GPS jälgimine võib käivet kasvatada kuni veerandi võrra

Rasked ajad sunnivad firmasid järjest rohkem planeerima ja kulusid ning tulusid optimeerima, ning leidma uusi viise käibe kasvatamiseks.

Üks võimalus selleks on teada, kus firma töötajad täpselt on ja mida teevad, leiavad GPS süsteemide ja nendega seotud jälgimisteenuse pakkuja Navireci juht Reigo Rusing ja ekspordijuht Silver Laus.

Täna on Eestis ettevõtetel 50 000 väikesõidukit, pakiautosid on 20 000 ja veoautosid 80 000. „Pool neist on kindlasti jälgitavad. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit,“ ütles Rusing. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. 

„Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult see arv ei ole nii suur. Kardetakse seda kasutada. Õnneks oleme jõudnud sellest punktist välja, et arvatakse, et tegu on mingi turvalahendusega, hakatakse aru saama, mis kasusid süsteemil veel on. Lisaks kontrollile ka näiteks planeerimine,“ selgitas Laus. 

„Klientide teadlikkus on tõusnud, võetakse kõikidelt firmadelt pakkumised ja siis otsustatakse keda usaldatakse,“ tõi Rusing siiski positiivseid arenguid välja.

Laus selgitas, et täna mõtlevad kõik, kuidas säästa. „Küsimus on, millised on esimesed kärbitavad kulud. Trend näitab, et see ei ole toode, kus säästa, vaid see aitab säästa. Natuke investeerimist aitab säästa väga suuri summasid,“ lisas Laus. Näiteks ühel ettevõttel, kes viiel sõidukil kasutab GPS jälgimisseadet koos kütusanduriga, vähenesid kütusekulud neljandiku võrra. „Kadusid mõttetud sõidud, kütusevargused, tööd hakati efektiivsemalt tegema ja teiselt poolt ka tulud tõusid. Üks on kulud alla ja teiseks kasvad muidu saamata müügikulud,“ selgitas ta. Näiteks teisel firmal tõusis müügitulu 25%, firma käive aastas oli 200 miljonit krooni. „Meile maksis ta 3000 krooni kuus. Tühine investeering,“ arvas Laus.

„Tekib sisuline arutelu, kus ja milleks käiakse,“ lisas Rusing, näiteks võivad välja tulla marsruudid, mis ei tasu ära. „Mandril olev müügimees näiteks viib saarele kaupa, lihtsalt, et see väljas oleks,“ selgitas Rusing.

„Süüdistatakse müügiesindajaid ja autojuhte, et midagi ei toimi, kuid tihti puudub juhil, kes otsustab, ülevaade,“ lisas Laus. „Reeglina mängitakse pärast süsteemiga liitumist marsruute ümber. Kõik leiavad võimalusi optimeerimiseks,“ lausus Rusing. 

Rusing tõi välja, et majanduse headel aegadel ettevõtte üles ehitanud juht ei pruugi tulla selle peale, et kuidas oleks kõige mõistlikum planeerida, optimeerida ja liikumist analüüsida. „Täna on vaja teisi võtteid kasutada, kui majanduse headel aegadel. Optimeerida ja planeerida. Anname neile 80% ette, vaid analüüsi lõpu peab ise ära tegema,“ selgitas ta autode liikumise jälgimise eeliseid.

„Aasta tagasi kasutas keskmiselt lahendust 3 autot firma kohta, täna on see arv pea 9. See näitab, et jälgimisseadmeid paigaldatakse vaid juurde,“ ütles Rusing.

„Miinimum ekipaaži ehk auto ja mehe kulu kokku on 30 000 – 40 000 krooni, siis 15 krooni teenustasu päeva kohta, on ühe kütuseliitri hind. Olematult väike kulu,“ arvas Rusing. Et teenus ära tasuks, peab efektiivsust tõstma vaid 1%.

Rusing selgitas, et kliendid mõtlevad hästi sarnaselt. „Kõigepealt tahetakse jälgida, sest midagi on kahtlane, kuid tegelikult tuleb välja, et tahetakse hoopis planeerida,“ selgitas ta. „Tavaline on see tullakse kahtlusega, et mehed varsatavad kütust, üsna pea kaob see probleem nimekirja lõppu. Üles kerkivad planeerimine, saamata müügitulu jne,“ lisas Laus, nn mõistlikku kütusevargust ei panda isegi pärast pahaks.

Laus tõi välja, et kliendid tulevad nende ukse taha lainetena. „Esimene võnge, mille võiks välja tuua, oli see, kui kütuse hind suvel tõusis, tuli meeletu järjekord. Siis kütuse hind langes, kõnesid jäi vähemaks. Tuli sügis ja majandus hakkas allamäge minema. Tuli jälle palju kõnesid. Jõulud olid natuke vaiksemad. Täna on järgmine laine, sest olukord läheb aina halvemaks,“ selgitas Laus. Eelmisel aastal kavas Navireci käive üle 300% ja kliente tuli juurde veel rohkem. Eestis jälgib firma üle 1000 sõiduki, lisaks suheldakse 10 riigiga ja eriti hästi läheb äri ka Lätis, kust teised ettevõtted pigem ära tulevad.

„Huvitav tendents äraütlemisteks on, et firmal on müügimeeste motivatsioonipakett. Ise teavad palju teevad,“ rääkis Rusing. „Kuid miks sellega leppida, kui saab 25% rohkem. Täna on need firmad, kes kunagi selle põhjendusega teenusest loobusid, kellegi kliendid,“ jätkas Laus.

GPS jälgimine töötab nii, et kõiki autosid, millele on seade peal, jälgitakse. Iga 5 sekundi tagant saadavad nad koordinaadid keskserverisse. Reaalajas näeb autode liikumist, saab võtta välja ka ajaloo ja näha kõiki sõite jälgida kütusestatistikate ja muid kasulikke graafikuid joonistada, kus ja millal keegi oli. Lisaks on palju erilahendusi.

„Sõitudest saab pdf-formaadis väljavõtte teha, mille saab alltöövõtja näiteks arvele kaasa panna. Et tõin sealt sinna niipalju kaupa, kulus niipalju aega ja kilomeetreid,“ selgitas Rusing. Tihti on probleem, et alltöövõtja arved on näiteks väidetavalt põhjendamatult suured, kuid sellise lisaga on lihtsam arvet selgitada.

Maailm liigub digitaliseerumise suunas. „Füüsilisi saatelehti on autos vähem,“ selgitas Rusing. „Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid,  saatelehed liiguvad automaatselt ja sealt info tagasi sekunditega. Enne kui auto tagasi jõuab, on kliendile arve juba esitatud ja rahagi laekunud,“ rääkis Laus tulevikust. „Kaovad paberimajandust haldavad osakonnad.“

„Kuid ka kliendid suudavad üllatada, täiesti ulme, kui häid ideid tuleb,“ selgitas Rusing, et teenus muutub pidevalt paremaks. Näiteks automaatselt genereerida raport selle kohta, et kui mingi firma veab toodet X laiali, siis mitme kilomeetri peale üks toode laiali veetud saab. „Tekivad edetabelid, et näiteks see mees produkti laiali viimiseks selline number, siis on pikk vahemaa. Saab vaadata, kuidas teiste produktiivsust kasvatada,“ selgitas Laus.

Samal teemal ka homne Äripäeva Logistika rubriik.


Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.010701
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,22 0.190345
Hiina jüaan CNY 7,75 0.15898
Hongkongi dollar HKD 9,68 -0.019629
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.129373
Iisraeli seekel ILS 4,33 -0.161409
India ruupia INR 80,69 0.27849
Indoneesia ruupia IDR 16990,00 0.188701
Islandi kroon ISK 121,77 0.141447
Jaapani jeen JPY 132,26 -0.075554
Kanada dollar CAD 1,56 -0.010287
LAV rand ZAR 14,88 -0.110738
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,40 0.227203
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.236159
Mehhiko peeso MXN 22,29 0.191446
Norra kroon NOK 9,60 0.174817
Poola slott PLN 4,16 -0.11516
Rootsi kroon SEK 10,42 -0.284244
Rubla RUB 76,76 0.22326
Rumeenia leu RON 4,66 0.002145
Singapuri dollar SGD 1,62 0.012361
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.046191
Šveitsi frank CHF 1,19 0.098614
Taani kroon DKK 7,45 -0.003894
Tai baht THB 38,51 0.260348
Tšehhi kroon CZK 25,29 -0.035568
Türgi liir TRY 5,06 0.203875
Ukraina grivna UAH 32,31 -0.250366
Ungari forint HUF 310,51 -0.041849
USA dollar USD 1,23 -0.014597
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.051279
Valgevene rubla BRL 4,22 -0.026041
Valgevene rubla BYN 24224,00 0.231711

Valdkonna töökuulutused

Greencarrier otsib LENNUTRANSPORDITEENUSTE JUHTI

M-Partner HR OÜ

29. aprill 2018

Post11 otsib LAOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

23. aprill 2018

Ball Transport otsib VEOKORRALDAJAT

M-Partner HR OÜ

19. mai 2018