Transiidiga või raudteeta?

Eesti Raudtee turundusdirektor selgitas, et kuni 50%line hinnatõus ei puuduta lepingulisi kliente.

Eesti Raudtee turundusdirektori Raido Rebase arvamusartikkel:

Äripäeva tõlgendus, et Eesti Raudtee üldhinnakirja tariifide tõstmine järgmisest aastast kuni 50% mõjub Eesti transiidile laastavalt on ekslik, sest tegelikkuses tõusevad tariifid üldhinnakirja alusel liikuvatele veostele, mis ettevõtte veokäibest moodustab ühe protsendi. Lepingulistele klientidele on hinnatõus minimaalne ja pigem hindu korrigeeriva iseloomuga.

Üldhinnakiri ei puuduta lepingulisi kliente

Üldhinnakiri on hinnakiri, mis annab kliendile ette maksimaalsed tasud raudteeveol ning see on avalik kõikidel raudteedel. Selle hinnakirja saab klient, kes ei oma mingeid lepinguid raudteedega, iga raudteeadministratsiooni juures kätte, ning on n-ö esimeseks indikatiivseks hinnaks kas või Mongooliast Eestini.

Kuna üldhinnakirja tariife ei ole Eesti Raudtee muutnud mitu aastat, siis on praegustes majanduslikes tingimustes selle ajakohastamine õigustatud. Samas on üldhinnakirja mõju meie klientidele pigem emotsionaalne, sest sellega seondub maksimaalselt 1% vedudest ehk üksikud vagunid. Enamuse vedudest hõlmavad aga lepingulised kliendid.

Lepinguliste klientide hinnad ja selle muutused lepitakse kokku klientidega eraldi läbirääkimiste käigus ning need on konfidentsiaalsed. Kuigi ka siin tegi Eesti Raudtee korrigeerimisi, siis keskmiselt muutusid hinnad mõnest kuni17protsendini. Keskmisest suurem hindade kasv oli eelkõige mõningate vanade tariifisoodustuste kaotamisest. Ent oli ka kliente, kellele me läbirääkimiste tulemusel langetasime tariife kuni 5%.

Ka konteinervedude puhul toimus mõningane hindade võrdsustamine. See tähendab, et osadel marsruutidel jäi hind muutmata, osadel muutus vähem kui tarbijahinnaindeks. Suurem muutus on hindades, kus senised tariifid kandsid arengut soodustavat iseloomu.

Näiteks on suurim tõus Paldiski osas, kus ajalooliselt on raudtee olnud kaudselt toeks sadamate arendamisele ning tariifid olid hoolimata ligi 100 kilomeetrit pikemast marsruudist (edasi-tagasi) võrdsed Tallinna sõlmega. Raudtee jätkaks ka täna sama toetavat joont oma partneritele, kuid tänases kontekstis tähendaks see olulise kahjumiga töötamist.

Samuti tuleb märkida, et nii mitmetegi vedude korra on mõningad tariifid näiliselt suurenenud, kuid kui kliendid kasutaks ära läbi efektiivsema veo saadavad soodustused, siis tõus puudub.

Võtame näiteks konteinerveod, kus oleme investeerinud (ja ka edaspidi investeerimas) 60 jala pikkustesse platvormidesse, mida reaalselt koormatakse 3 TEU (20 jalase konteineri ekvivalent) asemel tavaliselt 2 TEU-ga. Aga vagun tuleb liigutada piirini igal juhul e kulud selleks on samad.

Naabrite hinnad on poole krõbedamad

Raudtee on viimasel kahel aastal oluliselt vähenenud veomahtudele reageerinud jõuliselt. Oleme sadade miljonite kroonide ulatuses kärpinud kulusid ja vähendanud töötajate hulka ümmarguselt pooletuhande inimese võtta. Samas on vähenenud mahud suurendanud ühikule tehtavaid veokulutusi.
Kui vaadata, millest kujuneb vedude hind, siis siin on kolm peamist komponenti - kütus, tööjõud ja infrastruktuuri kasutustasu. Veohindade muutmist tingib peamiselt infrastruktuuri kasutustasu, mida omakorda reguleerib seadusandlus ja mille suurus on otseselt seotud veetavate kaubaveomahtudega. Kui 2007 oli veomahuks infrastruktuuril 36,7, siis käesoleva aasta veomahuks tuleb ümmarguselt 26 miljonit tonni. Seega on muutunud see kulukomponent, mis on eelpool toodud kolmest suurim, moodustades rohkem kui poole veokulust, 30% suuremaks.

Kui vaadata korraks naabrite tariife, siis meie partnerid teavad, mis maksab sealne transiit ehk puhtalt läbisõit meie suunal. 400 kilomeetri hind on olnud kaks korda suurem kui Eestis piirilt sadamasse sõit. Selliste hindadega poleks ka meil probleeme neid külmutada või isegi langetada.

Jõudes tagasi pealkirjani, siis pole ei transiidita raudteed ega raudteeta transiiti. Ja ilma meie partneriteta poleks samuti kumbagi. Kui me seda koos ei tee ja üks-teist toetades raskeid aegu üle ei ela, siis on nagu ühes tuntud saare ütluses lehmapidamises ots-otsaga kokkutulemise kohta - kevadeks olid heinad otsas ja lehm ka surnud.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.075467
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,40 0.276882
Hiina jüaan CNY 7,79 0.052636
Hongkongi dollar HKD 9,19 0.01415
Horvaatia kuna HRK 7,54 0.002652
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.012034
India ruupia INR 75,88 0.150594
Indoneesia ruupia IDR 15954,00 0.025078
Islandi kroon ISK 122,92 -0.001627
Jaapani jeen JPY 133,58 -0.052377
Kanada dollar CAD 1,51 -0.050883
LAV rand ZAR 16,03 0.113644
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,80 0.195266
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.072937
Mehhiko peeso MXN 22,46 0.115007
Norra kroon NOK 9,87 -0.009222
Poola slott PLN 4,20 -0.026192
Rootsi kroon SEK 10,02 0.119584
Rubla RUB 69,35 0.021635
Rumeenia leu RON 4,63 0.010794
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.006286
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.05892
Šveitsi frank CHF 1,17 0
Taani kroon DKK 7,44 0.000671
Tai baht THB 38,37 -0.078125
Tšehhi kroon CZK 25,60 -0.019528
Türgi liir TRY 4,52 0.013281
Ukraina grivna UAH 32,03 -0.001561
Ungari forint HUF 314,62 -0.028597
USA dollar USD 1,18 0.011046
Uus-Meremaa dollar NZD 1,70 -0.28414
Valgevene rubla BRL 3,89 0.017998
Valgevene rubla BYN 23890,00 0

Valdkonna töökuulutused

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017