Kuidas tuua Hiina konteinervedusid Eestisse?

Millised on eeldused, et Hiina konteinerveod hakkaksid Eestist läbima, uuris Tallinna Tehnikaülikooli doktor Andres Tolli.

Tolli kaitses detsembri keskel oma doktoritöö "Hiina konteinerveod läbi Eesti Venemaale ja Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu vähendamise võimalused".  Nimetatud doktoritöö on Eestis esimene ulatuslik uurimus globaalse logistika valdkonnas. Doktoritöö valmis emeriitprofessor Jüri Lavingu juhendamisel. Siin on kokkuvõte uuritust.

Maailma konteinervedudes domineerivad lähema kümne aasta jooksul Hiina konteinerveod, mis suurenevad viiendikult kolmandikuni maailma kõikidest konteinervedudest. Selleks, et osa saada nimetatud konteinervedudest, tuleb Eestil aktiivselt osaleda rahvusvahelisel konteinervedude turul globaalse tarneahela osana ning leida sobiv logistiline lahendus konteinerite transportimisele Eestisse suurtes kogustes. Eestit läbivate transiitkonteinerite suuremahuline vedu Hiinast saab toimuda meritsi, kas otselaevaliini (direct call) või hub- ja spoke-põhimõttel. Merevedude trendi kasuks räägib Hiina sadamates toimuv faktiline intermodaalsete vedude jaotus erinevate transpordiliikide vahel ja rahvusvaheliste vedajate kindel eelistus merevedudele. Hiina sadamad teenindasid 2007. aastal kokku 112 miljonit TEU.

Konteinerveod kasvavad jätkuvalt suursadamates üle kogu maailma, kuid maailma majanduse jahtumise tulemusena konteinervoogude kasvutempod aeglustuvad. Nii prognoositakse Aasia-Euroopa vahelise konteinervoo kasvuks ainult 6% esialgse kuni 19%-lise kasvu asemel 2008. aastal.

Samuti aeglustub Läänemere konteinervedude  kasvutempo lähematel aastatel. Vastavalt prognoosile on kasv 52% väiksem 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga. Samas lisandub Läänemere äärde kiiresti konteinerterminale ning olemasolevate konteinerterminalide teenindusvõimsusi tõstetakse ja see trend süveneb. Arvamus, et vabasid konteinerivooge on piirkonnas ühe miljoni TEU võrra rohkem, kui olemasolevaid terminalivõimsusi on ekslik. Vastavalt prognoosile on konteinerterminalide võimsuste kasutamine 74% aastal 2008. Seega suudaksid piirkonna konteinerterminalid teenindada aastas täiendavalt 1,84 miljonit TEU.

See omakorda tõstab oluliselt konkurentsi piirkonna sadamate vahel. Seega peavad igal sadamal olema tõsised argumendid ja oskusteave, kuidas konteinervooge juurde saada.
Tallinna Sadam konkureerib teiste sadamatega, kui sissesõidutee (gateway), mis potentsiaalselt teenindab Venemaale suunduvaid suuremahulisi (alates 500 000 TEU) konteinerivooge.

Sadama, kui ”maailmaklassi organisatsiooni” (world class organization) kvaliteeti näitab eelkõige täiendavate konteinerivoogude saamine sadamasse. Parima praktika (best practice) kasutamine on esimene samm pikaajalise edu saavutamiseks. Betooni valada ja uusi konteinerterminale ehitada suudavad kõik sadamad.

Uute suurprojektide puhul on võtmeküsimuseks täiendavate konteinerivoogude (eelkõige Venemaa transiit) saamine sadamasse lisaks nn tavapärastele eksport-import konteinerivoogudele. Venemaa konteinerivoogude peamine kasv tuleb Hiinast lähtuvatest konteinerivoogudest. See suurendab Hiina ja teiste riikide investorite huvi piirkonna merendussektorisse investeerimiseks.

Mõistlik on ühe võimalusena, kui Muuga CT ja Ningbo sadam teeksid koostööd ning jätkaksid konteinerterminali arendamist Muuga sadamas üheskoos. See loob omakorda eelduse paremaks konkureerimiseks teiste piirkonna suurterminalidega, nagu näiteks NCC või BCT (ICTSI).

Hiinast lähtuvate konteinerivoogude pidev kasv loob eeldused otselaevaliinide käivitamiseks Läänemerel. Regionaalsadamad suurusega kuni 2 miljonit TEU aastas, mis on sissesõiduteedeks piirkonda, teenindavad üha enam konteinerivooge, mida suursadamad ei suuda enam teenindada.

Nagu toimub spetsialiseerumine suursadamate ja regionaalsadamate vahel, spetsialiseeruvad ka konteinerlaevaliinid. Direct call-trendi toetab kõrgtehnoloogiliste terminalide ehitamine piirkondlikesse sadamatesse, mis suudavad teenindada suuremaid laevu. Tallinna Sadama potentsiaalne kujunemine regionaalsadamaks koos otselaevaliini käivitamisega on üheks eelduseks suuremahulise Hiina konteinerivoo saamisel sadamasse.

Suuremahuline Hiina konteinerivoog piirkonda loob võimaluse, et konteinerid veetakse läbi Tallinna Sadama ka tagasi Hiinasse. Siin on omakorda negatiivseks mõjuriks suure arvu Hiinasse tagastavate tühjade konteinerite tekkimine. Aastal 2006 tagastati Euroopast Hiinasse 41% konteinereid tühjalt ja Venemaalt Hiinasse vähemalt kuni 70% konteinereid tühjadena.
Seega tuleb eelnevalt mõelda võimalustele, kuidas vähendada Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite suurt arvu. Kui Hiinasse tagasisaadetavad konteinerid jäävad valdavalt tühjaks, viib see omakorda konteinerite transportimise veokulu Hiinast Tallinna kõrgeks ning seab suure küsimärgi alla otselaevaliini käivitamise mõttekuse. Seega nii otselaevaliin kui ka Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu võimalikult madalal tasemel hoidmine on teineteisega väga tihedalt seotud võimalus ja eeldus.

Oluline on leida Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerivoogude vähendamiseks suuremahulisi eksportartikleid. Kuna Hiinast Venemaale imporditavad tarbekaubad konteinerites suunduvad piirkondadesse, kus jaekaubandus ja ostujõud kasvavad kõige kiiremini, siis on üheks sobivaks ekspordiartikliks vanapaber.

Vastavalt rahvusvahelisele parimale praktikale teostatakse enamik maismaa konteinervedusid erinevates sadamates autotranspordiga, nagu näiteks Los Angeleses 72%, Peterburis 99%, ja Hamburgis 67% ulatuses, siis on autovedusid otstarbekas kasutada ka vanapaberi transportimisel.

Oluline jätkata rahvusvahelise tasemega maanteede arendamist eelkõige Luhamaa ja Koidula suunal. Tähtis on juurde ehitada uusi piiripunkte autovedude tarvis piirile Venemaaga, kaasates selleks vajadusel ka erakapitali või spetsialiseerida mõni piiripunktidest täielikult ümber kaubavedudele, kasutades naaberriikide, nagu Soome, rahvusvahelist parimat praktikat. Autovedude arendamisest sõltub oluliselt suuremahuliste konteinervedude alustamine läbi Eesti Venemaale.

Kuna Hiinast on saanud maailma tarbekaupade tehas, siis on tavaline, et toodetega kaasneb ka ”tasuta” pakend. Seega tehased, mis valmistavad taaskasutatavast vanapaberist pakendeid, asuvad samuti Hiinas. Suure nõudluse täiendavaks põhjuseks Hiinas on ka kasvava metsa väikene maht. Maailma vanapaberi suurima importijana oli Hiina import 2006. aastal kokku 23,5 miljonit tonni.

Vanapaberi eksporti Venemaalt Hiinasse toetab ka suur vanapaberi turg kiiresti arenevates tiheda asustusega ja kõrge tarbimisega piirkondades Moskvas ja Moskva oblastis ning Peterburis ja Leningradi oblastis. Koos Eesti, Läti ja Leeduga moodustava perspektiivse vanapaberi ekspordi ühisturumahuks aastal 2014 on 247 721 TEU. 

Suuremahuline vanapaberi eksport Eestist vähendaks Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu, mis on omakorda olulisemaid eeldusi logistiliselt tasakaalustatud kaubavahetuse toimimiseks globaalses tarneahelas. See on ka tähtis eeldus alustamaks suuremahulisi Hiina konteineriseeritud importkaupade vedusid läbi Eesti Venemaale.


 

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.070373
Brasiilia reaal BRL 4,46 -0.2637225
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0409082
Filipiinide peeso PHP 60,86 -0.1411201
Hiina jüaan CNY 7,83 -0.4426467
Hongkongi dollar HKD 8,95 -0.2617684
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0647179
Iisraeli seekel ILS 4,18 -0.07887
India ruupia INR 79,64 -0.6574187
Indoneesia ruupia IDR 16637,11 -0.3988927
Islandi kroon ISK 122,60 -0.0326158
Jaapani jeen JPY 126,20 -0.1503283
Kanada dollar CAD 1,49 -0.1339405
LAV rand ZAR 16,60 -0.8429165
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,81 0.1062957
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.4089544
Mehhiko peeso MXN 21,57 -0.1795922
Norra kroon NOK 9,66 -0.0682728
Poola slott PLN 4,30 0.1514234
Rootsi kroon SEK 10,48 0.1586013
Rumeenia leu RON 4,65 -0.1397158
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.2231858
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.4672897
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.2195293
Taani kroon DKK 7,46 0.0067061
Tai baht THB 37,71 -0.503137
Tšehhi kroon CZK 25,70 0.1519757
Türgi liir TRY 6,95 0.9978069
Ukraina grivna UAH 31,57 -0.4778385
Ungari forint HUF 323,73 0.3627232
USA dollar USD 1,14 -0.2623065
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0637866
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.576086
Vene rubla RUB 76,60 0.0087471

Valdkonna töökuulutused