Autor: Mariliis Pinn • 15. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lennuameti peadirektor Koit ­Kaskel ütles Eesti Ekspressile, et ­Estonian Air rikkus lennuohutusnõudeid.

Juuni lõpus avastati 142 inimest mahutava Boeing 737-300 alt väike kütuseloik, mis näitas, et läbi võib lasta kerealune mahuti. Kütuse tilkumine tuli välja lennukite seisuplatsil täiesti hariliku tehnilise teenindamise käigus.

Lennukite tehnilist teenindust ei tee Estonian Air ise, vaid ostab teenuse sisse aktsiaseltsilt Air Maintenance Estonia. Pärast iga teenindust annavad tehnikud allkirja, et õhusõidukiga on kõik korras. Miskipärast näitasid paberid ka seekord, et kõnealuse Boeingiga pole probleeme.

Lennuk jõudis teha veel 66 lendu(!), enne kui teenindusfirma vea avastamise kirjalikult üles tunnistas ja paak ära parandati.

Estonian Airi president Andrus ­Aljas kinnitab, et lekkiva lennukiga pole Estonian Air reisijaid vedanud, tegu oli vaid lekkekahtlusega. "Seal ei olnud kämblasuurust auku, kust oleks kütust sorinal välja nirisenud. Mingit ohtu reisijatele ei olnud."

Ka Lennuameti peadirektor Koit Kaskel kinnitab, et seekord "reaalset ohtu inimeste eludele ei olnud".  Samas möönab Kaskel, et tegemist oli suure riskiga - ajaloost on teada rida kütuselekkest põhjustatud õnnetusi. Lennuameti arvates ei tohtinuks Estonian Air sellist lennukit kasutada.

Firma sai kahtlasest kütusepaagist teada väga kiiresti (seda öeldi teenindusfirmast, kuid ei pandud paberitesse) ja algatas sisejuurdluse. Loogiline olnuks suunata lennuk kohe remonti. Estonian Air saatis aga kahtlase kütusepaagiga lennuki täiesti teadlikult uuesti reisijaid vedama.

Firmajuhid tõlgendasid lennundusreegleid nii, et kõnealuse Boeingi puhul piisas vaid tiibades asuvate paakide kasutamisest.