Eesti Post panustab infologistikale

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ahti Kallaste kinnitab, et viimasel ajal uute logistikateenustega välja tulnud postifirmal ei ole plaani ümberkorralduste käigus muutuda logistikaettevõtteks.

Tulemas on hoopis jõuline sisenemist infologistkaturule, ütles ta Äripäeva Logistika lisale.

Enne 2006. aastal kahjumisse kukkumist oli Eesti Post vähemalt majandustulemuste numbrite järgi korralikult toimiv ettevõtte. 2005. aastal oli kasum 43,9 miljonit krooni. Mis juhtus, et ettevõtte järgmisteks aastateks mitmekümne miljonilistesse kahjumitesse langes?

2005. aastal ei olnud võreldes 2004. aastaga tegelikult kasvu. 2005. aasta kasumikasv tulenes amortisatsiooni ümbermängimisest. Võimalik langus oli juba 2005. aastal tegelikult sisse mängitud.

Postiseadusest tulid need hinnamehhanismid, mis toona keerasid pildi pea peale. Tulude pool jäi toona pidama seadusandluse taha. Teine tekkinud kahjumi põhjus oli 2006. a 2007. aasta tugev surve tööjõukuludele. See mängis olulist rolli. Lisaks veel kütusekulud, mis läksid hoolega üles.
2008. aastal saadud 0,4 miljonit krooni kasumit on pigem emotsionaalse tähtsusega. Ligi miljardi kroonise käibega ettevõtte puhul ei ole 0,4 miljonit kasumit mingi näitaja.

Mis ettevõtte kahjumist välja aitas?

Vaatsime, millised kulud on otstarbekad. Kindlasti avaldas mõju postivõrgu ja protsesside ümbervaatamine.

Tagantjärgi võib öelda, et 2006. ja 2007. aasta miinus oli Eesti Posti jaoks hea. See sundis liigutama. Alles praegu tegutsema hakkamine oleks hiljaks jäänud.

Kas ettevõtte ümberstruktrureerimine on lõppenud ja ebaefektiivsetest tegevustest on vabanetud?

Ettevõtte efektiivusega tuleb tegeleda iga päev. Seda ei saa teha kampaania korras. Näiteks peame veel üle vaatama transporditraktid. Vaatame, kas saavutame seal kuluefekti.
Varahldusest ei ole praegu päris õige aeg rääkida ja mõelda kinnisvara müümisest.

Kas Eesti Post on ümberkorraldustega võtnud suuna saada logistikaettevõtteks?

Me oleme kõiki suundi arendanud. Me fokusseerime kolme põhilisse suunda: traidtsioonline postiteenus, logistika ja infologistika.

Logistika paistab kõige enam silma, kuna sinna on praegu kõige enam uusi asju tulnud. Aga meie eesmärk ei ole üldse saada logistikaettevõtteks. Kohe kindlasti mitte.

Tänavuse eelarve arutlusel lasi Eesti Posti nõukogu tuludest maha võtta 61 miljonit krooni, tulenevalt mõjudest, mida toob kaasa postituru avamine. Kust need 61 miljonit tulevikus tagasi peaksid tulema?

Postiturule tuleb lasta rohkem kvaliteetteenust – vähem jaekaubandust, rohkem finantsteenust postivõrku. Postituru avamine toob kaasa sektoris uue siutatsiooni. Tahame või ei taha, ümbrikus liigutatavate kirjade maht siirdub e-kanalitesse. 80% kirjadest on aga teatised ja arved, milledele on selgelt e-lahendused olemas. Infologistikaga tegelemine tagaks postiteenuste võrgule tööd, et kandevõrgul oleks, mida laiali kanda. Infologistikaga tegelemine ei sae postiteenuste oksa, vaid pigem kaitseb seda. Infologistika on see haru, kuhu tahame jõudsalt siseneda. Selles harus on kolm teenust: e-arved – seal soovime selgelt konkureerida Itellaga, aadressiga reklaam (üritame üha enam muuta aadressita reklaami aadressiga reklaamiks) ja trükilahendused. Maikuus tuleme välja e-arvete teenusega. Oleme tasa ja targu seda teenust ettevalmistanud ning jõudnud sellega kaugemale, kui sellest on räägitud. Teenuse alla jäävad erinevad e-dokumentide liigutamised.

Logistikateenuseid on oluline vaadata Balti perspektiivis. Suurklient tahab teenust terves Baltikumis. Siin on oluline, kuidas saavutame kokkulepped teiste Balti postiettevõtetega.

On siin probleemid?

Meil on ELS Balti Express teenus, kuid see pole ootusi täitnud. Praegu on töörühm koos ja mul on selles osas suured lootused.

Kui palju Eesti Posti lähiaastate investeeringutest läheb logistikateenuste arendamisse?

Logistikal on see aasta investeeringute maht väiksem. Logistika tähendab terminalide võrku. Praegu me ei näe, et hakkaksime ise terminale ehitama. Me investeerime võrgu välja arendamisse – kullerpunktid, logistiline transport.
Kui Balti postiettevõtete koostöölepe, mis esimene kvartal jõuab joone peale, nõuab investeeringuid, siis võib-olla investeerime rohkem logistikasse. Oleme üle Baltikumi teenusega otsene konkurent DPD-le ja Itellale. Nende turueelis on praegu, et nad suudavad teha tervet Baltikumi. Teisalt pole neil aga nii laia jaotusvõrku, kui on postiorganisatsioonidel.

Mida toob kaasa postituru avanemine?

Kui 80% kirjadest on ärikirjad, siis ärikliendi ootus on hinnalangus. Tekib partiikiri, kus osa teenuseid on juba eelnevalt ettevalmistatud. Kirjateenus iseenesest muutub. Universaalse postiteenuse puhul peab Eesti Post toimetama kirjad kohale järgmisel päeval. Tõenäoline on, et äriklient ei huvitugi, et kiri läheks kohale järgmisel päeval. Tema jaoks ei ole vahet, et arve jõuaks kohale kohe. Oluline on, et arve kohaletoimetamise järel jääks veel mõistlik maksetähtaeg arve saajale. Peaasi on hind. Võib juhtuda, et partiikirjade puhul ei ole kohalekanne iga päev, vaid kaks või kolm korda nädalas, kuid hind on odavam.

Kes on need konkurendid, kes postituru avamisel tulevad konkurentsi pakkuma?

Express Post – tema veab perioodikat laiali, loomulikult tahab ta ka kirju laiali kanda.

E-arveid trükivad ja kannavad laiali Itella ja Elektronpost.

Kas nemad ongi need ettevõtted, kes saavad selle Eesti Posti tuludest kaduva 61 miljonit krooni endale?

Seda nüüd mitte. Partiikirjadega lihtsalt hinnad kukuvad.

Peab arvestama, et langeb ka vajadus erinevate kaupade järele. Postimüügis maht väheneb.

Milleks on Eesti Postile vajalik erastamine?

Kolme aasta strateegiline plaan näeb ette 400 miljonit krooni investeeringuid. Ilmselge, et selleks tuleb kuskilt raha saada. Ja üks võimalus on võõra raha sisse toomine. Valitsus ei ole seda minu teada veel arutanud. Nii, et ma ei tea, mis erastamisest saab.

Aga teie arvates on Eesti Posti erastamine vajalik?

Jah, kindlasti.

Postiturg jääb nagunii kohalikuks. Erastamine on aga oluline logistika jaoks. Logistika on mahu põhine. Meil on võimalik olla suurema võrgustiku osa või olla mõne suurema firma osa. Üksi tegutsedes oleks meil ainult kohalik turg või maksimaalselt Baltikumi turg.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 -0.16352
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,78 0.99858
Hiina jüaan CNY 7,84 0.791108
Hongkongi dollar HKD 9,24 0.785537
Horvaatia kuna HRK 7,55 0.115407
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.148884
India ruupia INR 76,26 0.701203
Indoneesia ruupia IDR 16081,00 0.922555
Islandi kroon ISK 123,85 0.25256
Jaapani jeen JPY 133,50 0.135018
Kanada dollar CAD 1,52 0.448163
LAV rand ZAR 15,94 -0.708137
Lõuna-Korea vonn KRW 1283,10 0.093611
Malaysia ringgit MYR 4,84 1.016786
Mehhiko peeso MXN 22,51 -0.030646
Norra kroon NOK 9,85 0.052434
Poola slott PLN 4,22 0.199543
Rootsi kroon SEK 9,96 0.106388
Rubla RUB 69,19 -0.480395
Rumeenia leu RON 4,63 0.036719
Singapuri dollar SGD 1,59 0.402971
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.161129
Šveitsi frank CHF 1,17 0.09525
Taani kroon DKK 7,44 -0.003358
Tai baht THB 38,50 0.548446
Tšehhi kroon CZK 25,68 0.175527
Türgi liir TRY 4,52 0.08855
Ukraina grivna UAH 32,40 1.151269
Ungari forint HUF 314,61 0.203841
USA dollar USD 1,18 0.082868
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.423378
Valgevene rubla BRL 3,92 0.934964
Valgevene rubla BYN 24029,00 1.068349

Valdkonna töökuulutused

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017