Autor: Mariliis Pinn • 16. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esialgu oli firma juhtidel eesotsas juhatuse esimehe Andrus Aljasega mõttes ettevõtte allesjäänud töötajate palku alandada 7-30%. Arutelu käigus pakuti lõpuks välja alljärgnev skeem:

Palk kuni 18 000 EEK – -7%

Palk 18 000 – 30 000 EEK – -10%Palk 30 000 – 50 000 EEK – -15%Palk üle 50 000 EEK – -20%

Arvestades asjaolu, et ka otse koolipingist tööle tulnud lendurid teenivad üle 50 000 krooni kuus, siis palga vähenemine viiendiku võrra puudutab kõiki piloote.

"Samas ei ole piloodid ikkagi sellise palgavähendamisega nõus. Nende hinnangul peaks juhatuse liikmete palk, mis on niikuinii oluliselt kõrgem kui kaptenite palk - kaptenite sissetulek kõigub 60 000-65 000 krooni vahemikus -, langema vähemalt 30%. Otsus ei ole kinnitatud ja vaidlused kestavad," lisab Äripäeva kontsulteerinud allikas.

Eesti Liinilendurite Ametiühingute juhatuse esimees, Estonian Airi kapten Rauno Menning ei soovi läbirääkimistest kõnelda.

"Kes teile sellist infot jagab? Öelge mulle nende inimeste nimed!? Siis võime edasi rääkida! Mingeid kokkuleppeid ei ole! Mingeid läbirääkimisi ei ole veel alustatudki! See on Estonian Airi juhtkonna ja töötajate, mitte Eesti ajakirjanduse asi," tigetseb Menning.

Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen nimetab palgaläbirääkimisi "puhtaks kuulujutuks".

Ta ei ütle ka seda, mitu firma lennukit praegu igapäevaselt Tallinna lennuväljal jõude seisavad. Miks neid liisingfirmale ei tagastata, jääb samuti saladuseks.

Eskelinen ei taha nimetada ka kompanii jaanuari ja veebruarikuu lendude keskmise täituvuse protsenti.