ning välisvahendite kasutamise järelevalve eesmärki silmas pidades on säilitatud vaid üks tasand. Vähenenud on aruandlus ja seda just toetuse saaja tasandil. Kuid tuleb siiski arvestada, et Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi vahendite kasutamine ei ole nii paindlik kui riigi omavahendite kasutamine.
Lisaks on suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute tegemine iseenesest pikaajaline protsess.

2007-2013 eelarveperioodi planeerimine algas juba 2005. aastal. See tähendab ajal, kui isegi laenuralli ei olnud täielikult käima läinud, rääkimata majanduslanguse ohust. Suurprojektide ettevalmistamine tähendab prioriteetide seadmisi, planeeringuid, tasuvus- ja keskkonnamõju hinnanguid, kooskõlastamisi, maade omandamist ja paljusid väiksemaid tegevusi, mis kõik võtavad aega.

Just käesolevaks aastaks oleme me jõudnud niikaugele, et see protsess on läbi, esimeste projektide rakendamist on alustatud ning ridamisi projekte on sellel ja järgmisel aastal alustamisel. Küll teatud mõttes kokkusattumusena, aga siiski on just see ideaalne aeg projektide elluviimiseks. Eelmisel paaril aastal oli turul liigselt raha ning ehitushinnad olid seetõttu absurdselt kõrged. Praeguseks on aga hinnad oluliselt langenud. Tänast päeva ei saa võrrelda paari aasta taguse situatsiooniga, mil toetuse saajad olid sunnitud nii mitmegi hanke tühistama, kuna laekunud pakkumised olid sedavõrd kõrge hinnaga, et projektid muutusid mittetasuvateks ka sotsiaalmajanduslikult.

Seega saab avalik sektor praegu olemasolevate vahenditega rekonstrueerida ja ehitada rohkem infrastruktuuriobjekte kui varem. Ehitussektor saab tööd situatsioonis, kus erasektori nõudlus on langenud.

Autorid:

- Toomas Haidak, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu talituse juhataja
- Julia Bergstein, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi investeeringute talituse juhataja

Kommentaar ilmus 25. märtsil Äripäeva kuukirjas Logistika

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0639672
Brasiilia reaal BRL 4,23 0.1703779
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102291
Filipiinide peeso PHP 59,76 0.1155876
Hiina jüaan CNY 7,81 0.0691501
Hongkongi dollar HKD 8,80 0.160457
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.008084
Iisraeli seekel ILS 4,15 0.1304001
India ruupia INR 81,86 0.1700909
Indoneesia ruupia IDR 16769,73 0.9471852
Islandi kroon ISK 138,34 0
Jaapani jeen JPY 127,92 0.1958173
Kanada dollar CAD 1,49 0.0134626
LAV rand ZAR 16,19 -0.3146126
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,63 -0.1769925
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.3620565
Mehhiko peeso MXN 22,83 -0.0236439
Norra kroon NOK 9,55 -0.0251201
Poola slott PLN 4,30 0
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0341117
Rumeenia leu RON 4,65 0.0171969
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0193212
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0114574
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0617393
Taani kroon DKK 7,46 -0.0080441
Tai baht THB 37,02 -0.4651088
Tšehhi kroon CZK 25,91 -0.0115768
Türgi liir TRY 6,14 0.3020457
Ukraina grivna UAH 31,34 0.169387
Ungari forint HUF 322,28 0.1398254
USA dollar USD 1,12 0.1515557
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.2154141
Valgevene rubla BYN 2,40 0.1419387
Vene rubla RUB 76,18 0.102756

Valdkonna töökuulutused