Autor: Mariliis Pinn • 25. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulemas on hoopis jõuline sisenemist infologistkaturule, ütles ta Äripäeva Logistika lisale.

Enne 2006. aastal kahjumisse kukkumist oli Eesti Post vähemalt majandustulemuste numbrite järgi korralikult toimiv ettevõtte. 2005. aastal oli kasum 43,9 miljonit krooni. Mis juhtus, et ettevõtte järgmisteks aastateks mitmekümne miljonilistesse kahjumitesse langes?

2005. aastal ei olnud võreldes 2004. aastaga tegelikult kasvu. 2005. aasta kasumikasv tulenes amortisatsiooni ümbermängimisest. Võimalik langus oli juba 2005. aastal tegelikult sisse mängitud.

Postiseadusest tulid need hinnamehhanismid, mis toona keerasid pildi pea peale. Tulude pool jäi toona pidama seadusandluse taha. Teine tekkinud kahjumi põhjus oli 2006. a 2007. aasta tugev surve tööjõukuludele. See mängis olulist rolli. Lisaks veel kütusekulud, mis läksid hoolega üles.

2008. aastal saadud 0,4 miljonit krooni kasumit on pigem emotsionaalse tähtsusega. Ligi miljardi kroonise käibega ettevõtte puhul ei ole 0,4 miljonit kasumit mingi näitaja.

Mis ettevõtte kahjumist välja aitas?

Vaatsime, millised kulud on otstarbekad. Kindlasti avaldas mõju postivõrgu ja protsesside ümbervaatamine.

Tagantjärgi võib öelda, et 2006. ja 2007. aasta miinus oli Eesti Posti jaoks hea. See sundis liigutama. Alles praegu tegutsema hakkamine oleks hiljaks jäänud.

Kas ettevõtte ümberstruktrureerimine on lõppenud ja ebaefektiivsetest tegevustest on vabanetud?

Ettevõtte efektiivusega tuleb tegeleda iga päev. Seda ei saa teha kampaania korras. Näiteks peame veel üle vaatama transporditraktid. Vaatame, kas saavutame seal kuluefekti.

Varahldusest ei ole praegu päris õige aeg rääkida ja mõelda kinnisvara müümisest.

Kas Eesti Post on ümberkorraldustega võtnud suuna saada logistikaettevõtteks?

Me oleme kõiki suundi arendanud. Me fokusseerime kolme põhilisse suunda: traidtsioonline postiteenus, logistika ja infologistika.

Logistika paistab kõige enam silma, kuna sinna on praegu kõige enam uusi asju tulnud. Aga meie eesmärk ei ole üldse saada logistikaettevõtteks. Kohe kindlasti mitte.

Tänavuse eelarve arutlusel lasi Eesti Posti nõukogu tuludest maha võtta 61 miljonit krooni, tulenevalt mõjudest, mida toob kaasa postituru avamine. Kust need 61 miljonit tulevikus tagasi peaksid tulema?

Postiturule tuleb lasta rohkem kvaliteetteenust – vähem jaekaubandust, rohkem finantsteenust postivõrku. Postituru avamine toob kaasa sektoris uue siutatsiooni. Tahame või ei taha, ümbrikus liigutatavate kirjade maht siirdub e-kanalitesse. 80% kirjadest on aga teatised ja arved, milledele on selgelt e-lahendused olemas. Infologistikaga tegelemine tagaks postiteenuste võrgule tööd, et kandevõrgul oleks, mida laiali kanda. Infologistikaga tegelemine ei sae postiteenuste oksa, vaid pigem kaitseb seda. Infologistika on see haru, kuhu tahame jõudsalt siseneda. Selles harus on kolm teenust: e-arved – seal soovime selgelt konkureerida Itellaga, aadressiga reklaam (üritame üha enam muuta aadressita reklaami aadressiga reklaamiks) ja trükilahendused. Maikuus tuleme välja e-arvete teenusega. Oleme tasa ja targu seda teenust ettevalmistanud ning jõudnud sellega kaugemale, kui sellest on räägitud. Teenuse alla jäävad erinevad e-dokumentide liigutamised.

Logistikateenuseid on oluline vaadata Balti perspektiivis. Suurklient tahab teenust terves Baltikumis. Siin on oluline, kuidas saavutame kokkulepped teiste Balti postiettevõtetega.

On siin probleemid?

Meil on ELS Balti Express teenus, kuid see pole ootusi täitnud. Praegu on töörühm koos ja mul on selles osas suured lootused.

Kui palju Eesti Posti lähiaastate investeeringutest läheb logistikateenuste arendamisse?

Logistikal on see aasta investeeringute maht väiksem. Logistika tähendab terminalide võrku. Praegu me ei näe, et hakkaksime ise terminale ehitama. Me investeerime võrgu välja arendamisse – kullerpunktid, logistiline transport.

Kui Balti postiettevõtete koostöölepe, mis esimene kvartal jõuab joone peale, nõuab investeeringuid, siis võib-olla investeerime rohkem logistikasse. Oleme üle Baltikumi teenusega otsene konkurent DPD-le ja Itellale. Nende turueelis on praegu, et nad suudavad teha tervet Baltikumi. Teisalt pole neil aga nii laia jaotusvõrku, kui on postiorganisatsioonidel.

Mida toob kaasa postituru avanemine?

Kui 80% kirjadest on ärikirjad, siis ärikliendi ootus on hinnalangus. Tekib partiikiri, kus osa teenuseid on juba eelnevalt ettevalmistatud. Kirjateenus iseenesest muutub. Universaalse postiteenuse puhul peab Eesti Post toimetama kirjad kohale järgmisel päeval. Tõenäoline on, et äriklient ei huvitugi, et kiri läheks kohale järgmisel päeval. Tema jaoks ei ole vahet, et arve jõuaks kohale kohe. Oluline on, et arve kohaletoimetamise järel jääks veel mõistlik maksetähtaeg arve saajale. Peaasi on hind. Võib juhtuda, et partiikirjade puhul ei ole kohalekanne iga päev, vaid kaks või kolm korda nädalas, kuid hind on odavam.

Kes on need konkurendid, kes postituru avamisel tulevad konkurentsi pakkuma?

Express Post – tema veab perioodikat laiali, loomulikult tahab ta ka kirju laiali kanda.

E-arveid trükivad ja kannavad laiali Itella ja Elektronpost.

Kas nemad ongi need ettevõtted, kes saavad selle Eesti Posti tuludest kaduva 61 miljonit krooni endale?

Seda nüüd mitte. Partiikirjadega lihtsalt hinnad kukuvad.

Peab arvestama, et langeb ka vajadus erinevate kaupade järele. Postimüügis maht väheneb.

Milleks on Eesti Postile vajalik erastamine?

Kolme aasta strateegiline plaan näeb ette 400 miljonit krooni investeeringuid. Ilmselge, et selleks tuleb kuskilt raha saada. Ja üks võimalus on võõra raha sisse toomine. Valitsus ei ole seda minu teada veel arutanud. Nii, et ma ei tea, mis erastamisest saab.

Aga teie arvates on Eesti Posti erastamine vajalik?

Jah, kindlasti.

Postiturg jääb nagunii kohalikuks. Erastamine on aga oluline logistika jaoks. Logistika on mahu põhine. Meil on võimalik olla suurema võrgustiku osa või olla mõne suurema firma osa. Üksi tegutsedes oleks meil ainult kohalik turg või maksimaalselt Baltikumi turg.