Autor: Mariliis Pinn • 1. detsember 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kütusemüüjatele on Äripäeva arvutuskäik mõistmatu

Äripäeva arvutusi, mille kohaselt aeglane reageerimine nn kütuste maailmaturu hindadel tekitas Eesti suurtele kütusefirmadele kaks miljonit lisakrooni päevas, on raske kommenteerida ütlesid nii Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger kui ka Olerexi turundusjuht Antti Moppel.

Kirs-Toiger kinnitas, et AS-ile Eesti Statoil ei ole hinnamuudatuste toimumise ajast tulenevalt "tekkinud lisakroone" (pigem vastupidi) ning Äripäeva avaldatud loo arvutuskäik on mõistetamatu.  Moppel vastas, et väga raske on kommenteerida arvutusi ilma neid nägemata.

„Moorotikütuste jaekaubanduses on tihe konkurents ning konkurendi mistahes üldistele või regionaalsetele hinnamuudatustele reageeritakse võimalikult kiiresti, et taastada oma positsioon hinnakonkurentsis - keegi turuosalistest ei soovi olla kallim (kaotada kliente) ega odavam (kaotada tulu),“ selgitas Kirs-Toiger. 

„Siseturu jaehindade langetamise ajastuse asjus oleks otstarbekas võrrelda Eesti jaehindade dünaamikat teiste Euroopa Liidu riikidega. Kui veel 2007. aastal olid nii bensiin kui ka diislikütus Eestis Euroopa (ja Baltikumi) ühed odavaimad, siis pärast kütuseaktsiisi tõstmist 2008. aasta alguses on bensiini hind olnud Euroopa Liidu viie odavaima ja diislikütuse hind kümne odavaima hulgas. Kuna sama proportsioon on püsinud ka novembrikuus, siis ei tuleks väiteid hindade langetamisega ülemäärase viivitamise kohta võtta eriti traagiliselt,“ selgitas Moppel.

„Kütuse jaeturg on oma olemuselt tööstusharu, kus opereeritakse madalate marginaalide ja suurte käibemahtudega. Ühe jaemüüja algatatud hinnamuutusi järgivad nii Eestis kui ka enamuses teistes riikides lühikese ajavahemiku vältel ka teised turuosalised. Selle taga seisvatest mehhanismidest on kirjutatud arvukalt väitekirju ja seda kajastavad ka paljud kütusehindu jälgivad tarbijaorganisatsioonid kogu maailmas. Kui väidate, et teie väljaanne on kütuseturgu jälginud juba üle kümne aasta, siis kindlasti ei ole selleteemalised diskussioonid ka teile märkamata jäänud,“ lisas Moppel.

„Avalikkuse huvi kütuse hinna vastu on täiesti mõistetav ja seetõttu saab selleteemalist diskussiooni ainult tervitada. Parem arusaamine kütuse hinna kujunemisest ja seda mõjutavatest teguritest on kõigi Eesti turul tegutsevate jaemüüjate huvides,“ arvas Moppel.

ASi Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusiku sõnul tuleb kasumimarginaali arvestada kõik teenuse osutamisega seonduvad kulud: kulud töötajatele, finantskulud, kulud tanklatele, logistikale, kliendikaardisüsteemile ja muudele turundusinvesteeringutele jne.

„Hulgihinna vaatlemisel tasuks omakorda realistlikuma pildi saamiseks vaadata Eestisse jõudva kütuse hulgihinda, mis mõistagi mõjutab kõiki ostjaid korraga - Tallinnas on hulgikütuste alane konkurents pehmelt öeldes hõredam kui Rotterdami sadamas, mahud väiksemad, logistikakulud suuremad, kokkuvõttes ka hulgihind kõrgem. Kütuse jaehindade kiire langetamine on mark väga tõsisest konkurentsist, kas teie ostaksite 1 krooni/liitritst kallimat kütust kui teises tänavas maksab sama kütuse liiter just 1 krooni vähem?“ sõnas mees.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077