Autor: Mariliis Pinn • 20. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eurovinjetid on edukalt alustanud üheksas Euroopa riigis

Eelmise aasta 1. oktoobril müügile tulnud elektrooniline Eurovinjett tõestas oma efektiivsust juba esimesel kahel kuul, mil müüdi ligi 1,5 miljon vinjetti.

800 müügikohas väljastatud e-Eurovinjeti müügitulu ulatub peaaegu 30 miljoni euroni, teatas firma. Eurovinjeti riikides käivitunud teemaksude kogumise süsteem kogub nüüdsest infot elektrooniliste andmetena ja paberdokumente enam vaja ei lähe.

Seega on elektrooniline Eurovinjett edukalt juurutanud kõrgtaseme kasutajasõbraliku elektroonilise teemaksude kogumise süsteemi, mis on nii Euroopas kui kogu maailmas ainukordne viit liikmesriiki: Belgiat, Hollandit, Luksemburgi, Taanit ja Rootsit ja nelja naaberriiki: Inglismaad, Prantsusmaad, Saksamaad ja Soomet hõlmav süsteem.

Nimetatud uuendusliku süsteemi tõi turule Euroopa teemaksude kogumise teenust osutav ettevõte AGES. “Peamine erinevus vana ja uue süsteemi vahel on autoriseerimise viis: kui vana Eurovinjett oli paberkandjal, siis uus salvestab kasutusõigused elektrooniliselt ja paberdokumente enam vaja ei ole, “ ütles AGES’e tootearenduse juht Dr. Ludger Linnemann.

Elektroonilise vinjeti ostmiseks peab veokijuht sisestama vaid auto registreerimisnumbri, taotluse aja ja regiooni, telgede arvu ja emissioonikategooria, ei ole vaja esitada isiklikke andmeid. Teemaksude tasumiseks sobivad kõik enamkasutatud krediit-, kütuse- ja firmakaardid ning müügikohtades on võimalik maksta ka sularahas.  Tänu elektroonilisele kasutajaõigustele on uus Eurovinjett võltsimis- ja pettusekindel. 

Selline teemaksu süsteem toetab iga riigi poliitilisi eesmärke transpordi sektoris, kuna see aitab antud valdkonda rahastada, parandada keskkonda ning ühtlasi vähendab see liiklusummikuid. Võttes kasutusele e-vinjeti hakkab kehtima põhimõte “kasutaja maksab”, selline mentaliteet vähendab sõltuvust riigieelarvest teede hoolduse ja ehitaminese osas. Seega selle uue süsteemi kasutusele võtmisega luuakse reaalne võimalus infrastruktuuri parandamiseks, mida Kesk- ja Ida- Euroopa kindlasti vajab. 

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077