Kaubaveod tõmbuvad Tallinna lennujaamas kokku

Tallinna Lennujaama on tänavu tabanud lendude vähenemise trend. Lennufirmade ja otseühenduste kadumine Tallinna lennujaamast lennukaubaveo võimalustele veel ohtlikuks saanud ei ole.

Juba maikuust vähenema hakanud lennuoperatsioonide arv langes novembris tänavu aasta madalaimale tasemele, kirjutas Äripäev. Oktoobriga võrreldes tehti Tallinna lennujaama 861 lendu vähem. Tallinna lennujaama turundusanalüütiku Katrin Poelli sõnul vähenes novembris lendude arv praktiliselt kõikidel regulaarlende teostavatel firmadel.

Estonian Airi suure osakaalu tõttu on nende lendude vähenemine kõige tuntavam, kuid proportsioonaalselt rohkem vähenes lendude maht nii easyJetil, CSA-l kui ka näiteks City Airline'il. Kaks lennufirmat lõpetas üldse Tallinnasse lendamise. Otseühendus katkes novembris Tallinnal seitsme linnaga.

ASi DSV Transport õhu- ja meretranspordi osakonna juhataja Madis Ennuste leiab, et regulaarühenduste vähenemine toob kindlasti kaasa lennukauba saatmise võimaluste vähenemise.

"Väheneb kaubaruum, regulaarsus/lendude sagedus, paindlikkus, pikeneb transiitaeg," loetleb Ennuste lennuliikluse hõrenemise negatiivseid külgi. "Lisaks võivad kliendi jaoks ka hinnad tõusta. Hindu kergitab otseühenduste kadumine ja konkurentsi vähenemine," lisab ta.

Lahendus on lennuautode kasutamine. Arvestades Tallinna lennujaama teenindavate regulaarliinide lennukite väiksust liigub juba praegu valdav osa lennukaupa ja suuremahulised ning -kaalulised saadetised nn lennuautodega.

Sama tavapärane on praktika, et ekspediitor korraldab ise eelveo näiteks Frankfurt/Amsterdam/ Vantaa jm lennujaama, mis teenindavad suuremaid kontinentidevahelisi reisi- ja kaubalennukeid. Seega suurte/raskete kaupade saatmise kontekstis muutusi pole, möönab Ennuste.

Ka ASi Schenker lennu- ja konteinervedude divisjoni direktor Kristo Vrager kinnitab, et peale Eesti Euroopa Liitu astumist on olnud arenev trend lennukaupade ettevedu autoga suurematesse lennujaamadesse, nagu Helsingi, Frankfurt, Amsterdam ja Stockholm. "Sealjuures ei ole Riia olnud Eesti jaoks senini arvestatav lennukaubaveo keskus ning kahtlen, et ta selleks lähiajal muutub," peab Vrager oluliseks toonitada. Kuna suuremahulisi kaupu on nagunii seni veetud ette teistesse suurematesse Euroopa lennujaamadesse, siis Vrageri väitel ei tunne Eesti lennukaubaveo kliendid mingit vahet, et Tallinnast jääb regulaarlende aina vähemaks.

Kiirsaadetised pannakse küll endiselt teele lennukiga Tallinna lennujaamast, kuid nende jaoks on Vrageri sõnul ka praeguses olukorras Tallinnast väga häid lennuvõimalusi.

Ekspedeerijate sõnu kinnitab AS ABB hankejuht Peep Tomingas. Lennutranspordi hõrenemine Tallinna lennujaamast ei ole kaubavedudes tunda andnud.

Vedude maht 15% väiksem

ABB kasutab rahvusvahelisteks lennuvedudeks kiirkullerfirmade DHL ja TNT teenuseid. Nendel on oma lennukid, mistõttu ei ole nad Tominga ütlusel nii haavatavad.

Kuigi kaubamaht Tallinna lennujaama kaudu vähenes novembris võrreldes aasta taguse perioodiga 15,5%, ei ole see Poelli kinnitusel seotud niivõrd regulaarlennuliinide vähenemisega Tallinnast.

Kaubamahtude vähenemine novembris oli valdavalt seotud kaubalendude arvuga, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes mõnevõrra väiksem. Regulaarlendudel veetava kauba hulk moodustab Tallinna lennujaama kaubamahtudest vaid neli protsenti ning liinilendude vähenemine ei mõjuta veetavaid kaubakoguseid oluliselt.

Pealegi lubab Poell, et regulaarlennuliinide vähenemisel on tegemist niiöelda mahu optimeerimisega ja teadaolevalt taastatakse lennud selle hooaja vältel või järgmisel suveperioodil.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.038373
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.4681713
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153398
Filipiinide peeso PHP 59,91 0.1102923
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.0917081
Hongkongi dollar HKD 8,84 -0.0011312
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0565931
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.1897852
India ruupia INR 81,60 -0.4465103
Indoneesia ruupia IDR 16686,35 -0.1616072
Islandi kroon ISK 140,22 0.0642261
Jaapani jeen JPY 128,27 -0.1634496
Kanada dollar CAD 1,50 0.0937082
LAV rand ZAR 16,26 -0.245964
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,52 0.1840006
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0338102
Mehhiko peeso MXN 23,01 -0.516721
Norra kroon NOK 9,61 0.2210682
Poola slott PLN 4,30 0.1094959
Rootsi kroon SEK 10,27 0.5195949
Rumeenia leu RON 4,66 0.0880754
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0192728
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.4481728
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0263945
Taani kroon DKK 7,46 0.0120652
Tai baht THB 37,23 0.1554821
Tšehhi kroon CZK 26,02 0.3470883
Türgi liir TRY 6,20 0.2151233
Ukraina grivna UAH 31,38 -0.1701995
Ungari forint HUF 322,15 -0.1456822
USA dollar USD 1,13 -0.0177164
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.3596691
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.0912787
Vene rubla RUB 75,94 -1.1527708

Valdkonna töökuulutused