Kaubaveod tõmbuvad Tallinna lennujaamas kokku

Tallinna Lennujaama on tänavu tabanud lendude vähenemise trend. Lennufirmade ja otseühenduste kadumine Tallinna lennujaamast lennukaubaveo võimalustele veel ohtlikuks saanud ei ole.

Juba maikuust vähenema hakanud lennuoperatsioonide arv langes novembris tänavu aasta madalaimale tasemele, kirjutas Äripäev. Oktoobriga võrreldes tehti Tallinna lennujaama 861 lendu vähem. Tallinna lennujaama turundusanalüütiku Katrin Poelli sõnul vähenes novembris lendude arv praktiliselt kõikidel regulaarlende teostavatel firmadel.

Estonian Airi suure osakaalu tõttu on nende lendude vähenemine kõige tuntavam, kuid proportsioonaalselt rohkem vähenes lendude maht nii easyJetil, CSA-l kui ka näiteks City Airline'il. Kaks lennufirmat lõpetas üldse Tallinnasse lendamise. Otseühendus katkes novembris Tallinnal seitsme linnaga.

ASi DSV Transport õhu- ja meretranspordi osakonna juhataja Madis Ennuste leiab, et regulaarühenduste vähenemine toob kindlasti kaasa lennukauba saatmise võimaluste vähenemise.

"Väheneb kaubaruum, regulaarsus/lendude sagedus, paindlikkus, pikeneb transiitaeg," loetleb Ennuste lennuliikluse hõrenemise negatiivseid külgi. "Lisaks võivad kliendi jaoks ka hinnad tõusta. Hindu kergitab otseühenduste kadumine ja konkurentsi vähenemine," lisab ta.

Lahendus on lennuautode kasutamine. Arvestades Tallinna lennujaama teenindavate regulaarliinide lennukite väiksust liigub juba praegu valdav osa lennukaupa ja suuremahulised ning -kaalulised saadetised nn lennuautodega.

Sama tavapärane on praktika, et ekspediitor korraldab ise eelveo näiteks Frankfurt/Amsterdam/ Vantaa jm lennujaama, mis teenindavad suuremaid kontinentidevahelisi reisi- ja kaubalennukeid. Seega suurte/raskete kaupade saatmise kontekstis muutusi pole, möönab Ennuste.

Ka ASi Schenker lennu- ja konteinervedude divisjoni direktor Kristo Vrager kinnitab, et peale Eesti Euroopa Liitu astumist on olnud arenev trend lennukaupade ettevedu autoga suurematesse lennujaamadesse, nagu Helsingi, Frankfurt, Amsterdam ja Stockholm. "Sealjuures ei ole Riia olnud Eesti jaoks senini arvestatav lennukaubaveo keskus ning kahtlen, et ta selleks lähiajal muutub," peab Vrager oluliseks toonitada. Kuna suuremahulisi kaupu on nagunii seni veetud ette teistesse suurematesse Euroopa lennujaamadesse, siis Vrageri väitel ei tunne Eesti lennukaubaveo kliendid mingit vahet, et Tallinnast jääb regulaarlende aina vähemaks.

Kiirsaadetised pannakse küll endiselt teele lennukiga Tallinna lennujaamast, kuid nende jaoks on Vrageri sõnul ka praeguses olukorras Tallinnast väga häid lennuvõimalusi.

Ekspedeerijate sõnu kinnitab AS ABB hankejuht Peep Tomingas. Lennutranspordi hõrenemine Tallinna lennujaamast ei ole kaubavedudes tunda andnud.

Vedude maht 15% väiksem

ABB kasutab rahvusvahelisteks lennuvedudeks kiirkullerfirmade DHL ja TNT teenuseid. Nendel on oma lennukid, mistõttu ei ole nad Tominga ütlusel nii haavatavad.

Kuigi kaubamaht Tallinna lennujaama kaudu vähenes novembris võrreldes aasta taguse perioodiga 15,5%, ei ole see Poelli kinnitusel seotud niivõrd regulaarlennuliinide vähenemisega Tallinnast.

Kaubamahtude vähenemine novembris oli valdavalt seotud kaubalendude arvuga, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes mõnevõrra väiksem. Regulaarlendudel veetava kauba hulk moodustab Tallinna lennujaama kaubamahtudest vaid neli protsenti ning liinilendude vähenemine ei mõjuta veetavaid kaubakoguseid oluliselt.

Pealegi lubab Poell, et regulaarlennuliinide vähenemisel on tegemist niiöelda mahu optimeerimisega ja teadaolevalt taastatakse lennud selle hooaja vältel või järgmisel suveperioodil.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 -0.0775946
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.0584604
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.020452
Filipiinide peeso PHP 61,63 0.2081165
Hiina jüaan CNY 7,49 0.240909
Hongkongi dollar HKD 9,20 0.0413192
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0067638
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.0287418
India ruupia INR 79,60 -0.5994305
Indoneesia ruupia IDR 16551,25 -0.0465005
Islandi kroon ISK 123,60 -0.0161786
Jaapani jeen JPY 128,42 0.3124512
Kanada dollar CAD 1,51 0.1192369
LAV rand ZAR 14,63 0.5409083
Lõuna-Korea vonn KRW 1260,23 -0.4919224
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0600472
Mehhiko peeso MXN 22,92 -0.0444912
Norra kroon NOK 9,48 -0.1180463
Poola slott PLN 4,30 -0.1345895
Rootsi kroon SEK 10,17 -0.9020945
Rumeenia leu RON 4,63 0.021616
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0127453
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1370332
Šveitsi frank CHF 1,16 0.1635393
Taani kroon DKK 7,45 -0.0093986
Tai baht THB 37,39 -0.2220005
Tšehhi kroon CZK 25,81 0.1474755
Türgi liir TRY 5,52 0.1124186
Ukraina grivna UAH 30,65 0.1748463
Ungari forint HUF 319,46 0.1316449
USA dollar USD 1,17 0.0597321
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.1122732
Valgevene rubla BYN 2,34 0.0598214
Vene rubla RUB 72,17 0.0365932

Valdkonna töökuulutused