Autor: Mariliis Pinn • 16. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juba maikuust vähenema hakanud lennuoperatsioonide arv langes novembris tänavu aasta madalaimale tasemele, kirjutas Äripäev. Oktoobriga võrreldes tehti Tallinna lennujaama 861 lendu vähem. Tallinna lennujaama turundusanalüütiku Katrin Poelli sõnul vähenes novembris lendude arv praktiliselt kõikidel regulaarlende teostavatel firmadel.

Estonian Airi suure osakaalu tõttu on nende lendude vähenemine kõige tuntavam, kuid proportsioonaalselt rohkem vähenes lendude maht nii easyJetil, CSA-l kui ka näiteks City Airline'il. Kaks lennufirmat lõpetas üldse Tallinnasse lendamise. Otseühendus katkes novembris Tallinnal seitsme linnaga.

ASi DSV Transport õhu- ja meretranspordi osakonna juhataja Madis Ennuste leiab, et regulaarühenduste vähenemine toob kindlasti kaasa lennukauba saatmise võimaluste vähenemise.

"Väheneb kaubaruum, regulaarsus/lendude sagedus, paindlikkus, pikeneb transiitaeg," loetleb Ennuste lennuliikluse hõrenemise negatiivseid külgi. "Lisaks võivad kliendi jaoks ka hinnad tõusta. Hindu kergitab otseühenduste kadumine ja konkurentsi vähenemine," lisab ta.

Lahendus on lennuautode kasutamine. Arvestades Tallinna lennujaama teenindavate regulaarliinide lennukite väiksust liigub juba praegu valdav osa lennukaupa ja suuremahulised ning -kaalulised saadetised nn lennuautodega.

Sama tavapärane on praktika, et ekspediitor korraldab ise eelveo näiteks Frankfurt/Amsterdam/ Vantaa jm lennujaama, mis teenindavad suuremaid kontinentidevahelisi reisi- ja kaubalennukeid. Seega suurte/raskete kaupade saatmise kontekstis muutusi pole, möönab Ennuste.

Ka ASi Schenker lennu- ja konteinervedude divisjoni direktor Kristo Vrager kinnitab, et peale Eesti Euroopa Liitu astumist on olnud arenev trend lennukaupade ettevedu autoga suurematesse lennujaamadesse, nagu Helsingi, Frankfurt, Amsterdam ja Stockholm. "Sealjuures ei ole Riia olnud Eesti jaoks senini arvestatav lennukaubaveo keskus ning kahtlen, et ta selleks lähiajal muutub," peab Vrager oluliseks toonitada. Kuna suuremahulisi kaupu on nagunii seni veetud ette teistesse suurematesse Euroopa lennujaamadesse, siis Vrageri väitel ei tunne Eesti lennukaubaveo kliendid mingit vahet, et Tallinnast jääb regulaarlende aina vähemaks.

Kiirsaadetised pannakse küll endiselt teele lennukiga Tallinna lennujaamast, kuid nende jaoks on Vrageri sõnul ka praeguses olukorras Tallinnast väga häid lennuvõimalusi.

Ekspedeerijate sõnu kinnitab AS ABB hankejuht Peep Tomingas. Lennutranspordi hõrenemine Tallinna lennujaamast ei ole kaubavedudes tunda andnud.

Vedude maht 15% väiksem

ABB kasutab rahvusvahelisteks lennuvedudeks kiirkullerfirmade DHL ja TNT teenuseid. Nendel on oma lennukid, mistõttu ei ole nad Tominga ütlusel nii haavatavad.

Kuigi kaubamaht Tallinna lennujaama kaudu vähenes novembris võrreldes aasta taguse perioodiga 15,5%, ei ole see Poelli kinnitusel seotud niivõrd regulaarlennuliinide vähenemisega Tallinnast.

Kaubamahtude vähenemine novembris oli valdavalt seotud kaubalendude arvuga, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes mõnevõrra väiksem. Regulaarlendudel veetava kauba hulk moodustab Tallinna lennujaama kaubamahtudest vaid neli protsenti ning liinilendude vähenemine ei mõjuta veetavaid kaubakoguseid oluliselt.

Pealegi lubab Poell, et regulaarlennuliinide vähenemisel on tegemist niiöelda mahu optimeerimisega ja teadaolevalt taastatakse lennud selle hooaja vältel või järgmisel suveperioodil.