Kaubaveod tõmbuvad Tallinna lennujaamas kokku

Tallinna Lennujaama on tänavu tabanud lendude vähenemise trend. Lennufirmade ja otseühenduste kadumine Tallinna lennujaamast lennukaubaveo võimalustele veel ohtlikuks saanud ei ole.

Juba maikuust vähenema hakanud lennuoperatsioonide arv langes novembris tänavu aasta madalaimale tasemele, kirjutas Äripäev. Oktoobriga võrreldes tehti Tallinna lennujaama 861 lendu vähem. Tallinna lennujaama turundusanalüütiku Katrin Poelli sõnul vähenes novembris lendude arv praktiliselt kõikidel regulaarlende teostavatel firmadel.

Estonian Airi suure osakaalu tõttu on nende lendude vähenemine kõige tuntavam, kuid proportsioonaalselt rohkem vähenes lendude maht nii easyJetil, CSA-l kui ka näiteks City Airline'il. Kaks lennufirmat lõpetas üldse Tallinnasse lendamise. Otseühendus katkes novembris Tallinnal seitsme linnaga.

ASi DSV Transport õhu- ja meretranspordi osakonna juhataja Madis Ennuste leiab, et regulaarühenduste vähenemine toob kindlasti kaasa lennukauba saatmise võimaluste vähenemise.

"Väheneb kaubaruum, regulaarsus/lendude sagedus, paindlikkus, pikeneb transiitaeg," loetleb Ennuste lennuliikluse hõrenemise negatiivseid külgi. "Lisaks võivad kliendi jaoks ka hinnad tõusta. Hindu kergitab otseühenduste kadumine ja konkurentsi vähenemine," lisab ta.

Lahendus on lennuautode kasutamine. Arvestades Tallinna lennujaama teenindavate regulaarliinide lennukite väiksust liigub juba praegu valdav osa lennukaupa ja suuremahulised ning -kaalulised saadetised nn lennuautodega.

Sama tavapärane on praktika, et ekspediitor korraldab ise eelveo näiteks Frankfurt/Amsterdam/ Vantaa jm lennujaama, mis teenindavad suuremaid kontinentidevahelisi reisi- ja kaubalennukeid. Seega suurte/raskete kaupade saatmise kontekstis muutusi pole, möönab Ennuste.

Ka ASi Schenker lennu- ja konteinervedude divisjoni direktor Kristo Vrager kinnitab, et peale Eesti Euroopa Liitu astumist on olnud arenev trend lennukaupade ettevedu autoga suurematesse lennujaamadesse, nagu Helsingi, Frankfurt, Amsterdam ja Stockholm. "Sealjuures ei ole Riia olnud Eesti jaoks senini arvestatav lennukaubaveo keskus ning kahtlen, et ta selleks lähiajal muutub," peab Vrager oluliseks toonitada. Kuna suuremahulisi kaupu on nagunii seni veetud ette teistesse suurematesse Euroopa lennujaamadesse, siis Vrageri väitel ei tunne Eesti lennukaubaveo kliendid mingit vahet, et Tallinnast jääb regulaarlende aina vähemaks.

Kiirsaadetised pannakse küll endiselt teele lennukiga Tallinna lennujaamast, kuid nende jaoks on Vrageri sõnul ka praeguses olukorras Tallinnast väga häid lennuvõimalusi.

Ekspedeerijate sõnu kinnitab AS ABB hankejuht Peep Tomingas. Lennutranspordi hõrenemine Tallinna lennujaamast ei ole kaubavedudes tunda andnud.

Vedude maht 15% väiksem

ABB kasutab rahvusvahelisteks lennuvedudeks kiirkullerfirmade DHL ja TNT teenuseid. Nendel on oma lennukid, mistõttu ei ole nad Tominga ütlusel nii haavatavad.

Kuigi kaubamaht Tallinna lennujaama kaudu vähenes novembris võrreldes aasta taguse perioodiga 15,5%, ei ole see Poelli kinnitusel seotud niivõrd regulaarlennuliinide vähenemisega Tallinnast.

Kaubamahtude vähenemine novembris oli valdavalt seotud kaubalendude arvuga, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes mõnevõrra väiksem. Regulaarlendudel veetava kauba hulk moodustab Tallinna lennujaama kaubamahtudest vaid neli protsenti ning liinilendude vähenemine ei mõjuta veetavaid kaubakoguseid oluliselt.

Pealegi lubab Poell, et regulaarlennuliinide vähenemisel on tegemist niiöelda mahu optimeerimisega ja teadaolevalt taastatakse lennud selle hooaja vältel või järgmisel suveperioodil.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0378621
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0610243
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0614376
Filipiinide peeso PHP 59,80 0.0619154
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0610485
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0606013
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0619771
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.062054
India ruupia INR 80,94 0.0618123
Indoneesia ruupia IDR 16108,46 0.0616205
Islandi kroon ISK 137,72 0.16
Jaapani jeen JPY 124,78 0.064154
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265587
LAV rand ZAR 15,73 0.0610633
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,99 0.0618057
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0599649
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.0618255
Norra kroon NOK 9,72 0.0617379
Poola slott PLN 4,29 0.0629723
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0624171
Rumeenia leu RON 4,70 0.0616943
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0583128
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0618921
Taani kroon DKK 7,47 0.0616382
Tai baht THB 36,08 0.0615644
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0586717
Türgi liir TRY 6,04 -0.1487038
Ukraina grivna UAH 31,76 0.0617533
Ungari forint HUF 317,93 0.0629465
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0593683
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615536
Vene rubla RUB 75,22 0.0617234

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019