Milliseid samme tuleb astuda, et Vene transiit Eestist ei kaoks?

Transiidiekspertide hinnangul viib Venemaa
pea kogu naftatransiidi Eestist välja, Ust-Luuga sadam võib transiidi ära
tõmmata isegi kiiremini kui 3–4 aastaga, usuvad eksperdid.

“Võimalik, et Ust-Luuga tõmbab kogu transiidi enda peale 3–4 aasta pärast, kuid selleks võib kuluda ka 6–7 aastat,” sõnas Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiiman. “Kõik sõltub sellest, kui kiiresti Ust-Luuga terminal tööle hakkab. On teada, et see on praegu valmis, kuid ei saa olla kindel milleski, mis puudutab Venemaad.”

Tiimani hinnangul võib Vene transiiti kompenseerida kaubavedu Kesk-Aasia riikidest. “See võib olla puit, väetis, süsi,” ei välistanud Tiiman, et asjad võivad hakata arenema optimistlikuma stsenaariumi järgi.

Veosemaht väheneb iga päevaga

ASi Referta juhataja Toivo Ninnas on aga pigem nõus Eesti Raudtee juhataja Kaido Simmermanni prognoosiga – Vene naftatransiit kaob Eestist juba lähitulevikus. “Ma ütleks, et see juhtub juba ühe, mitte 3–4 aasta pärast, nagu arvab Simmermann. Veosemaht langeb iga päevaga,” selgitas Ninnas, ennustamata siiski täielikku kadumist.

“Mängus on liiga suured investeeringud ning investorid teevad kõik, et saada kas või osa oma rahast tagasi,” arvas Ninnas. “Täiesti võimalik, et väike transiit ikkagi jääb,” lisas ta.

“Meie rõõmuks või Venemaa kurvastuseks praegu meie naabritel alternatiivi ei ole,” lisas Ninnas, kuid hoiatas ette, et varsti selline alternatiiv tekib. Tema andmetel kavatseb Venemaa valitsus investeerida kümne aastaga sadamatesse umbes triljon dollarit.

Ka ASil Refetra Ninnas eriti helget tulevikku ei näe. “Meil on veel paar kaubavoogu ning seda ka ainult sellepärast, et Venemaale pole neid praegu vaja. Võib-olla 6–7 aasta pärast õnnestub mahtusid suurendada, kuid seda taset, mis meil oli, ei saa me enam kunagi tagasi,” kinnitas Ninnas.

Poliitilised probleemid kiirendasid protsessi

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) juhataja Toivo Kuldkepp sõnas, et Venemaa transiidi kiire kadumine pole enam mingi uudis. “See poliitika käib juba ammu ning on täiesti loomulik, et Eestit läbivad transiidimahud pidevalt kahanevad,” sõnas ta.

Transiidispetsialist Raivo Vare oli veendunud, et nii või teisiti oleks transiidimahud kahanenud, poliitilised probleemid lihtsalt kiirendasid seda protsessi.

“Kaotame need kaubagrupid, mis olid meile siiani edu toonud, näiteks energiakandjad. Mis aga puudutab transiiti, siis tulevikus lähme üle näiteks konteinervedudele,” sõnas Vare.

Vaguniveod võivad muutuda olematuks

Tema arvates toimub ümberkorraldus mitmes sektoris. “Eesti raudtee-ehitus on ehitatud üles mudelile, et teenindada veosemahte. Praeguseks on see mudel aegunud. Seetõttu satuvad esimesena löögi alla siseveod, mis jäävad praktiliselt seisma. Olematuks võivad muutuda ka vaguniveod,” lisas Vare.

Teiseks satuvad Vare hinnangul löögi alla reisijaveod – riik ei kavatse abiraha suurendada.

“Tegelikult läheb 2/3 investeeringutest infrastruktuuri eeskätt reisijatevedudesse. Kaubarong võib liikuda kiirusega 40 km/t, aga suurte kiiruste ajastu nõuab ka suuri investeeringuid. Kasumiga raha tasa teenida on küllaltki problemaatiline, kuna lõputult piletihindu tõsta ka ei saa,” arutles Vare.

“See on riigi poliitika, mitte aga raudtee ega riikidevaheliste suhete küsimus. Riik peab otsustama, kas tasub jätkata elatanud mudeli rahastamist ning kuidas doteerida reisijatevedu,” kommenteeris Vare kokkuvõtteks.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,53 0.048409
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,96 -0.320162
Hiina jüaan CNY 7,83 -0.339768
Hongkongi dollar HKD 9,55 0.008375
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.041691
Iisraeli seekel ILS 4,18 -0.167264
India ruupia INR 78,02 -0.001666
Indoneesia ruupia IDR 16273,00 -0.397845
Islandi kroon ISK 125,75 -0.00159
Jaapani jeen JPY 135,39 -0.419256
Kanada dollar CAD 1,53 0.003929
LAV rand ZAR 14,88 0.04506
Lõuna-Korea vonn KRW 1304,40 -0.374245
Malaysia ringgit MYR 4,81 -0.592767
Mehhiko peeso MXN 22,77 0.037789
Norra kroon NOK 9,62 0.172835
Poola slott PLN 4,17 0.266711
Rootsi kroon SEK 9,86 0.423794
Rubla RUB 69,29 0.018766
Rumeenia leu RON 4,66 -0.047192
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.185528
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.154406
Šveitsi frank CHF 1,18 0.339133
Taani kroon DKK 7,44 -0.036261
Tai baht THB 38,93 -0.307298
Tšehhi kroon CZK 25,38 0.078876
Türgi liir TRY 4,65 -0.010747
Ukraina grivna UAH 35,41 -0.001694
Ungari forint HUF 309,12 0.003235
USA dollar USD 1,22 -0.130734
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.037525
Valgevene rubla BRL 3,91 -0.007679
Valgevene rubla BYN 24746,00 -0.165409

Valdkonna töökuulutused