Briti logistikühingu juht: Eesti suurim vara on asukoht

Eesti suurim eelis on sajandeid olnud ja on praegugi asukoht, leiab FTA juht Theo de Pencier.

Sel nädalal külastas Eestit  Suurbritannia mõjukaima logistikaühingu FTA (Freight Transport Association) peadirektor Theo de Pencier.

Siin on intervjuu de Pencieriga ja tema vastused Logistikauudised.net-i lugejate küsimustele. 

Kuidas UK härra kommenteerib Eesti Raudtee tariifide tõstmise ostust valitseva transiidiblokaadi tingimustes? Millised tagajärjed toob selline otsus tema hinnangul kaasa Eesti riiklikult konkurentsivõimele?

Ma ei tea midagi Eesti Raudtee tariifidest.

Ma võin sellele üldiselt vastata, sest see oli 10-15 aastat tagasi Suurbritannias suur probleem, et raudtee tasud ei olnud konkurentsivõimelised. Kuid valitsus suunas kauba maanteedelt raudteele, kus see keskkonna ja jätkusuutlikkuse mõttes mõistlik oli. Esimese asjana langetasid nad nn raudteeligipääsu tasusid, mis sarnanevad veotariifidele. Ja viimase viie aastaga on raudtee kaubamahud kasvanud 50%, kui need olid enne seda täielikus madalseisus.

Kuid Suurbritannias on dünaamika teistsugune. Eestis on kaubaveod olulised ja reisijad on teisejärgulised. UK-s on täiesti vastupidi. Reisijad on esmatähtsad ja kaup vähem oluline. Me peame seisma selle eest, et saada raudteele suuremaid kaubamahte. Valitsus on sellega nõus, tariife on alandatud ja raudtee on konkurentsivõimelisem. Mis on hea.

Meie suurim probleem on Inglise kanali raudteetunnel, kus raudteetariifid on väga kõrged. Ja see vähendab ekspori mujale Euroopasse raudteed pidi. 90% kaubast läheb mandrile praamidega veokitel ja see on suur probleem. Kui tariifid on kõrged, mahud vähenevad, kaubad lähevad maanteele, mis ummistuvad ja mis ei ole ka hea keskkonnale.

Viimastel aastatel on raudteetransport olnud edukas, kuid domineeriv on veel maanteevedu. Palju kasutatakse seda pikkadel vedudel, sest maanteed on ülekoormatud ja hind on õige ning konkurentsivõimeline. Paljud jaekaubandusettevõtted kasutavad raudteid.

Mis on FTA peamised Eestiga seonduvad huvid? Kas meie raudteetariifide tõstmine võib nende huvi otseselt mõjutada?

Ei. See ole suur probleem. Enamus meie liikmeid sõlmub kauba Eestist läbi vedamiskeks lepingu ja veotasud selguvad läbirääkimiste käigus.

Keda ja kui palju Inglismaale transpordi- ja logistikaalal tööle otsitakse ja kuidas leida erinevaid tasuvaid valdkonna töökohti seal? Mis tingimused on? Olen kuulnud, et poolakad lahkuvad sealt - miks?

Pragu on raske tööd leida nii logistikas, kui ka teistes harudes. Praegu ei värvata palju, sest majanduskasv kukub, vähem on vedamist teedel, laevadega ja rongiga. Tavaoludes logistikatööstus Suurbritannias kasvab jõudsalt, sest tegu on kaubandusriigiga. Rohkem tuuakse kaupu sisse, kui me ise ekspordime. Kuna teenuseid on rohkem kui tootmist, on logistika väga oluline.

Tavaliselt on meil puudus oskustega autojuhtidest ja juhtidest. Seetõttu värbame meelsasti ka välismaalasi, 10% logistikutest ei ole britid.

Ühtset värbamissüsteemi ei ole. Iga firma näiteks DHLi kodulehelt leiab konkreetsed töökuulutused.

Poolakat töötavad tavaliselt ehituses, torumeestena ja hotellides. Neil aladel ei lähe hästi ja kuna poolakad on kõige hiljem värvatud, koondatakse nad esimesena ning nad lähevad koju tagasi.

Kas peale idaliikluse FTA liikmed Eesti suhtes ka muud huvi omavad?

See on see, miks ma siin olen. Paljud meie liikmed tegutsevad Venemaal ja paljud loodavad paremini seal tegutseda ning parandada oma ligipääsu sinna. Mind on palutud uurida, kas Eesti logistikal võiks selles roll olla. Kohtun siin inimestega ja uurin võimalusi. Uuel aastal avaldame oma ajakirjas artikli Eesti võimalustest ja piisava huvi korral tuleb siia delegatsioon. Me ei tööta oma liikmete nimel, kuid võimalusel kasutame oma tutvusi ning kontakte kohtumiste korraldamisel ja firmad suhtlevad siis ise edasi. Kasulikud on siinsed võimalused ladude ja logistikaparkide rajamiseks. Hea on, et Eestis on piisavalt maad, et ehitada logistikakeskusi, pakkimis- ja tootmishooneid. Ka maksusüsteem on atraktiivne ja geoloogiline asukoht Venemaaga suhtlemiseks on soodne.

Firmad, mis tahavad Eestis äri teha on juba siin, näiteks DSV, DHL ja TNT. Kui siin on mõtet olla on juba siis. Meil on väiksemaid liikmeid, kes ei ole niivõrd huvitaud Eestist, kui sellest, et siin olek annab neile ligipääsu suurematele turgudele. 

Kas ei karda, et Eesti valitsuse suhted Venemaaga rikuvad selle?

Meie liikmete plaanid on pikaajalised. Ja hoolimata Eesti-Vene suhetest liigub sel suunal väga palju kaupa.

Sõbralikud suhted on head, kuid see ole suur faktor. Näiteks Briti valitsus ei saa Prantsuse valitsusega läbi, kuid me oleme nendega sajandeid rõõmsalt kaubelnud.

Mida on Eesti logistikas sellist, mida ka rahvusvaheliselt esile tõsta?

Kuidas kasutada looduslikke eelised, näiteks asukohta. Näitas sadamate ja hiinlaste koostöö. Teie suurim eelis on asukoht, see on olnud juba sajandeid nii ja see on olla suurim boonus.

Kas UKs nn Aasta Logistikategu valitakse? Millised on viimaste aastate tulemused?

Meil palju konkursse näiteks maanteele, raudteele, laevandusele ja logistikale, sest meil on tuhandeid firmasid. Olen paljudes þüriides ja firmadele meeldib näha, kuidas teised midagi hästi teevad, et seda järgi teha. Enamus meie suuremaid liikmeid on mingeid auhindu võitnud, nii et näiteid on raske tuua. 

On midagi, mida tahate Inglimaal Eestist eeskujuks seada?

Sadamad ja raudtee on ilmselt ajaloolistel põhjustel keskendud kaubandusele, Inglismaal on esimene prioriteet reisiajad ja hea suhelda inimestega, kes tähtsustavad kaubandust.

Teisel kohal on maksusüsteem, kuna firmadele, kes tahavad tulud investeerida on see väga atraktiivne. 

Mis on eelduseks teie ühingu liikmeks saamiseks (käive, autopark, kindlustus..)?

Veokid pole olulised. Mõnel meie liikmel ei ole ühtegi veokit, laeva ega lennukit. Pead olema  teatud suurusega firma, sest miinimum liikmetasu 1000 naela. Tasu sõltub firma suurusest. Firma peab olema seotud transpordi ja logistikaga, ei pea olema vaid vedaja. Näiteks kaubandusfirma, kes müüb poodides asju, kuid tal on logistikaüksus kaupade transpordiks. Enamus liikmeid ei ole üldse logistikafirmad.

Mind huvitaks see, mis on selle FTA poolt oma liikmetele loodav väärtus, et nii suur hulk firmasid peab vajalikuks liige olla? Samuti vaatasin FTA kodulehelt, et nende tuludest vaid kuuendik (viis miljonit naela kokku kolmekümnest miljonist) laekub liikmemaksudest ja ülejäänu majandustegevusest. Kuidas nii võimekas süsteem üles on ehitatud?

Organisatsioon, mida ma juhin on Freight Transport Association, see on suur kaubandusühing, kuhu kuulub üle 14 000 firma. Me ei esinda indiviide vaid ainult ettevõtteid, kellest enamus on suured, näiteks Suurbritannia suurimad firmad ja ka Shell, TNT ja Mercedes-Benz on meie liikmed. 

Meie tegevus jaguneb kaheks. Üks on traditsiooniline kaubandusliitude tegevus, nagu lobitöö valituses ja ka Brüsselis ELi juures. Meil on esindajad ka Ðoti ja Walesi ning muudes omavalitustes.  Palju meie inimesi on seotud poliitikaga, et kui valitsus uue seaduse vastu võtab on see juba töösse rakendatav ja mõistlik. Samuti jagame oma liikmetele palju infot. Kuidas tegutseda juriidiliselt, efektiivselt ja jätkusuutlikult. Näiteks, kuidas CO2 jälge vähendada. Meil on palju seminare, konverentse, väljaandeid jne paljudel logistikaga seotud teemadel.

Teieks on meil suur kaubandus pool, kus müüme teenuseid liikmetele. Näiteks on meil 150 sõidukiinseneri, kes aitavad meie liikmetel teha sõidukitele tehnilist kontrolli. Meil on ka 140 transpordianalüütikut, kes aitavad firmadel autoparki efektiivsemalt majandada. Meil on suur konsultantide meeskond, me korraldame koolitusi. Meil on ka veebipood, kus müüme kõike transpordiga seotut. Võid osta seadmed, et analüüsida autopagi liikumist ja autojuhtide tegemist. Sa võid osta silte, mis keelavad autos suitsetamise.

80% meie tuludest, tuleb kaubandusest ja 20% liikmetasudest ja konverentside tuludest. Me kuulume liikmete, nad jagavad meie tulusid. Mida edukamad oleme, seda rohkem saame investeerida oma tegevusse. Me ei jaga dividende.

Kuidas on UK riiklik transpordi- ja logistikastrateegia üles ehitatud ja mis on selle peamised eesmärgid? Kes ja kuidas jälgib ning kontrollib sellest strateegiast kinnipidamist?

Valitsus investeerib infrastruktuuri ja paneb paika tegevusreeglid. Ta ei suuna tööstusharu strateegiad välja arvatud investeeringute ja seaduste osas. Suurbritannia valitsuses on suur osakond, mis vastutab seadusandluse, infrastruktuuri, maanteede ja raudteede eest. Kuid näiteks enamus transpordifirmasid, nii kauba kui ka reisijate vedu,  sadamaid ja lennujaamu on erakätes.

Kuid valitsusel on strateegia, kuhu investeerida ja viimastel aastatel on nad panustanud raudteese, mis on 10 aastat tagasi olid üpris viletsas seisus. Investeeritakse ka teedesse. Nad teavad, kus probleemid on, näiteks nii raud- kui ka maanteed on ülekoormatud ja mida peaks parandama. Töötame koos valitsusega. 2/3 oma ajast veedan valitsust konsulteerides. Valitsus võib olla nii suur abi kui ka probleem. Briti valitsus on hetkel väga entusiastlik CO2 jälje vähendamisel, nii on paljud uued sellega seotud.

Mõjutame seda, millised võiksid olla veokite kaalud, pikkused ja näiteks millist raudteed vaja on. Toetame  valitsust ka ELis, sest paljud seadused saavad alguse ELi direktiividest. Valitusel vähem mõju kui Eestis, kuid seda on tegelikult rohkem kui siin, sest riigile ei kuulu nii palju logistika infrastruktuuri, kuid töötavad organisatsioonidega nagu FTA, et teha asju paremaks.

 

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

SOSEScript: currencyTable.php5 failed executing with the following error: Error on line 32 position 1: Uncaught exception 'Exception' with message 'String could not be parsed as XML' in fragment:31 Stack trace: #0 fragment(31): SimpleXMLElement->__construct('', 0, false) #1 [internal function]: unknown() #2 {main} thrown SOSEScript: currencyTable.php5 failed executing with the following error: Error on line 32 position 1: Uncaught exception 'Exception' with message 'String could not be parsed as XML' in fragment:31 Stack trace: #0 fragment(31): SimpleXMLElement->__construct('', 0, false) #1 [internal function]: unknown() #2 {main} thrown
Valuuta Tähis Kurss +/- %
Singapuri dollar SGD 1,51 0.39
Suurbritannia naelsterling GBP 0,87 -0.05
Taani kroon DKK 7,44 0.01
Tai baht THB 37,43 0.26
Toornafta (USD/bbl.) BRENT 50,95 -1.41
Türgi liir TRY 3,90 -0.24
Tshehhi kroon (koruna) CZK 27,02 0.00
USA dollar USD 1,08 0.47
Ungari forint HUF 308,29 -0.11
Uus-Meremaa dollar NZD 1,53 0.25
Venemaa rubla RUB 61,81 -0.07
INN INN 1,39 0.18

Valdkonna töökuulutused