Autor: Mariliis Pinn • 16. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üks võimalus selleks on teada, kus firma töötajad täpselt on ja mida teevad, leiavad GPS süsteemide ja nendega seotud jälgimisteenuse pakkuja Navireci juht Reigo Rusing ja ekspordijuht Silver Laus.

Täna on Eestis ettevõtetel 50 000 väikesõidukit, pakiautosid on 20 000 ja veoautosid 80 000. „Pool neist on kindlasti jälgitavad. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit,“ ütles Rusing. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. 

„Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult see arv ei ole nii suur. Kardetakse seda kasutada. Õnneks oleme jõudnud sellest punktist välja, et arvatakse, et tegu on mingi turvalahendusega, hakatakse aru saama, mis kasusid süsteemil veel on. Lisaks kontrollile ka näiteks planeerimine,“ selgitas Laus. 

„Klientide teadlikkus on tõusnud, võetakse kõikidelt firmadelt pakkumised ja siis otsustatakse keda usaldatakse,“ tõi Rusing siiski positiivseid arenguid välja.

Laus selgitas, et täna mõtlevad kõik, kuidas säästa. „Küsimus on, millised on esimesed kärbitavad kulud. Trend näitab, et see ei ole toode, kus säästa, vaid see aitab säästa. Natuke investeerimist aitab säästa väga suuri summasid,“ lisas Laus. Näiteks ühel ettevõttel, kes viiel sõidukil kasutab GPS jälgimisseadet koos kütusanduriga, vähenesid kütusekulud neljandiku võrra. „Kadusid mõttetud sõidud, kütusevargused, tööd hakati efektiivsemalt tegema ja teiselt poolt ka tulud tõusid. Üks on kulud alla ja teiseks kasvad muidu saamata müügikulud,“ selgitas ta. Näiteks teisel firmal tõusis müügitulu 25%, firma käive aastas oli 200 miljonit krooni. „Meile maksis ta 3000 krooni kuus. Tühine investeering,“ arvas Laus.

„Tekib sisuline arutelu, kus ja milleks käiakse,“ lisas Rusing, näiteks võivad välja tulla marsruudid, mis ei tasu ära. „Mandril olev müügimees näiteks viib saarele kaupa, lihtsalt, et see väljas oleks,“ selgitas Rusing.

„Süüdistatakse müügiesindajaid ja autojuhte, et midagi ei toimi, kuid tihti puudub juhil, kes otsustab, ülevaade,“ lisas Laus. „Reeglina mängitakse pärast süsteemiga liitumist marsruute ümber. Kõik leiavad võimalusi optimeerimiseks,“ lausus Rusing. 

Rusing tõi välja, et majanduse headel aegadel ettevõtte üles ehitanud juht ei pruugi tulla selle peale, et kuidas oleks kõige mõistlikum planeerida, optimeerida ja liikumist analüüsida. „Täna on vaja teisi võtteid kasutada, kui majanduse headel aegadel. Optimeerida ja planeerida. Anname neile 80% ette, vaid analüüsi lõpu peab ise ära tegema,“ selgitas ta autode liikumise jälgimise eeliseid.

„Aasta tagasi kasutas keskmiselt lahendust 3 autot firma kohta, täna on see arv pea 9. See näitab, et jälgimisseadmeid paigaldatakse vaid juurde,“ ütles Rusing.

„Miinimum ekipaaži ehk auto ja mehe kulu kokku on 30 000 – 40 000 krooni, siis 15 krooni teenustasu päeva kohta, on ühe kütuseliitri hind. Olematult väike kulu,“ arvas Rusing. Et teenus ära tasuks, peab efektiivsust tõstma vaid 1%.

Rusing selgitas, et kliendid mõtlevad hästi sarnaselt. „Kõigepealt tahetakse jälgida, sest midagi on kahtlane, kuid tegelikult tuleb välja, et tahetakse hoopis planeerida,“ selgitas ta. „Tavaline on see tullakse kahtlusega, et mehed varsatavad kütust, üsna pea kaob see probleem nimekirja lõppu. Üles kerkivad planeerimine, saamata müügitulu jne,“ lisas Laus, nn mõistlikku kütusevargust ei panda isegi pärast pahaks.

Laus tõi välja, et kliendid tulevad nende ukse taha lainetena. „Esimene võnge, mille võiks välja tuua, oli see, kui kütuse hind suvel tõusis, tuli meeletu järjekord. Siis kütuse hind langes, kõnesid jäi vähemaks. Tuli sügis ja majandus hakkas allamäge minema. Tuli jälle palju kõnesid. Jõulud olid natuke vaiksemad. Täna on järgmine laine, sest olukord läheb aina halvemaks,“ selgitas Laus. Eelmisel aastal kavas Navireci käive üle 300% ja kliente tuli juurde veel rohkem. Eestis jälgib firma üle 1000 sõiduki, lisaks suheldakse 10 riigiga ja eriti hästi läheb äri ka Lätis, kust teised ettevõtted pigem ära tulevad.

„Huvitav tendents äraütlemisteks on, et firmal on müügimeeste motivatsioonipakett. Ise teavad palju teevad,“ rääkis Rusing. „Kuid miks sellega leppida, kui saab 25% rohkem. Täna on need firmad, kes kunagi selle põhjendusega teenusest loobusid, kellegi kliendid,“ jätkas Laus.

GPS jälgimine töötab nii, et kõiki autosid, millele on seade peal, jälgitakse. Iga 5 sekundi tagant saadavad nad koordinaadid keskserverisse. Reaalajas näeb autode liikumist, saab võtta välja ka ajaloo ja näha kõiki sõite jälgida kütusestatistikate ja muid kasulikke graafikuid joonistada, kus ja millal keegi oli. Lisaks on palju erilahendusi.

„Sõitudest saab pdf-formaadis väljavõtte teha, mille saab alltöövõtja näiteks arvele kaasa panna. Et tõin sealt sinna niipalju kaupa, kulus niipalju aega ja kilomeetreid,“ selgitas Rusing. Tihti on probleem, et alltöövõtja arved on näiteks väidetavalt põhjendamatult suured, kuid sellise lisaga on lihtsam arvet selgitada.

Maailm liigub digitaliseerumise suunas. „Füüsilisi saatelehti on autos vähem,“ selgitas Rusing. „Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid,  saatelehed liiguvad automaatselt ja sealt info tagasi sekunditega. Enne kui auto tagasi jõuab, on kliendile arve juba esitatud ja rahagi laekunud,“ rääkis Laus tulevikust. „Kaovad paberimajandust haldavad osakonnad.“

„Kuid ka kliendid suudavad üllatada, täiesti ulme, kui häid ideid tuleb,“ selgitas Rusing, et teenus muutub pidevalt paremaks. Näiteks automaatselt genereerida raport selle kohta, et kui mingi firma veab toodet X laiali, siis mitme kilomeetri peale üks toode laiali veetud saab. „Tekivad edetabelid, et näiteks see mees produkti laiali viimiseks selline number, siis on pikk vahemaa. Saab vaadata, kuidas teiste produktiivsust kasvatada,“ selgitas Laus.

Samal teemal ka homne Äripäeva Logistika rubriik.