Kaubaveod tõmbuvad Tallinna lennujaamas kokku

Tallinna Lennujaama on tänavu tabanud lendude vähenemise trend. Lennufirmade ja otseühenduste kadumine Tallinna lennujaamast lennukaubaveo võimalustele veel ohtlikuks saanud ei ole.

Juba maikuust vähenema hakanud lennuoperatsioonide arv langes novembris tänavu aasta madalaimale tasemele, kirjutas Äripäev. Oktoobriga võrreldes tehti Tallinna lennujaama 861 lendu vähem. Tallinna lennujaama turundusanalüütiku Katrin Poelli sõnul vähenes novembris lendude arv praktiliselt kõikidel regulaarlende teostavatel firmadel.

Estonian Airi suure osakaalu tõttu on nende lendude vähenemine kõige tuntavam, kuid proportsioonaalselt rohkem vähenes lendude maht nii easyJetil, CSA-l kui ka näiteks City Airline'il. Kaks lennufirmat lõpetas üldse Tallinnasse lendamise. Otseühendus katkes novembris Tallinnal seitsme linnaga.

ASi DSV Transport õhu- ja meretranspordi osakonna juhataja Madis Ennuste leiab, et regulaarühenduste vähenemine toob kindlasti kaasa lennukauba saatmise võimaluste vähenemise.

"Väheneb kaubaruum, regulaarsus/lendude sagedus, paindlikkus, pikeneb transiitaeg," loetleb Ennuste lennuliikluse hõrenemise negatiivseid külgi. "Lisaks võivad kliendi jaoks ka hinnad tõusta. Hindu kergitab otseühenduste kadumine ja konkurentsi vähenemine," lisab ta.

Lahendus on lennuautode kasutamine. Arvestades Tallinna lennujaama teenindavate regulaarliinide lennukite väiksust liigub juba praegu valdav osa lennukaupa ja suuremahulised ning -kaalulised saadetised nn lennuautodega.

Sama tavapärane on praktika, et ekspediitor korraldab ise eelveo näiteks Frankfurt/Amsterdam/ Vantaa jm lennujaama, mis teenindavad suuremaid kontinentidevahelisi reisi- ja kaubalennukeid. Seega suurte/raskete kaupade saatmise kontekstis muutusi pole, möönab Ennuste.

Ka ASi Schenker lennu- ja konteinervedude divisjoni direktor Kristo Vrager kinnitab, et peale Eesti Euroopa Liitu astumist on olnud arenev trend lennukaupade ettevedu autoga suurematesse lennujaamadesse, nagu Helsingi, Frankfurt, Amsterdam ja Stockholm. "Sealjuures ei ole Riia olnud Eesti jaoks senini arvestatav lennukaubaveo keskus ning kahtlen, et ta selleks lähiajal muutub," peab Vrager oluliseks toonitada. Kuna suuremahulisi kaupu on nagunii seni veetud ette teistesse suurematesse Euroopa lennujaamadesse, siis Vrageri väitel ei tunne Eesti lennukaubaveo kliendid mingit vahet, et Tallinnast jääb regulaarlende aina vähemaks.

Kiirsaadetised pannakse küll endiselt teele lennukiga Tallinna lennujaamast, kuid nende jaoks on Vrageri sõnul ka praeguses olukorras Tallinnast väga häid lennuvõimalusi.

Ekspedeerijate sõnu kinnitab AS ABB hankejuht Peep Tomingas. Lennutranspordi hõrenemine Tallinna lennujaamast ei ole kaubavedudes tunda andnud.

Vedude maht 15% väiksem

ABB kasutab rahvusvahelisteks lennuvedudeks kiirkullerfirmade DHL ja TNT teenuseid. Nendel on oma lennukid, mistõttu ei ole nad Tominga ütlusel nii haavatavad.

Kuigi kaubamaht Tallinna lennujaama kaudu vähenes novembris võrreldes aasta taguse perioodiga 15,5%, ei ole see Poelli kinnitusel seotud niivõrd regulaarlennuliinide vähenemisega Tallinnast.

Kaubamahtude vähenemine novembris oli valdavalt seotud kaubalendude arvuga, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes mõnevõrra väiksem. Regulaarlendudel veetava kauba hulk moodustab Tallinna lennujaama kaubamahtudest vaid neli protsenti ning liinilendude vähenemine ei mõjuta veetavaid kaubakoguseid oluliselt.

Pealegi lubab Poell, et regulaarlennuliinide vähenemisel on tegemist niiöelda mahu optimeerimisega ja teadaolevalt taastatakse lennud selle hooaja vältel või järgmisel suveperioodil.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.007014
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,97 0.256149
Hiina jüaan CNY 7,88 0.135945
Hongkongi dollar HKD 9,72 0.134941
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.221789
Iisraeli seekel ILS 4,41 0.145401
India ruupia INR 80,05 0.249226
Indoneesia ruupia IDR 16847,00 0.166478
Islandi kroon ISK 124,35 0.003216
Jaapani jeen JPY 131,99 0.060649
Kanada dollar CAD 1,56 -0.011555
LAV rand ZAR 14,47 0.289736
Lõuna-Korea vonn KRW 1328,30 0.385429
Malaysia ringgit MYR 4,83 -0.04138
Mehhiko peeso MXN 22,97 -0.160849
Norra kroon NOK 9,65 -0.016986
Poola slott PLN 4,16 -0.014434
Rootsi kroon SEK 9,89 0.047645
Rubla RUB 70,15 0.198531
Rumeenia leu RON 4,66 0.042912
Singapuri dollar SGD 1,63 0.098292
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.080298
Šveitsi frank CHF 1,15 0.084267
Taani kroon DKK 7,45 0.008055
Tai baht THB 38,87 0.077239
Tšehhi kroon CZK 25,35 0.094764
Türgi liir TRY 4,66 0.215044
Ukraina grivna UAH 33,70 0.14024
Ungari forint HUF 311,40 0.022484
USA dollar USD 1,24 0.192642
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.068491
Valgevene rubla BRL 4,01 -0.039893
Valgevene rubla BYN 24280,00 0.07419

Valdkonna töökuulutused

Logistika Pluss otsib KLIENDIHALDURIT

Logistika Pluss OÜ

21. veebruar 2018

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018