Parts pole rahul Estonian Air’i arenguga

Tallinna uuendatud lennujaama avamisel
osalenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tunnistas, et pole
rahul Eesti rahvusliku lennukompanii Estonian Air’i arenguga.

„No ei ole,“ vastas Parts Äripäeva küsimusele, kas riik on Estonian Air'i arenguga rahul. „Estonian Air’i laiem äristrateegia on jätkuvalt ebaselge,“ jätkas Parts ning seostas probleeme firma põhilise aktsionäri, Skandinaavia lennukompanii SASi, majandusraskustega.

„Täna pole SASil mingit selgust, mis Estonian Air’iga saab. Pole ei liha ega kala,“ ütles Parts.

Parts kahetseb, et omal ajal lasi Eesti riik läbimõtlematu erastamisega liiga kiiresti lennukompaniis kontrolli käest -praegu on riigil vähemusosalus ehk 32% SASi aktsiatest. „See võimaldab arendada vähemalt minimaalset koostööd,“ ütles Parts. „Kui riigiga poleks üldse seost …. siis ma ei ennusta midagi head,“ ütles minister.

SAS on teatanud, et on valmis ära müüma oma osaluse Läti lennukompaniis airBaltic, kuid võimalikust osaluse müügist Estonian Air’is pole SAS juttu teinud. Parts ütles, et kui see küsimus peaks kunagi kerkima, siis oleks väga hea, kui investeerimisest oleksid huvitatud Eesti ettevõtjad „kes tunneksid lennunduse vastu huvi ja tahaks sellesse sektorisse investeerida“.

Erinevalt Euroopas süvenevast trendist, kus üks rahvuslik lennukompanii teise järel mõne suurema lennufirma hõlma kaob või selliseid kõnelusi peab (Swissair, Brussels Airlines, Austrian Airlines, pankrotistunud Alitalia, SASi kõnelused Lufthansaga jne), on Parts veendunud, et Eesti vajab oma lennufirmat.

„Miks on Estonian Air valitsuse jaoks oluline – selle tõttu, et oleksid kiired lennuühendused võimalikult paljudesse sihtpunktidesse, mis on oluline majanduse ja turismi arengule ja paljudele muudele asjadele,“ ütles Parts. „Meil on lihtne ettevõttest loobuda, kuid Estonian Air’il on teine roll – käia kaasas sellega, kuhu tahavad sõita Eesti ettevõtjad või need ettevõtjad, kes tahavad Eestiga äri ajada või siia investeerida,“ ütles Parts. „Meie seisukohalt on küsimus lihtne, kas Tallinnast saame lennata Stockholmi ja Kopenhaagenisse või on meil ka teised lennud,“ ütles Parts.

SASi huvi oli airBalticu ja Estonian Airi konkureerivaid lende vähendada.

„Pigem peame vaatama Finnairi võimelisust arendada välja teatud nišše ja teenindada Soome ettevõtjate ja majanduse huve,“ ütles Parts.

Sarnaselt ja veel suuremalt mõtleb rahvuslikust lennukompaniist Läti transpordiminister Ainars Slesers. Juulis teatas Läti valitsus, et ei kavatse müüa riigi osalust lennukompaniis airBaltic, mille peale SAS teatas, et on valmis oma osaluse ära müüma.

Nädalapäevad tagasi ütles Slesers, et riik loodab SASi 47,2%se osaluse airBalticus suhteliselt pea ja suhteliselt soodsalt kätte saada ja firma uuesti riigistada. Sealt edasi on aga majandusraskustes SAS teatanud, et on omakorda kõnelustes Saksa Lufthansaga, mis soovib SASi üle võtta. Kui Läti enne SASi välja osta ei jõua, võib viimase osaluse hind airBalticus tõusta ja eelarvedefitsiidiga maadlevale Läti valitsusele üle jõu käia, kirjutas hiljuti Biznes & Baltija.

Erinevalt Estonian Air’ist on airBaltic agressiivselt laienenud ja lendab täna enam kui viiekümnesse sihtkohta.Tunda annavad ka Läti oluliselt paremad suhted Venemaaga, mis väljenduvad lennukompanii marsruutides. Esimesel poolaastal lõpetas airBalticküll kahjumis, kuid aasta lõpuks loodab Slesers ots-otsaga kokku tulla. Kokku veeti esimesel poolaastal 1,1 miljonit reisijat ja avati 13 uut liini.

Agressiivselt areneb ka Riia lennujaam, kus tuleval aastal peaks algama uue reisiterminali ehitus maksumusega 200 miljonit latti. Kui täna avatud Tallinna lennujaama uuenduse järel suudab lennujaam aastas teenindada 2,5 miljonit reisijat, siis Riia lennujaam teenindas mullu 3,16 miljonit reisijat ning loodab tänavu selle arvu kasvatada 4 miljonile. Aastaks 2022 peaks Riia lennujaama läbilaskevõime olema 20 miljonit inimest aastas.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.1047185
Brasiilia reaal BRL 4,31 -1.5293176
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0255741
Filipiinide peeso PHP 62,55 0.0575917
Hiina jüaan CNY 8,00 0.0299966
Hongkongi dollar HKD 9,07 0.1114606
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0526422
Iisraeli seekel ILS 4,22 0.6564499
India ruupia INR 85,39 0.3219061
Indoneesia ruupia IDR 17597,04 0.1037613
Islandi kroon ISK 134,44 0.1788376
Jaapani jeen JPY 129,48 -0.2004008
Kanada dollar CAD 1,50 -0.1328462
LAV rand ZAR 16,59 -1.1766038
Lõuna-Korea vonn KRW 1309,13 0.1445794
Malaysia ringgit MYR 4,81 0.1290887
Mehhiko peeso MXN 21,77 -0.1463457
Norra kroon NOK 9,44 -0.1100715
Poola slott PLN 4,29 -0.1744795
Rootsi kroon SEK 10,36 -0.052113
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0343075
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.0125526
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.056773
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.209351
Taani kroon DKK 7,46 -0.041536
Tai baht THB 37,78 -0.0798815
Tšehhi kroon CZK 25,81 0.1513623
Türgi liir TRY 6,69 -1.5387107
Ukraina grivna UAH 32,31 0.1037862
Ungari forint HUF 322,51 -0.5458246
USA dollar USD 1,16 0.0951063
Uus-Meremaa dollar NZD 1,77 -0.489727
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.4602476
Vene rubla RUB 75,94 -0.560695

Valdkonna töökuulutused