„Meelde on jäänud sellised vastavad kahetsusväärsed sündmused, nagu:
- Venemaa teema, kui näitaja patriotismi mõõdupuul, aina süvenev imbumine Eestisisepoliitikasse. Seda eriti seoses mitmete tulevate valimistega;- Peaministri korduvalt avalikult väljaöeldud arvamus, et Eestile transiiti ja vastavat majandusharu vaja ei ole. Mis kohe tekitas meie välispartnerites väga suure ärevuse;- Valitsuse täielik peata olek majanduslanguse olukorras, kus hädasti oleks vaja just selget tegutsemisplaani koos kindlate, teaduslikult põhjendatud ning jätkusuutlike prioriteetidega kogu riigi majanduse ülesmäge pööramiseks;- Valitsuse ja koalitsiooni poliitikute pime ning kramplik kinnihoidmine võimust ning seoses sellega jäärapäine soovimatus mõista transiidi toimumise põhimõtetest, mis otseselt väljendub ühises tegevuses AS-i Eesti Raudtee viimisel pankrotti,“ meenutas Tiiman eelmist aastat.
„Kuid vaatamata kõigile sellele negatiivsele, mis oluliselt mõjutas Eesti transiidisektori arengut, rõõmustab asjaolu, et suurem osa meie transiidifirmasid suudab siiani olla konkurentsivõimelised rahvusvahelisel tasemel ning valitsuse ja poliitikute kiuste mitte ainult pakkuda, vaid ka arendada kvaliteetseid transpordi ja ladustamisteenuseid kaubaomanikele ja -vedajatele üle maailma,“ nägi ta siiski ka positiivset.
„2008. aastalõpu ülemaailmne kriis tõi kaasa ka uue trendi rahvusvahelises kaubavahetuses - lääne ja ida vahelise transiidivoo oluline vähenemise. Selle põhjusteks on nii üldine majanduslangus, kui ka Venemaa valitsuse sihikindel tegevus, et suunata kaubavood oma sadamatesse. Lääne-ida voo oluline vähenemine aasta lõpus oli otseselt seotud ka ülemaailmse kaubavahetuse taandarenguga. Kui kaua see madalseis jätkub ja kas see veel süveneb, on raske ennustada. Selge on vaid see, et see on otseselt seotud üldise rahvusvahelise majandusarenguga,“ lisas ta.
„Kindlasti, väga palju sõltub meist endist siin Eestis. Sellepärast ei arva, et meie taandarengus, nii üldises kui ka transiidivaldkonnas, oleme saavutanud põhja: aasta jooksul tulevad mitmed valimised, mis sunnivad poliitikuid taas tegelema nn tühja-tuule-tallamisega, mitte aga riigi majandusraskustest väljatoomisega,“ oli Tiiman kriitiline.
„Ja sellepärast uuest, 2009. aastast loodan kahte olulist asja: et rahvusvaheline majandusareng pööraks tõususuunale võimalikult kiiresti ning et Eesti valitsusel (kas praegusel või tulevasel) jätkuks nii palju riigimehelikku julgust ning aru, et ametlikult ja avalikult tunnistada Eesti geograafiline asend riigi strateegiliseks ressursiks ning mitte mõelda ainult oma valijate arvu suurendamisele kõikvõimalike meetoditega, vaid Eesti riigi ning rahva heaolu tõstmisele ja kindlustamisele. Ehk siis teisisõnu – vähem populistliku retoorikat, rohkem asiseid ideid ning otsuseid,“ lisas ta.