Autor: Mariliis Pinn • 10. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimase aastaga airBaltic viis kontorit avanud, kolm neist Lätis. „Tallinn on meie jaoks tähtis sihtkoht ja arvan, et oli viimane aeg ka siin esindus avada,“ lisas ta. „Saame häid tulemusi turul nn kohal olles.“

Ta tõi välja, et umbes poole oma piletitest müüb airBaltic piletikontorites. „Inimesed eelistavad keerulisemate marsruutide koostamisel klienditeenindajatega suhelda,“ ütles Flick. Nimelt ostetakse internetist rohkem otselende ja piletikontoritest ümberistumistega lende. „Riiast saab ümberistumistega lennata üle 40 sihtpunkti. Inimesed ootavad keerulisemate piletite kokku panemisel konsultatsiooni ja paljud eelistavad inimkontakti,“ tõi ta välja.

Ta põhjendas kontorivõrgu laiendamist sellega, et kõiki asju ei saa kulude kärpimise tuhinas ära kaotada. „Kõik ei ole kulud, osad asjad tähendavad käivet,“ lisas ta.

Ta möönis, et lennunduses on ülirasked ajad, kuid siiski ei soovinud ta firma finantsolukorda kommenteerida. „Me ei avalda seda kunagi aasta keskel. Järgmise aasta aprillis avaldame auditeeritud tulemused,“ ütles ta.

Siiski vihjas ta, et firma käive kasvab koos reisijanumbrite kasvuga. „Reisijate arv on kasvanud aastaga umbes 30%, novembris oli kasv Riia lennujaamas umbes 37%, detsembris tuleb 45%. Märkimisväärselt on kasvanud ümberistumisega reisijate arv, sest sihtkohtade arv on kasvanud. Meil on tugev turg Skandinaavias ja endises nõukogude liidus. Samuti oleme turuosa võtnud teistelt firmadelt,“ seletas ta.

Ka firma arenemisplaanide kohta jäi ta napisõnaliseks. „Tuleb erakordselt raske aasta ja peab olema väga ettevaatlik, peame turgu väga tähelepanelikult jälgima,“ ütles ta. Siiski järgmisel nädalal on plaanis avada Hannoveri liin.

Flick loodab, et firma reisijate arv kasvab järgmisel aasta 2,7 miljonini.

„Me peame ennast regionaalseks firmaks, kes tegutseb Baltimaade,  Skandinaavia ja Ida-Euroopa turul. Tallinnast lendab aastas 40 000 inimest endisesse nõukogude liitu, Riiast on sinna reisijate arv kasvanud poole miljonini. See ei ole juhus, see on meie valitud strateegia. Me ei ole suur firma ja peame valima turuniši, kus konkureerida suudame,“ ütles ta. 

Ta tõi veel välja, et nad seoses Eesti turuga ei näe vaid eeslaste reisisoove, vaid näiteks Saksamaalt tahavad ärimehed Eestisse lennata. „Plaanime lennuliine avada, kuid mitte veel järgmisel aastal,“ andis ta väikese vihje tulevikuks.

Ka risti vastu maailma trendile airBalticu kaubavedu vaikselt kuid stabiilset kasvab. Siiski on airBaltic Flicki sõnul siiski väike tegija ja selles vallas arenguplaane ei ole. „Kaug-Aasia riikidesse, nagu Gruusia ja Usbekistan, lendavate lennukite kabaruum on kõik pidevalt välja müüdud,“ ütles ta, siis lisas, et mahte plaanis tõsta ei ole.

„Peame kohanema, kiired olema. Olukord ei ole võimatu, lihtsalt keeruline on,“ jäi ta tuleviku suhtes optimistlikuks.