„Kõigepealt tuleb rõhutada, et riigil on kaks olulist ülesannet. Esimeseks on avada postiturg ning teiseks tagada universaalteenuse – kuni 2-kg kirja ja kuni 20-kg postipaki kanne – osutamine osutamine üle riigi sama hinnaga,“ selgitas Nirk. „Tegemist on sisuliselt kahe tundmatuga võrrandiga,“ lisas ta.
Konkurentsist saab Nirgi sõnul asustustihedust arvestades rääkida vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mujal see äri ära ei tasu ning need piirkonnad tuleb katta universaalteenusega.
„Riigil on kohustus hüvitada universaalteenuse osutajale (praegu on selleks Eesti Post – toim), keda saab olla vaid üks, teenuse osutamisega kaasnevad ebamõistlikud kulud, mida too tavalise äritegevuse käigus ei teeks,“ põhjendas Nirk olukorda. „Võrgu pidamise kulud on ju samad, vaatamata sellele, kas veetakse 100 kirja või 1000 kirja.“
Nirgi sõnul on väga raske öelda, kui palju võiks lihtkirjaturule konkurente tulla. „Regulatsioon jõustub 1. aprillil, aga eks reaalne elu näitab, mis saab. Me ei tea ju, mis äriplaanid ettevõtjatel on,“ rääkis ta.
„Selge on see, et taskukohane hind, mille riik peab tagama, ei ole kulupõhine hind. Ja nii ongi vaid kaks varianti, kust kulude vahe kinni maksta: kas eelarvest või turult. Eesti on valinud raha korjamise turult, ja see pärsib kindlasti mingil määral arengut,“ tunnistas Nirk.