Kuidas tuua Hiina konteinervedusid Eestisse?

Millised on eeldused, et Hiina konteinerveod hakkaksid Eestist läbima, uuris Tallinna Tehnikaülikooli doktor Andres Tolli.

Tolli kaitses detsembri keskel oma doktoritöö "Hiina konteinerveod läbi Eesti Venemaale ja Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu vähendamise võimalused".  Nimetatud doktoritöö on Eestis esimene ulatuslik uurimus globaalse logistika valdkonnas. Doktoritöö valmis emeriitprofessor Jüri Lavingu juhendamisel. Siin on kokkuvõte uuritust.

Maailma konteinervedudes domineerivad lähema kümne aasta jooksul Hiina konteinerveod, mis suurenevad viiendikult kolmandikuni maailma kõikidest konteinervedudest. Selleks, et osa saada nimetatud konteinervedudest, tuleb Eestil aktiivselt osaleda rahvusvahelisel konteinervedude turul globaalse tarneahela osana ning leida sobiv logistiline lahendus konteinerite transportimisele Eestisse suurtes kogustes. Eestit läbivate transiitkonteinerite suuremahuline vedu Hiinast saab toimuda meritsi, kas otselaevaliini (direct call) või hub- ja spoke-põhimõttel. Merevedude trendi kasuks räägib Hiina sadamates toimuv faktiline intermodaalsete vedude jaotus erinevate transpordiliikide vahel ja rahvusvaheliste vedajate kindel eelistus merevedudele. Hiina sadamad teenindasid 2007. aastal kokku 112 miljonit TEU.

Konteinerveod kasvavad jätkuvalt suursadamates üle kogu maailma, kuid maailma majanduse jahtumise tulemusena konteinervoogude kasvutempod aeglustuvad. Nii prognoositakse Aasia-Euroopa vahelise konteinervoo kasvuks ainult 6% esialgse kuni 19%-lise kasvu asemel 2008. aastal.

Samuti aeglustub Läänemere konteinervedude  kasvutempo lähematel aastatel. Vastavalt prognoosile on kasv 52% väiksem 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga. Samas lisandub Läänemere äärde kiiresti konteinerterminale ning olemasolevate konteinerterminalide teenindusvõimsusi tõstetakse ja see trend süveneb. Arvamus, et vabasid konteinerivooge on piirkonnas ühe miljoni TEU võrra rohkem, kui olemasolevaid terminalivõimsusi on ekslik. Vastavalt prognoosile on konteinerterminalide võimsuste kasutamine 74% aastal 2008. Seega suudaksid piirkonna konteinerterminalid teenindada aastas täiendavalt 1,84 miljonit TEU.

See omakorda tõstab oluliselt konkurentsi piirkonna sadamate vahel. Seega peavad igal sadamal olema tõsised argumendid ja oskusteave, kuidas konteinervooge juurde saada.
Tallinna Sadam konkureerib teiste sadamatega, kui sissesõidutee (gateway), mis potentsiaalselt teenindab Venemaale suunduvaid suuremahulisi (alates 500 000 TEU) konteinerivooge.

Sadama, kui ”maailmaklassi organisatsiooni” (world class organization) kvaliteeti näitab eelkõige täiendavate konteinerivoogude saamine sadamasse. Parima praktika (best practice) kasutamine on esimene samm pikaajalise edu saavutamiseks. Betooni valada ja uusi konteinerterminale ehitada suudavad kõik sadamad.

Uute suurprojektide puhul on võtmeküsimuseks täiendavate konteinerivoogude (eelkõige Venemaa transiit) saamine sadamasse lisaks nn tavapärastele eksport-import konteinerivoogudele. Venemaa konteinerivoogude peamine kasv tuleb Hiinast lähtuvatest konteinerivoogudest. See suurendab Hiina ja teiste riikide investorite huvi piirkonna merendussektorisse investeerimiseks.

Mõistlik on ühe võimalusena, kui Muuga CT ja Ningbo sadam teeksid koostööd ning jätkaksid konteinerterminali arendamist Muuga sadamas üheskoos. See loob omakorda eelduse paremaks konkureerimiseks teiste piirkonna suurterminalidega, nagu näiteks NCC või BCT (ICTSI).

Hiinast lähtuvate konteinerivoogude pidev kasv loob eeldused otselaevaliinide käivitamiseks Läänemerel. Regionaalsadamad suurusega kuni 2 miljonit TEU aastas, mis on sissesõiduteedeks piirkonda, teenindavad üha enam konteinerivooge, mida suursadamad ei suuda enam teenindada.

Nagu toimub spetsialiseerumine suursadamate ja regionaalsadamate vahel, spetsialiseeruvad ka konteinerlaevaliinid. Direct call-trendi toetab kõrgtehnoloogiliste terminalide ehitamine piirkondlikesse sadamatesse, mis suudavad teenindada suuremaid laevu. Tallinna Sadama potentsiaalne kujunemine regionaalsadamaks koos otselaevaliini käivitamisega on üheks eelduseks suuremahulise Hiina konteinerivoo saamisel sadamasse.

Suuremahuline Hiina konteinerivoog piirkonda loob võimaluse, et konteinerid veetakse läbi Tallinna Sadama ka tagasi Hiinasse. Siin on omakorda negatiivseks mõjuriks suure arvu Hiinasse tagastavate tühjade konteinerite tekkimine. Aastal 2006 tagastati Euroopast Hiinasse 41% konteinereid tühjalt ja Venemaalt Hiinasse vähemalt kuni 70% konteinereid tühjadena.
Seega tuleb eelnevalt mõelda võimalustele, kuidas vähendada Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite suurt arvu. Kui Hiinasse tagasisaadetavad konteinerid jäävad valdavalt tühjaks, viib see omakorda konteinerite transportimise veokulu Hiinast Tallinna kõrgeks ning seab suure küsimärgi alla otselaevaliini käivitamise mõttekuse. Seega nii otselaevaliin kui ka Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu võimalikult madalal tasemel hoidmine on teineteisega väga tihedalt seotud võimalus ja eeldus.

Oluline on leida Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerivoogude vähendamiseks suuremahulisi eksportartikleid. Kuna Hiinast Venemaale imporditavad tarbekaubad konteinerites suunduvad piirkondadesse, kus jaekaubandus ja ostujõud kasvavad kõige kiiremini, siis on üheks sobivaks ekspordiartikliks vanapaber.

Vastavalt rahvusvahelisele parimale praktikale teostatakse enamik maismaa konteinervedusid erinevates sadamates autotranspordiga, nagu näiteks Los Angeleses 72%, Peterburis 99%, ja Hamburgis 67% ulatuses, siis on autovedusid otstarbekas kasutada ka vanapaberi transportimisel.

Oluline jätkata rahvusvahelise tasemega maanteede arendamist eelkõige Luhamaa ja Koidula suunal. Tähtis on juurde ehitada uusi piiripunkte autovedude tarvis piirile Venemaaga, kaasates selleks vajadusel ka erakapitali või spetsialiseerida mõni piiripunktidest täielikult ümber kaubavedudele, kasutades naaberriikide, nagu Soome, rahvusvahelist parimat praktikat. Autovedude arendamisest sõltub oluliselt suuremahuliste konteinervedude alustamine läbi Eesti Venemaale.

Kuna Hiinast on saanud maailma tarbekaupade tehas, siis on tavaline, et toodetega kaasneb ka ”tasuta” pakend. Seega tehased, mis valmistavad taaskasutatavast vanapaberist pakendeid, asuvad samuti Hiinas. Suure nõudluse täiendavaks põhjuseks Hiinas on ka kasvava metsa väikene maht. Maailma vanapaberi suurima importijana oli Hiina import 2006. aastal kokku 23,5 miljonit tonni.

Vanapaberi eksporti Venemaalt Hiinasse toetab ka suur vanapaberi turg kiiresti arenevates tiheda asustusega ja kõrge tarbimisega piirkondades Moskvas ja Moskva oblastis ning Peterburis ja Leningradi oblastis. Koos Eesti, Läti ja Leeduga moodustava perspektiivse vanapaberi ekspordi ühisturumahuks aastal 2014 on 247 721 TEU. 

Suuremahuline vanapaberi eksport Eestist vähendaks Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu, mis on omakorda olulisemaid eeldusi logistiliselt tasakaalustatud kaubavahetuse toimimiseks globaalses tarneahelas. See on ka tähtis eeldus alustamaks suuremahulisi Hiina konteineriseeritud importkaupade vedusid läbi Eesti Venemaale.


 

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.328208
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,48 -0.790708
Hiina jüaan CNY 7,87 0.049553
Hongkongi dollar HKD 9,33 0.115889
Horvaatia kuna HRK 7,48 0.026729
Iisraeli seekel ILS 4,17 -0.343773
India ruupia INR 77,43 0.035655
Indoneesia ruupia IDR 15907,00 0.277375
Islandi kroon ISK 128,61 0.098066
Jaapani jeen JPY 133,90 -0.320119
Kanada dollar CAD 1,47 0.11278
LAV rand ZAR 15,83 -0.245796
Lõuna-Korea vonn KRW 1352,90 0.103588
Malaysia ringgit MYR 5,02 0.049866
Mehhiko peeso MXN 21,20 -0.693276
Norra kroon NOK 9,32 0.046891
Poola slott PLN 4,27 -0.15432
Rootsi kroon SEK 9,53 0.15271
Rubla RUB 68,83 -0.505919
Rumeenia leu RON 4,60 -0.002175
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.235775
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.437868
Šveitsi frank CHF 1,16 0.023294
Taani kroon DKK 7,44 -0.014111
Tai baht THB 39,53 -0.02529
Tšehhi kroon CZK 26,04 -0.130398
Türgi liir TRY 4,18 -0.246017
Ukraina grivna UAH 31,52 0.241045
Ungari forint HUF 309,94 -0.029029
USA dollar USD 1,19 0.045221
Uus-Meremaa dollar NZD 1,63 -0.319989
Valgevene rubla BRL 3,74 -0.349454
Valgevene rubla BYN 23058,00 -0.461903

Valdkonna töökuulutused

Digitrükk otsib OSTU- JA LOGISTIKASPETSIALISTI

Finesta Baltic OÜ

26. september 2017