Peale makstud hinnaga kütust kulub rohkem

Peaaegu kogu maailma naftatarbimise kasvu
annavad siseturul kütuse hinda riiklikult subsideerivad maad, toetatud hind aga
ei innusta sealseid tarbijaid vedelkütust kokku hoidma ning ahelreaktsioonina
kerkivad nii tarbimine, hinnad kui vajalikud toetussummad.

Naftafirma BP energiaturu analüüsi järgi andsid 2007.a. maailma naftatarbimise kasvust 96% koduturu hinda subsideerivad riigid, tarbimise kasv on aga aidanud kaasa uutele hinnarekorditele, kirjutas täna New York Times. Indoneesias maksab nii diisli kui bensiini liiter tarbijale umbes kuus krooni. Kui valitsus kavandas kevadel hinna mõõdukat tõstmist, tuli rahulolematu rahvas tänavatele. Mehhikost India ja Hiinani maksavad inflatsiooni ja tänavaproteste pelgavad valitsused energiale peale hiigelsummasid, eriti diislikütusele. Ainuüksi Hiinas on see summa tänavu 40 mld dollarit, eelmisel aastal oli vaid 22 mld dollarit. Teisel kohal on tänavu Indoneesia 20 mld dollariga.

NYT andmeil tarbitakse maailmas päevas 608000 barrelit mõõdukalt subsideeritud hinnaga naftatooteid, 343000 barrelit saab suuri subsiidiume, seevastu vaid 242000 barreli tarbimine on mõõdukalt maksustatud. Viimase numbri hulka kuulub oma kütuseaktsiisiga ka Eesti. Kui subsiidiumita riikides viib nafta kerkinud hind nõudluse stabiliseerumisele või langusele, siis peale makstud hinnaga maades tõuseb tarbimine endiselt oluliselt.

"Mind teeb murelikuks asjaolu, et mõned riigid subsideerivad taolise toote nagu bensiin ostmist, mis viib sellele, et nõudluse suurus ei pane turgu end kohandama nii ruttu, kui meile meeldiks," rääkis 15. juulil president Bush. Maailma naftaturu suurim küsimus võib praegu olla, kui kaua veel jaksavad riigid oma tarbijaile kallist raha peale maksta. Kui küllalt riike asuks rahvalt küsima nafta õiget hinda, aeglustuks paljude majandusspetsialistide hinnangul nõudluse kasv ja see viiks hinnalangusele. Siiski tähendab Hiina ja teiste rahvarikaste riikide pikaajaline majanduslik tõus, et nafta hinna langus mõne aasta tagusele tasemele pole enam tõenäoline.

Hiina tõstis siseturul bensiini ja diisli hinda 21. juunil, ehkki maailmaturu tasemest jäi see ikka allapoole. Minutitega langes naftabarreli hind peale seda uudist nelja dollari võrra lootuses, et Hiina nõudlus jääb vaiksemaks. Indoneesias kulutab riik energiasubsiidiumidele kuus korda rohkem raha kui investeeringutele põllumajandusse. Poliitilised kaalutlused ja mure inflatsiooni pärast hoiavad mitmeid riike tagasi subsideerimist lõpetamast. Analüütikute hinnangul väheneks näiteks Indoneesias pealemaksmise lõpetamisel naftatarbimine viiendiku võrra. Malaisia valitsus kutsus juuni algul välja avalikkuse raevu, kui tõstis bensiini hinda 40%, peaminister pidi tagasi astuma. Enne hinnatõusu kulus riigis kütuse subsideerimisele maailmarekordiline 7,5% SKP-st. Kuna nii Indoneesias kui Indias on tulekul valimised, muudab see subsiidiumide edasise vähendamise lähiajal vähetõenäoseks. Suurtel naftaeksportijail nagu Saudi Araabia on aga raha praegu nii palju, et võivad vabalt kiirelt kasvavale kodusele tarbimisele peale maksta.

Probleemi naftaga Aasias süvendab sealse naftatootmise mahu langus, mille tulemusena võistlevad sealsed maad üha enam Läänega nafta impordil Lähis-Idast ja Aafrikast. Varasem eksportija Indoneesia veab alates 2004.a. naftat rohkem ise sisse, alates 1995.a. on oma maa toodang langenud 40% ja riik plaanib selle aasta lõpul OPEC-ist lahkuda.

Aasias on subsideerimise määrades eelistatud bensiinile diislit. Valitsused näevad veoautode ja laevade vajadust diisli järele ning nende kütusest sõltuva veohinna mõju tarbekaupade hinnale. Diisli nõudlus seal kasvab ja avaldab oma mõju selle hinnale ka mujal maailmas. Sama kasvatav mõju diisli hinnale on olnud seda tarvitavate autode tootmise eeliskasv.

Odavaim kütus mitmeis Aasia maades on aga petrooleum, mille abil vaeseimad inimesed süüa valmistavad. India riik pakub neile seda hinnaga 2.50 krooni liiter. Kui hinda tõsta, peaks inimesed puudega pliiti kütma, seda ressurssi aga miljardiriigis Indias ei jätku.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 0.0123518
Brasiilia reaal BRL 4,80 0.0354019
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.005114
Filipiinide peeso PHP 63,74 0.0895086
Hiina jüaan CNY 8,05 0.0086925
Hongkongi dollar HKD 9,17 -0.03705
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0053909
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0309627
India ruupia INR 85,31 -0.0421812
Indoneesia ruupia IDR 17482,35 0.1592134
Islandi kroon ISK 130,22 -0.0537263
Jaapani jeen JPY 132,47 -0.0075483
Kanada dollar CAD 1,52 -0.0197148
LAV rand ZAR 16,85 -0.1037369
Lõuna-Korea vonn KRW 1314,01 -0.0387974
Malaysia ringgit MYR 4,85 0.0288803
Mehhiko peeso MXN 22,27 -0.0242372
Norra kroon NOK 9,56 0.0062752
Poola slott PLN 4,30 0.1793158
Rootsi kroon SEK 10,33 -0.0048385
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0064468
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.0062344
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.0446927
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0088261
Taani kroon DKK 7,46 -0.0053639
Tai baht THB 38,10 0.0498943
Tšehhi kroon CZK 25,60 0.0039067
Türgi liir TRY 7,23 0.0886304
Ukraina grivna UAH 32,97 -0.0427496
Ungari forint HUF 323,32 -0.0216457
USA dollar USD 1,17 -0.0425677
Uus-Meremaa dollar NZD 1,77 0.0679194
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.045034
Vene rubla RUB 77,33 -0.0737892

Valdkonna töökuulutused

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018