Parts pole rahul Estonian Air’i arenguga

Tallinna uuendatud lennujaama avamisel
osalenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tunnistas, et pole
rahul Eesti rahvusliku lennukompanii Estonian Air’i arenguga.

„No ei ole,“ vastas Parts Äripäeva küsimusele, kas riik on Estonian Air'i arenguga rahul. „Estonian Air’i laiem äristrateegia on jätkuvalt ebaselge,“ jätkas Parts ning seostas probleeme firma põhilise aktsionäri, Skandinaavia lennukompanii SASi, majandusraskustega.

„Täna pole SASil mingit selgust, mis Estonian Air’iga saab. Pole ei liha ega kala,“ ütles Parts.

Parts kahetseb, et omal ajal lasi Eesti riik läbimõtlematu erastamisega liiga kiiresti lennukompaniis kontrolli käest -praegu on riigil vähemusosalus ehk 32% SASi aktsiatest. „See võimaldab arendada vähemalt minimaalset koostööd,“ ütles Parts. „Kui riigiga poleks üldse seost …. siis ma ei ennusta midagi head,“ ütles minister.

SAS on teatanud, et on valmis ära müüma oma osaluse Läti lennukompaniis airBaltic, kuid võimalikust osaluse müügist Estonian Air’is pole SAS juttu teinud. Parts ütles, et kui see küsimus peaks kunagi kerkima, siis oleks väga hea, kui investeerimisest oleksid huvitatud Eesti ettevõtjad „kes tunneksid lennunduse vastu huvi ja tahaks sellesse sektorisse investeerida“.

Erinevalt Euroopas süvenevast trendist, kus üks rahvuslik lennukompanii teise järel mõne suurema lennufirma hõlma kaob või selliseid kõnelusi peab (Swissair, Brussels Airlines, Austrian Airlines, pankrotistunud Alitalia, SASi kõnelused Lufthansaga jne), on Parts veendunud, et Eesti vajab oma lennufirmat.

„Miks on Estonian Air valitsuse jaoks oluline – selle tõttu, et oleksid kiired lennuühendused võimalikult paljudesse sihtpunktidesse, mis on oluline majanduse ja turismi arengule ja paljudele muudele asjadele,“ ütles Parts. „Meil on lihtne ettevõttest loobuda, kuid Estonian Air’il on teine roll – käia kaasas sellega, kuhu tahavad sõita Eesti ettevõtjad või need ettevõtjad, kes tahavad Eestiga äri ajada või siia investeerida,“ ütles Parts. „Meie seisukohalt on küsimus lihtne, kas Tallinnast saame lennata Stockholmi ja Kopenhaagenisse või on meil ka teised lennud,“ ütles Parts.

SASi huvi oli airBalticu ja Estonian Airi konkureerivaid lende vähendada.

„Pigem peame vaatama Finnairi võimelisust arendada välja teatud nišše ja teenindada Soome ettevõtjate ja majanduse huve,“ ütles Parts.

Sarnaselt ja veel suuremalt mõtleb rahvuslikust lennukompaniist Läti transpordiminister Ainars Slesers. Juulis teatas Läti valitsus, et ei kavatse müüa riigi osalust lennukompaniis airBaltic, mille peale SAS teatas, et on valmis oma osaluse ära müüma.

Nädalapäevad tagasi ütles Slesers, et riik loodab SASi 47,2%se osaluse airBalticus suhteliselt pea ja suhteliselt soodsalt kätte saada ja firma uuesti riigistada. Sealt edasi on aga majandusraskustes SAS teatanud, et on omakorda kõnelustes Saksa Lufthansaga, mis soovib SASi üle võtta. Kui Läti enne SASi välja osta ei jõua, võib viimase osaluse hind airBalticus tõusta ja eelarvedefitsiidiga maadlevale Läti valitsusele üle jõu käia, kirjutas hiljuti Biznes & Baltija.

Erinevalt Estonian Air’ist on airBaltic agressiivselt laienenud ja lendab täna enam kui viiekümnesse sihtkohta.Tunda annavad ka Läti oluliselt paremad suhted Venemaaga, mis väljenduvad lennukompanii marsruutides. Esimesel poolaastal lõpetas airBalticküll kahjumis, kuid aasta lõpuks loodab Slesers ots-otsaga kokku tulla. Kokku veeti esimesel poolaastal 1,1 miljonit reisijat ja avati 13 uut liini.

Agressiivselt areneb ka Riia lennujaam, kus tuleval aastal peaks algama uue reisiterminali ehitus maksumusega 200 miljonit latti. Kui täna avatud Tallinna lennujaama uuenduse järel suudab lennujaam aastas teenindada 2,5 miljonit reisijat, siis Riia lennujaam teenindas mullu 3,16 miljonit reisijat ning loodab tänavu selle arvu kasvatada 4 miljonile. Aastaks 2022 peaks Riia lennujaama läbilaskevõime olema 20 miljonit inimest aastas.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.0828448
Brasiilia reaal BRL 4,41 -0.3927411
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0306905
Filipiinide peeso PHP 60,90 -0.2277345
Hiina jüaan CNY 7,83 -0.305429
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.1630429
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0942799
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1757636
India ruupia INR 79,61 -0.3305247
Indoneesia ruupia IDR 16599,47 -0.2691617
Islandi kroon ISK 123,89 0.0484535
Jaapani jeen JPY 126,29 -0.0079177
Kanada dollar CAD 1,49 -0.5874499
LAV rand ZAR 16,13 -1.8625566
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,03 -0.8426251
Malaysia ringgit MYR 4,66 -0.0450074
Mehhiko peeso MXN 21,60 -0.9368809
Norra kroon NOK 9,52 -0.2211949
Poola slott PLN 4,30 0.0348886
Rootsi kroon SEK 10,36 -0.3557658
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0665836
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.2612963
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.1791112
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.3353928
Taani kroon DKK 7,45 0.00671
Tai baht THB 37,88 -0.4360545
Tšehhi kroon CZK 25,70 -0.2445747
Türgi liir TRY 7,45 -4.8500262
Ukraina grivna UAH 31,26 0.1983917
Ungari forint HUF 322,60 -0.1083759
USA dollar USD 1,14 -0.1665498
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.5768676
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.7242672
Vene rubla RUB 75,93 -1.7852269

Valdkonna töökuulutused