Eestlane paneb sõiduautod liikuma Transsiberi raudteel

Eesti Raudtee endine turundusdirektor Rene Varek korraldab 2007. aasta novembrist sõiduautode transporti Transsiberi raudteel.

Aastaga on ta Venemaa Raudtee tütarfirmas töötades haaranud enam kui 10% sõiduautode transportimise turust Venemaal.

Railtransauto peadirektori esimese asetäitja kommertsdirektor Varek leiab, et majandussurutis annab Eesti sadamaoperaatoritele võimaluse haarata suurem osa sõiduautode transiidist Venemaale. See on Vareki sõnul unikaalne võimalus – pakkuda praegu ajutist teenust kvaliteetselt, mistõttu jäätakse Eesti sadamate teenuseid kasutama ka edaspidigi.

Railtransauto (RTA) on Venemaa Raudtee ja Transgrupp AS ühisettevõte, kus Venemaa Raudteele kuulub 51% ja Transgrup AS’ile 49% aktsiatest. Veel aasta tagasi oli RTA teada-tuntud eeskätt kodumaiste (st Venemaal ja lähiregioonis toodetud) autode transportijana. Lisaks sellele transporditi hulgaliselt kasututatud autosid Kaug-Idast ja Baltikumist. Tänaseks on kliendiportfell arenenud nii kodumaiste tootjate, kui rahvusvaheliste autotootjate näol. RTAl on tänaseks lepingulised sidemeid Toyota ja Mazda sõiduautode veoks, koostööd on 2008. aasta jooksul tehtud ka Peugeot, Honda ja Volkswagen firmadega.

„Transsiberi raudtee transpordiskeemi eelis on just see, et otseveol mööda maismaasilda tagatakse kauba liikumise maksimaalne kiirus. Traditsionaalne meretee Kaug-Idast Balti mere sadamatesse võtab aega 30-40 päeva. Sinna tuleb lisada transport sadamatest Moskvasse või Kesk-Venemaale ja Uurali. Kokku võib periood tootjalt tarbijani võtta aega 45st kuni 60 päevani. See on marsruut, mida mööda tänaseni liigub 90% kõigist Kaug-Idas toodetud sõiduautodest ja 75% kõigist Kaug-Ida konteinerveostest Venemaale. Vedu mööda Transsiberit on tunduvalt kiirem ja näiteks Zarubino – Moskva (Mikhnevo) rongid sõidavad selle vahemaa keskmiselt 10 ööpaeva jooksul. Kui siia lisada 2-3 päeva Kaug-Ida sadamas vajaminevat aega ja 3-4 päeva transporti tehasest (kas Jaapanis, Koreas või Hiinas) Venemaa Kaug-Ida osasse, siis kogu aeg, mis kulub transpordile on maksimaalselt 15-20 päeva. See on kordades kiirem kui tänane levinud teekond. Lisaks tuleb arvestada, et sisenemine Kaug-Idas annab võimaluse ka kiiremini ja palju odavamalt transportida kaupu Venemaa Uuralide ning Siberi piirkondadesse ning samuti teostada transiitvedusid Kesk-Aasia regiooni sh eelkõige Kasahstani,“ selgitas Varek raudtee eeliseid.

Traditsiooniliselt on Eesti olnud Venemaa ekspordile märkimisväärseks transiidikanaliks, kommenteeris ta Eesti transiidi võimalusi Venemaalt vaadatuna. „Tänaseks on situatsioon teada tuntud põhjustel muutunud. Võimalused on kindlasti olemas, kuid just vastupidisel suunal, ehk Venemaale importsuunal. Seda just eelkõige konteinerkaupade osas. Lisaks võib Eesti kaasa rääkida sõiduautode ja tehnika vedudel. Selleks on eeldused olemas, tuleb lihtsalt selles valdkonnas rohkem aktiivsemalt tööd teha.
Samuti on Eestil eeldused jätkuvalt osaleda Hiina ja Kesk-Aasia ühendamises Euroopaga. Ilma Venemaata seda teha on raske, sest maismaasild läbib ka Eesti idanaabrit. Kiire ja perspektiivne maismaaühendus Hiina ja Kesk-Aasia riikidega võib tulevikus palju suuremat rolli mängida. Samas on siin ka palju konkurente ning eelkõige Läti, Leedu, Poola, Saksa ja Soome logistikafirmad üritavad aktiivselt pakkuda teisi riike läbivaid kaubakoridore,“ lisas ta.

Ta nentis, et Eesti positsioon osalemaks transiidiketis sõiduautode transpordil Venemaale on suhteliselt minimaalne. „Eesti sadamad teenindavad kodumaist ja Baltikumi turgu. Viimaste aastate jooksul on hakatud teenindama ka Venemaale ja Kesk-Aasiasse suunduvaid kaubavoogusid. Hinnanguliselt läbis 2008. aastal Eestit 80 000 sõiduautot, millest pooled liikusid Venemaale ja läbi Venemaa Kesk-Aasiasse. Seega suures pildis moodustab Eesti veidi üle 1% kogu Venemaa sõiduautode transporditurust.
Samas on viimaste kuude trendid turgu muutnud ja Eesti väljavaated, seoses majandussurutisest tuleneva vajadusega ladustada täiendavaid mahtusid lähivälismaal, on suurenenud. Tänaseks on Sillamäe sadamas ladustatud rohkem kui 25 000 sõidukit, mis kõik on mõeldud Venemaa turule. Lisaks Sillamäele, on laopinnad maksimaalselt kasutuses ka Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamates. See on unikaalne võimalus. Sest pakkudes kvaliteetset teenust konkurentsivõimelise hinnaga loob hea eelduse, et tänased ajutised kliendid ka edaspidi jätkavad Eesti sadamate teenuste kasutamist. Loodan, et Eesti sadamaoperaatoritel on nutti sellest võimalusest kinni haarata ja pakkuda teenust, millega rahvusvahelised autotootjad rahule jääksid.
Samas on konkurentsivõimelisuse aluseks mitte ainult toote kvaliteet, vaid ka hind. Siinkohal on vajalik majanduspoliitika riiklikul tasemel ning koostöö Venemaa Föderatsiooni vastavate instantsidega. Raudteetranspordi konkurentsivõimelisuse tõstmiseks on vajalik Eesti Raudtee tihendatud koostöö Venemaa Raudteega, seda nii infrastruktuuri arendamise, kui rahvusvaheliste kaubaveoste hinnapoliitika väljatöötamise vallas,“ selgitas Varek.

Loe intervjuu pikemat versiooni Äripäeva Transpordi ja Logistika infolehest.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0886862
Brasiilia reaal BRL 4,45 0.1056488
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204583
Filipiinide peeso PHP 60,09 0.2084688
Hiina jüaan CNY 7,84 0.0152989
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.0901459
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0013545
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.1035635
India ruupia INR 82,33 -0.0048582
Indoneesia ruupia IDR 16629,92 0.656053
Islandi kroon ISK 140,02 0
Jaapani jeen JPY 128,48 -0.1631828
Kanada dollar CAD 1,52 0.1446607
LAV rand ZAR 16,31 -0.1010515
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,99 0.2234148
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.2617856
Mehhiko peeso MXN 23,08 0.0732731
Norra kroon NOK 9,72 -0.0010286
Poola slott PLN 4,29 -0.0558724
Rootsi kroon SEK 10,33 0.0154976
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0387138
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0512492
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.0221263
Šveitsi frank CHF 1,12 -0.0800356
Taani kroon DKK 7,46 0.0067001
Tai baht THB 37,28 -0.1729659
Tšehhi kroon CZK 25,85 0.0077366
Türgi liir TRY 6,05 0.1572015
Ukraina grivna UAH 31,49 0.0705445
Ungari forint HUF 323,35 0
USA dollar USD 1,14 0.1056803
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 -0.102862
Valgevene rubla BYN 2,42 0.0621144
Vene rubla RUB 75,78 0.0812201

Valdkonna töökuulutused