Peale makstud hinnaga kütust kulub rohkem

Peaaegu kogu maailma naftatarbimise kasvu
annavad siseturul kütuse hinda riiklikult subsideerivad maad, toetatud hind aga
ei innusta sealseid tarbijaid vedelkütust kokku hoidma ning ahelreaktsioonina
kerkivad nii tarbimine, hinnad kui vajalikud toetussummad.

Naftafirma BP energiaturu analüüsi järgi andsid 2007.a. maailma naftatarbimise kasvust 96% koduturu hinda subsideerivad riigid, tarbimise kasv on aga aidanud kaasa uutele hinnarekorditele, kirjutas täna New York Times. Indoneesias maksab nii diisli kui bensiini liiter tarbijale umbes kuus krooni. Kui valitsus kavandas kevadel hinna mõõdukat tõstmist, tuli rahulolematu rahvas tänavatele. Mehhikost India ja Hiinani maksavad inflatsiooni ja tänavaproteste pelgavad valitsused energiale peale hiigelsummasid, eriti diislikütusele. Ainuüksi Hiinas on see summa tänavu 40 mld dollarit, eelmisel aastal oli vaid 22 mld dollarit. Teisel kohal on tänavu Indoneesia 20 mld dollariga.

NYT andmeil tarbitakse maailmas päevas 608000 barrelit mõõdukalt subsideeritud hinnaga naftatooteid, 343000 barrelit saab suuri subsiidiume, seevastu vaid 242000 barreli tarbimine on mõõdukalt maksustatud. Viimase numbri hulka kuulub oma kütuseaktsiisiga ka Eesti. Kui subsiidiumita riikides viib nafta kerkinud hind nõudluse stabiliseerumisele või langusele, siis peale makstud hinnaga maades tõuseb tarbimine endiselt oluliselt.

"Mind teeb murelikuks asjaolu, et mõned riigid subsideerivad taolise toote nagu bensiin ostmist, mis viib sellele, et nõudluse suurus ei pane turgu end kohandama nii ruttu, kui meile meeldiks," rääkis 15. juulil president Bush. Maailma naftaturu suurim küsimus võib praegu olla, kui kaua veel jaksavad riigid oma tarbijaile kallist raha peale maksta. Kui küllalt riike asuks rahvalt küsima nafta õiget hinda, aeglustuks paljude majandusspetsialistide hinnangul nõudluse kasv ja see viiks hinnalangusele. Siiski tähendab Hiina ja teiste rahvarikaste riikide pikaajaline majanduslik tõus, et nafta hinna langus mõne aasta tagusele tasemele pole enam tõenäoline.

Hiina tõstis siseturul bensiini ja diisli hinda 21. juunil, ehkki maailmaturu tasemest jäi see ikka allapoole. Minutitega langes naftabarreli hind peale seda uudist nelja dollari võrra lootuses, et Hiina nõudlus jääb vaiksemaks. Indoneesias kulutab riik energiasubsiidiumidele kuus korda rohkem raha kui investeeringutele põllumajandusse. Poliitilised kaalutlused ja mure inflatsiooni pärast hoiavad mitmeid riike tagasi subsideerimist lõpetamast. Analüütikute hinnangul väheneks näiteks Indoneesias pealemaksmise lõpetamisel naftatarbimine viiendiku võrra. Malaisia valitsus kutsus juuni algul välja avalikkuse raevu, kui tõstis bensiini hinda 40%, peaminister pidi tagasi astuma. Enne hinnatõusu kulus riigis kütuse subsideerimisele maailmarekordiline 7,5% SKP-st. Kuna nii Indoneesias kui Indias on tulekul valimised, muudab see subsiidiumide edasise vähendamise lähiajal vähetõenäoseks. Suurtel naftaeksportijail nagu Saudi Araabia on aga raha praegu nii palju, et võivad vabalt kiirelt kasvavale kodusele tarbimisele peale maksta.

Probleemi naftaga Aasias süvendab sealse naftatootmise mahu langus, mille tulemusena võistlevad sealsed maad üha enam Läänega nafta impordil Lähis-Idast ja Aafrikast. Varasem eksportija Indoneesia veab alates 2004.a. naftat rohkem ise sisse, alates 1995.a. on oma maa toodang langenud 40% ja riik plaanib selle aasta lõpul OPEC-ist lahkuda.

Aasias on subsideerimise määrades eelistatud bensiinile diislit. Valitsused näevad veoautode ja laevade vajadust diisli järele ning nende kütusest sõltuva veohinna mõju tarbekaupade hinnale. Diisli nõudlus seal kasvab ja avaldab oma mõju selle hinnale ka mujal maailmas. Sama kasvatav mõju diisli hinnale on olnud seda tarvitavate autode tootmise eeliskasv.

Odavaim kütus mitmeis Aasia maades on aga petrooleum, mille abil vaeseimad inimesed süüa valmistavad. India riik pakub neile seda hinnaga 2.50 krooni liiter. Kui hinda tõsta, peaks inimesed puudega pliiti kütma, seda ressurssi aga miljardiriigis Indias ei jätku.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.18369
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,44 0.016547
Hiina jüaan CNY 7,79 0.274014
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.224763
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.023982
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.244979
India ruupia INR 76,53 0.249005
Indoneesia ruupia IDR 15898,00 -0.056578
Islandi kroon ISK 124,01 -0.303081
Jaapani jeen JPY 132,06 -0.226663
Kanada dollar CAD 1,47 -0.179431
LAV rand ZAR 15,77 0.395458
Lõuna-Korea vonn KRW 1330,00 0.015039
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.116557
Mehhiko peeso MXN 22,10 -1.539523
Norra kroon NOK 9,34 0.315284
Poola slott PLN 4,24 0.047225
Rootsi kroon SEK 9,60 0.397232
Rubla RUB 67,46 -0.068142
Rumeenia leu RON 4,58 -0.006545
Singapuri dollar SGD 1,60 0.056447
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.310081
Šveitsi frank CHF 1,15 0.073876
Taani kroon DKK 7,44 0.001343
Tai baht THB 38,97 -0.076923
Tšehhi kroon CZK 25,76 -0.09694
Türgi liir TRY 4,32 0.355565
Ukraina grivna UAH 31,24 -0.536506
Ungari forint HUF 308,05 0.100734
USA dollar USD 1,18 -0.235669
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 -0.228557
Valgevene rubla BRL 3,72 -0.558674
Valgevene rubla BYN 23065,00 -0.74447

Valdkonna töökuulutused