Häälkomplekteerimine murrab Eestisse

Laoseisu konverentsil tutvustas Optiscan uudset häälkomplekteerimist, mida Soomes paljud juba kasutavad. Ettevõtte juhid loodavad, et ka Eestis ootab neid soe vastuvõtt.

Optiscan on Skandinaavias ja nüüdseks juba ka Baltimaades laialdase tunnustuse võitnud juhtmevabade lao- ja logistikasüsteemide looja. Optiscani lahendus “Voice-Directed Work” ühildub reaalajas ettevõtte ERP ja/või WHS süsteemidega tööprotsesside tasemel, kasvatades efektiivsust ning vähendades vigu.

Tutvustati mobiilse “Voice-Directed Work” süsteemi ülesehitust, kus töötajal on võimalus kasutada korraga nii hääljuhtimist, vöötkoodi- kui RFID lugejaid ning seda täielikult “käed vabad” põhimõttel.  

Häälkorje süsteemi on arendatud juba viis aastat. „Esimesed katsed tegime 2004-2005 Soomes,“ ütles Optiscani tegevdirektor Mikko Mertjärvi. „Esimest korda inimesed süsteemi nähes naeravad, sest töötajad teevad seda, mida masin käsib ja suhtlevad süsteemiga,“ kirjeldas ta sagedast esmareaktsiooni.

Mertjärvi tõi välja, et laos on kõige suurem kulu tööjõud, mis 2004. aasta uuringu järgi oli 56% kogukuludest. Samas IT-kulud olid vaid 3,2%. „Meie eesmärk on tööjõukulu vähendada ja IT-kulusid kergitada,“ lisas ta.

Tööjõukuludest 42% on komplekteerijate tasud ja samas tehakse seal kõige rohkem vigu.

Mertjärvi sõnul häälkorjega paraneb täpsus 99,98%ni, ka on komplekteerime 15-35% kiirem. Kuna käed on vabad paranevad ka tööohutus ja ergonoomia.

Suurim probleem on Mertjärvi sõnul see, et lõppkasutajat peab hästi koolitama, mis süsteem endast kujutab, millised on selle eelised, kuidas tööd mõjutab jne. Viletsalt selgitusega ei pruugi töötajad seda omaks võtta.

Tehnoloogia arvestab erineva müraga laos. Seadmel on kaks mikrofoni, millest üks tuvastab taustahelid ja teine kuulab, mida süsteemile öeldaks.

Iga kasutaja õpetab süsteemile umbes 90 sõna nii nagu ta neid ise ütleb, lisaks tähestik ja numbrid, millest tehakse hääleprofiil. Palju on võõrtöölisi, kes saavad käsklustest aru, kuid vastavad omas keeles, sest süsteemile on võimalik õpetada näiteks, et 1-2-3 on kass-hiir-koer.  Ka on olemas juba eesti keelne versioon süsteemist.

„Meie väiksemal kliendil on kaks komplekteerijat ja ta ütleb, et süsteem on neile kasumlik. Kuid ma arvan, et kindlasti tasu ära see laos, kus on 10 komplekteerijat. Keskmiselt on süsteemi tasuvusaeg 3-6 kuud,“ ütles Mertjärvi.

„Investeeringu suurus on 60 000-100 000 eurot (939 000-1 560 000 krooni). See sõltub süsteemi keerukusest, mis tarkvara juba kasutatakse, palju tehnikat laos on jne. Soovitan väikselt alustada, et asja mitte keeruliseks ajada,“ lisas ta.

Soomes kasutava kõik suuremad jaemüüjad. Eestis on esimene klient ETK. Süsteemi kasutatakse ka Rootsis ja Norras.

Mertjärvi arvas, et Eestis on kindlasti 10 suurt ladu, kus häälkomplekteerimine kasulik on, kuid kogu klientide arvuks pidas ta 30-100 ettevõtet.

Optiscani arendusdirektor Kimmo Yli-Kokko selgitas, et üle wifi võrgu töötav süsteem saab serverist töö, ütleb komplekteerijale, millist alust tal vaja on ja juhendab, kust mida ja kui palju võtta. „Suhtlus süsteemiga on kahepoolne,“ lisas ta. Kuna käed on vabad ja ei pea mingite nimekirjadega sahmima, saab tööle keskenduda ja täpsus kasvab. Ka ei pea enam võetud asju arvutisse sisestama, seda teeb süsteem ise. “

Lisaks saab Yli-Kokko sõnul mitut tellimust korraga komplekteerida ja jooksvalt kaupa juurde tellida.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.2780472
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.1566738
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,34 -0.2682752
Hiina jüaan CNY 7,45 -0.3198737
Hongkongi dollar HKD 9,14 -0.5719443
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.073049
Iisraeli seekel ILS 4,15 -0.7065699
India ruupia INR 78,98 -1.3674509
Indoneesia ruupia IDR 16452,44 -0.6432171
Islandi kroon ISK 123,62 0
Jaapani jeen JPY 127,28 -0.5780347
Kanada dollar CAD 1,51 0.1324854
LAV rand ZAR 14,57 0.1457085
Lõuna-Korea vonn KRW 1256,27 -0.804605
Malaysia ringgit MYR 4,64 -0.5382801
Mehhiko peeso MXN 22,84 -0.3733768
Norra kroon NOK 9,49 -0.0252956
Poola slott PLN 4,31 0.0580127
Rootsi kroon SEK 10,20 -0.6419873
Rumeenia leu RON 4,63 0.0475552
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.3823604
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.1141944
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.6283353
Taani kroon DKK 7,45 -0.004028
Tai baht THB 37,19 -0.7553886
Tšehhi kroon CZK 25,77 -0.0038809
Türgi liir TRY 5,50 -0.2864862
Ukraina grivna UAH 30,47 -0.4232261
Ungari forint HUF 319,69 0.2037362
USA dollar USD 1,17 -0.5375885
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.4668203
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.2093749
Vene rubla RUB 72,53 0.5376709

Valdkonna töökuulutused