Autor: Mariliis Pinn • 13. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eskelineni sõnul kasutab Estonian Air lähiaastatel põhiliselt nelja jet-tüüpi lennukit. Tulevikus panustab ettevõte eelkõige väikestele Bombardieridele. Need reaktiivlennukid jõuavad Eestisse järgmise aasta kevadel.

Kui kaks vanemat Boeingut lähevad liisingufirmale tagasi, üks lendab edasi, siis nn jõude jääva kolme õhulaineri saatus on esiotsa hämar, kirjutas Äripäev.

"Praegu tegeleme järgmise aasta lennukipargi planeerimisega ning vastavad otsused tehakse lähemas tulevikus," lisas Eskelinen.

Era- ja ametilendurite koolitaja Pakker Avio lennutegevuse juht, staažikas lendur Jüri Liivamägi arvas Estonian Airi lennupargi vähendamise kava kohta: "Estonian Air hakkab lennuklubiks muutuma. Neli lennukit, seda on ikka väga vähe!"

 Nii on näiteks airBalticul kokku 26 lennukit, flyLAL lendab 17 lennukiga, põhjanaabrite Finnair vuhiseb õhus kokku 66 lennukiga.

Kui lendureid koondatakse, on Liivamägi hinnangul võimalik, et Estonian Air tõstab allesjäävate pilootide koormust maksimaalse võimaliku 100 töötunnini kuus. "Praegu on nende koormus 90 tundi kuus," mõtiskles ta.

Liivamägi arvates läheb uute Bombardieride kasutuselevõtt kalliks maksma.

"Allesjäävad piloodid ja mehaanikud tuleb ümber õpetada, hooldussüsteemid ümber teha, odav lõbu see ei ole. Ühe inimese koolitamiseks läheb ligikaudu kuu aega," lisas asjatundja.

Üks on kindel mis kindel, reisija jaoks on Bombardieridega ebamugavam lennata. "Isegi, kui tema lennukaugus küüniks Egiptuseni välja, ei tahaks keegi, kere kõveras, põlved lõua all, niimoodi viis tundi järjest lennata," uskus Liivamägi.

Lennukipargi vähendamisega tuleb koondada ka piloote. Hundipasse on jagatud ka pardateenindajatele.

"Seoses vajadusega muuta salongipersonali tööd efektiivsemaks oleme nende arvu sellel sügisel vähendanud kuue töötaja võrra," ütles lennufirma avalike suhete direktor Ilona Eskelinen. Samas ei taha Eskelinen edaspidistest koondamistest veel rääkida.

"Praegu räägime plaanidest, mille osas on käimas sisulised konsultatsioonid töötajate esindajatega. Koondatavate arv ja ajagraafik sõltub konsultatsioonide tulemustest," märkis ta. "Meie prognooside kohaselt vähendab majanduskeskkonna oluline ja pikemalt kestev halvenemine nii Eestis kui mujal maailmas meie reisijate arvu tuntavalt."

Liinilennunduse ametiühingu juhi, Estonian Airi kapteni Rauno Menningu sõnul ei ole ühelegi lendurile veel koondamisteadet pihku pistetud. Ta teadis, et umbes 17 lendurit võib tõepoolest firmast lahkuda.

Menning ei taha spekuleerida põhjuste üle, miks lennufirma juhtkond ja omanikering just lendureid koondama asuvad.

"Eks seda pea Estonian Airist küsima. See, mida mina salongis näen, võib olla väga petlik," lisas piloot.

Menning ütles, et kuivõrd lenduritel on tööandjaga sõlmitud kollektiivne tööleping, siis saab piloote ka ainult kollektiivselt koondada.

"Aga eks me oota ettevõtte seisukoha ja konkreetse pakkumise ära. Siis saame ka ametiühingu seisukoha kujundada ja välja öelda," sõnas Menning.