Eesti Post panustab infologistikale

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ahti Kallaste kinnitab, et viimasel ajal uute logistikateenustega välja tulnud postifirmal ei ole plaani ümberkorralduste käigus muutuda logistikaettevõtteks.

Tulemas on hoopis jõuline sisenemist infologistkaturule, ütles ta Äripäeva Logistika lisale.

Enne 2006. aastal kahjumisse kukkumist oli Eesti Post vähemalt majandustulemuste numbrite järgi korralikult toimiv ettevõtte. 2005. aastal oli kasum 43,9 miljonit krooni. Mis juhtus, et ettevõtte järgmisteks aastateks mitmekümne miljonilistesse kahjumitesse langes?

2005. aastal ei olnud võreldes 2004. aastaga tegelikult kasvu. 2005. aasta kasumikasv tulenes amortisatsiooni ümbermängimisest. Võimalik langus oli juba 2005. aastal tegelikult sisse mängitud.

Postiseadusest tulid need hinnamehhanismid, mis toona keerasid pildi pea peale. Tulude pool jäi toona pidama seadusandluse taha. Teine tekkinud kahjumi põhjus oli 2006. a 2007. aasta tugev surve tööjõukuludele. See mängis olulist rolli. Lisaks veel kütusekulud, mis läksid hoolega üles.
2008. aastal saadud 0,4 miljonit krooni kasumit on pigem emotsionaalse tähtsusega. Ligi miljardi kroonise käibega ettevõtte puhul ei ole 0,4 miljonit kasumit mingi näitaja.

Mis ettevõtte kahjumist välja aitas?

Vaatsime, millised kulud on otstarbekad. Kindlasti avaldas mõju postivõrgu ja protsesside ümbervaatamine.

Tagantjärgi võib öelda, et 2006. ja 2007. aasta miinus oli Eesti Posti jaoks hea. See sundis liigutama. Alles praegu tegutsema hakkamine oleks hiljaks jäänud.

Kas ettevõtte ümberstruktrureerimine on lõppenud ja ebaefektiivsetest tegevustest on vabanetud?

Ettevõtte efektiivusega tuleb tegeleda iga päev. Seda ei saa teha kampaania korras. Näiteks peame veel üle vaatama transporditraktid. Vaatame, kas saavutame seal kuluefekti.
Varahldusest ei ole praegu päris õige aeg rääkida ja mõelda kinnisvara müümisest.

Kas Eesti Post on ümberkorraldustega võtnud suuna saada logistikaettevõtteks?

Me oleme kõiki suundi arendanud. Me fokusseerime kolme põhilisse suunda: traidtsioonline postiteenus, logistika ja infologistika.

Logistika paistab kõige enam silma, kuna sinna on praegu kõige enam uusi asju tulnud. Aga meie eesmärk ei ole üldse saada logistikaettevõtteks. Kohe kindlasti mitte.

Tänavuse eelarve arutlusel lasi Eesti Posti nõukogu tuludest maha võtta 61 miljonit krooni, tulenevalt mõjudest, mida toob kaasa postituru avamine. Kust need 61 miljonit tulevikus tagasi peaksid tulema?

Postiturule tuleb lasta rohkem kvaliteetteenust – vähem jaekaubandust, rohkem finantsteenust postivõrku. Postituru avamine toob kaasa sektoris uue siutatsiooni. Tahame või ei taha, ümbrikus liigutatavate kirjade maht siirdub e-kanalitesse. 80% kirjadest on aga teatised ja arved, milledele on selgelt e-lahendused olemas. Infologistikaga tegelemine tagaks postiteenuste võrgule tööd, et kandevõrgul oleks, mida laiali kanda. Infologistikaga tegelemine ei sae postiteenuste oksa, vaid pigem kaitseb seda. Infologistika on see haru, kuhu tahame jõudsalt siseneda. Selles harus on kolm teenust: e-arved – seal soovime selgelt konkureerida Itellaga, aadressiga reklaam (üritame üha enam muuta aadressita reklaami aadressiga reklaamiks) ja trükilahendused. Maikuus tuleme välja e-arvete teenusega. Oleme tasa ja targu seda teenust ettevalmistanud ning jõudnud sellega kaugemale, kui sellest on räägitud. Teenuse alla jäävad erinevad e-dokumentide liigutamised.

Logistikateenuseid on oluline vaadata Balti perspektiivis. Suurklient tahab teenust terves Baltikumis. Siin on oluline, kuidas saavutame kokkulepped teiste Balti postiettevõtetega.

On siin probleemid?

Meil on ELS Balti Express teenus, kuid see pole ootusi täitnud. Praegu on töörühm koos ja mul on selles osas suured lootused.

Kui palju Eesti Posti lähiaastate investeeringutest läheb logistikateenuste arendamisse?

Logistikal on see aasta investeeringute maht väiksem. Logistika tähendab terminalide võrku. Praegu me ei näe, et hakkaksime ise terminale ehitama. Me investeerime võrgu välja arendamisse – kullerpunktid, logistiline transport.
Kui Balti postiettevõtete koostöölepe, mis esimene kvartal jõuab joone peale, nõuab investeeringuid, siis võib-olla investeerime rohkem logistikasse. Oleme üle Baltikumi teenusega otsene konkurent DPD-le ja Itellale. Nende turueelis on praegu, et nad suudavad teha tervet Baltikumi. Teisalt pole neil aga nii laia jaotusvõrku, kui on postiorganisatsioonidel.

Mida toob kaasa postituru avanemine?

Kui 80% kirjadest on ärikirjad, siis ärikliendi ootus on hinnalangus. Tekib partiikiri, kus osa teenuseid on juba eelnevalt ettevalmistatud. Kirjateenus iseenesest muutub. Universaalse postiteenuse puhul peab Eesti Post toimetama kirjad kohale järgmisel päeval. Tõenäoline on, et äriklient ei huvitugi, et kiri läheks kohale järgmisel päeval. Tema jaoks ei ole vahet, et arve jõuaks kohale kohe. Oluline on, et arve kohaletoimetamise järel jääks veel mõistlik maksetähtaeg arve saajale. Peaasi on hind. Võib juhtuda, et partiikirjade puhul ei ole kohalekanne iga päev, vaid kaks või kolm korda nädalas, kuid hind on odavam.

Kes on need konkurendid, kes postituru avamisel tulevad konkurentsi pakkuma?

Express Post – tema veab perioodikat laiali, loomulikult tahab ta ka kirju laiali kanda.

E-arveid trükivad ja kannavad laiali Itella ja Elektronpost.

Kas nemad ongi need ettevõtted, kes saavad selle Eesti Posti tuludest kaduva 61 miljonit krooni endale?

Seda nüüd mitte. Partiikirjadega lihtsalt hinnad kukuvad.

Peab arvestama, et langeb ka vajadus erinevate kaupade järele. Postimüügis maht väheneb.

Milleks on Eesti Postile vajalik erastamine?

Kolme aasta strateegiline plaan näeb ette 400 miljonit krooni investeeringuid. Ilmselge, et selleks tuleb kuskilt raha saada. Ja üks võimalus on võõra raha sisse toomine. Valitsus ei ole seda minu teada veel arutanud. Nii, et ma ei tea, mis erastamisest saab.

Aga teie arvates on Eesti Posti erastamine vajalik?

Jah, kindlasti.

Postiturg jääb nagunii kohalikuks. Erastamine on aga oluline logistika jaoks. Logistika on mahu põhine. Meil on võimalik olla suurema võrgustiku osa või olla mõne suurema firma osa. Üksi tegutsedes oleks meil ainult kohalik turg või maksimaalselt Baltikumi turg.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.348847
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,64 -0.480354
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.371118
Hongkongi dollar HKD 9,67 -0.353433
Horvaatia kuna HRK 7,44 0.06184
Iisraeli seekel ILS 4,32 -0.677911
India ruupia INR 80,06 -0.050065
Indoneesia ruupia IDR 16831,00 0.011884
Islandi kroon ISK 124,54 0.150381
Jaapani jeen JPY 132,43 0.128539
Kanada dollar CAD 1,56 -0.1604
LAV rand ZAR 14,51 0.175413
Lõuna-Korea vonn KRW 1325,80 0.204066
Malaysia ringgit MYR 4,82 -0.084916
Mehhiko peeso MXN 22,96 -0.191733
Norra kroon NOK 9,66 0.070857
Poola slott PLN 4,14 0.203188
Rootsi kroon SEK 9,96 0.509771
Rubla RUB 69,96 -0.181208
Rumeenia leu RON 4,66 -0.010725
Singapuri dollar SGD 1,63 0.012274
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.119623
Šveitsi frank CHF 1,15 0.044254
Taani kroon DKK 7,45 -0.008727
Tai baht THB 38,93 -0.051347
Tšehhi kroon CZK 25,33 0.086942
Türgi liir TRY 4,66 -0.00643
Ukraina grivna UAH 33,62 -0.071933
Ungari forint HUF 311,58 0.17039
USA dollar USD 1,24 -0.437649
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.174077
Valgevene rubla BRL 4,00 -0.391092
Valgevene rubla BYN 24236,00 -0.082453

Valdkonna töökuulutused

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018

Logistika Pluss otsib KLIENDIHALDURIT

Logistika Pluss OÜ

21. veebruar 2018