21. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Firma logistikadirektor Erki Lehiste ütles, et logistikakeskuse rajamine ei ole pelgalt hoone ehitamine.„Esmalt pannakse paika hoone sisene logistika ja tehnoloogia ning alles seejärel on näha, milliseks kujuneb logistikakeskuse välisilme. Siit ka ettevõtmise põhiargument: hoone rajatakse täpselt vastavalt ettevõtte vajadustele,“ ütles Lehiste.

Tema hinnangul ei ole isikliku logistikakeskuse rajamisel miinuseid, kui see võetakse täpselt firma vajadusi arvestades.

Kui palju raha ja aega on isiklik logistikakeskus A Le Coqil aidanud säästa?„A. Le Coq rajas oma logistikakeskuse, kuna tootmine vajas laienemiseks lisaruumi. Mõju tuleb hinnata kogu ettevõtte tegevusest lähtudes. Meie jaoks oli primaarne tootmisvõimsuse suurendamine, logistikakeskus on pigem selle arengu tagajärg,“ lisas Lehiste.

Mida peaks ettevõtja kindlasti silmas pidama, kui kavatseb endale logistikakeskuse ehitada? „Minu arvates on peamine, et rajataval logistikakeskusel oleks arengupotentsiaali. Tootmisettevõtete puhul on logistika pigem tootmist ja müüki teenindav struktuuriüksus, mistõttu tuleks ettevõtte pikaajalist arengut võimalikult palju analüüsida. Keskus tuleks rajada selliselt, et see suudaks areneda koos ettevõttega,“ rõhutas joogifirma logistikadirektor.

2006. aasta lõpus valmis A. Le Coqil Tartu servas logistikakeskus, misjärel hakati toodangut tehasest keskusesse vedama. Ettevõte automatiseeris tarneahela täielikult. Aasta hiljem selgus, et automatiseerimine võimaldas säästa 55 000 inimtööjõu tundi ning 12 000 autotransporditundi aastas. Kogu valmistoodang suudetakse tehasest logistikakeskusse vedada ühe spetsiaalse veovahendiga.