Sügisest kaovad reedeti pikad veokid Tartu maanteelt

Maanteeameti uuring näitas vajadust
keelustada sügisel taas reedeti pikkade veokite liiklemine Tallinna - Tartu
maanteel.

Talvel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel üle 12 meetri pikkuste sõidukitele reede pärastlõunal ja õhtul kehtinud piirangu analüüs näitas, et piirang oli eelkõige liiklusohutuse seisukohalt õigustatud. Liiklus reedesel tipptunnil Jürist Kärevere ristmikuni muutus sujuvamaks ja sõidukite keskmine kiirus kasvas, halvendamata samas liiklusolukorda ei Tallinna - Tartu teel ega teistel teedel.

Uuringu teostanud maanteeameti ekspertide hinnangul tuleks pikkade veokite ja autorongide liiklemine reede õhtupoolikul alates oktoobrist taas keelustada, kuid erinevalt möödunud talvest lühendada piirangu kehtimise aega kella 15.00st kuni 20.00ni ja mitte keelustada pikkade sõidukite liiklust Imavere-Põltsamaa teelõigul.

Eksperimendi analüüsist selgub, et Tallinn-Tartu maantee on jätkuvalt üks suurema liiklusõnnetuste ja neis hukkunute arvuga maanteid Eestis. Ainuüksi inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimus aastatel 2005-2007 teelõigul Tallinna linna piirist Tartu ringtee alguseni kokku 241, keskmiselt üks õnnetus iga viie päeva kohta.

Tallinn- Tartu maanteel on liiklussagedus kõige suurem reedeti kella 13-st kuni kella 20-ni. Suunal Tallinnast Tartusse liigub reedesel pärastlõunal teiste nädalapäevade sama ajaperioodi ajal keskmisest ligikaudu 2 korda rohkem sõidukeid.

Nii 2006. aastal kui ka vahetult enne piirangu kehtestamist 2007. aasta oktoobris-novembris Teede Tehnokeskuse poolt läbi viidud liiklusloendused näitasid, et reedel alates pärastlõunast toimub järsk üldine liiklussageduse kasv. Kõige suurema liiklussagedusega piirkonnas Harjumaal liikus Aruvalla loenduspunkti andmetel vahetult enne eksperimendi algust reedesel pärastlõunal suunaga Tallinnast Tartu poole kohati enam kui 800 sõidukit tunnis, neist vähemalt 12 meetri pikkuseid raskeveokeid ligikaudu 30. Teistel nädalapäevadel ulatus suurim liiklussagedus vaid 400-500 sõidukini tunnis, neist pikki raskeveokeid 30-
35. Vastassuunas Tartu poolt Tallinna poole oli liiklus intensiivsem pühapäeva õhtupoolikul ja esmaspäeva hommikul, jäädes siiski 700 sõiduki piirimaile.

Eksperimendist selgus, et reedeti, kui liiklus on kõige suurem kulus aeglasemalt liikuvate veokite tõttu nende taha takerdunud autodel Tallinnast Tartusse sõitmiseks ilma riskantseid möödasõite tegemata harjumuspärasest kuni 15 minutit rohkem aega.

Sellest tulenevalt on tiheda liiklusega maanteel suurema ohu allikad eeskätt sõidukid, mis liiguvad tavapärasest sõidukiirusest veidi erinevalt, 10-15 km/h aeglasemalt. Tartu maanteel liiguvad kiirusel 80-90 km/h valdavalt pikad sõidukid, tekitades enda järel väiksemate sõidukite kolonne.

Ligi 17 meetrit pikast ja kiirusel 85 km/h liikuvast veokist möödasõiduks võib sõiduautol lubatud sõidukiirust ületamata kuluda kuni 1 minut ja selle aja jooksul tuleb tal vastassuunavööndis läbida ligi 1,5 kilomeetrit. Ohutu on see vaid juhul, kui vastassuunas ei sõida rohkem kui 100 sõidukit tunnis.

Praktikas sooritatakse möödasõitu siiski oluliselt suuremal kiirusel. Kui mööduda sama pikast veokist kiirusel vähemalt 100 km/h, väheneb manöövriks kuluv aeg 30 sekundile ja vastassuunavööndis tuleb seejuures läbida vaid 700 meetrit. Enamasti aga sooritatakse möödasõit veelgi suuremal kiirusel. Mida pikem on sõiduk, seda väiksemad on temast möödasõidu võimalused ja seda pikemaks kasvab sõiduautode rivi veoki järel. Nii sagenevad möödasõidud mitte ühest aeglasemast sõidukist vaid juba autode kolonnist, mis nõuaks omakorda ohutuse tagamiseks veelgi suuremat sõidukiirust.

Piirangu kehtimise ajal sooritatud liiklusloendused ja kiirusemõõtmised näitasid selget olukorra normaliseerumist eeskätt Tallinnast väljuval, suurima liiklussagedusega sõidusuunal, teisisõnu, kui enne piirangu kehtestamist takistas iga reedesel pärastlõunal Tallinnast Tartu poole liikunud pikk veok 3-6 väiksemal sõidukil lubatud maksimaalsel kiirusel sõitmist, siis eksperimendi ajal vähenes oluliselt vajadus nii ohtlike möödasõitude järele kui ka sellest tulenevalt pideva sõidukiiruse muutmise vajadus. Kui enne eksperimendi algust oli keskmine sõidukiirus reede õhtul suunal Tallinnast Tartusse 89,0 km/h, siis eksperimendi ajal kasvas see 91,7 km/h-ni.

Raskeveokite suunamine teistele teedele ei vähendanud seal liiklusturvalisust. Piirangust tingituna pikenes ümbersõidu teekond 25 km. Hinnanguliselt on veokilomeetri maksumus ca 10 krooni, mis moodustab ühe pika veoki ümbersõidu kohta 250 krooni lisakulu. Loenduse andmetel läks ümbersõidule 162-192 pikka veokit, mis tekitas veofirmadele hinnanguliselt 40 000 kuni 48 000 krooni lisakulu iga reede kohta.

Küsitleti ka üldsuse arvamust. AS Emori poolt läbi viidud üle-eestilise uuringu “Rahulolu riigimaanteede talviste sõiduoludega” käigus esitati ka küsimus pikkade veokite piirangu kohta. Aruanne näitas, et vastanutest 51% pooldasid piirangut ja 36% ei olnud piiranguga nõus

Inseneribüroo Stratum poolt vaid Tallinn- Tartu maanteel liiklejate hulgas läbi viidud ankeetküsitlusest piirangu otstarbekuse ja efektiivsuse hindamiseks selgub, et 37% sõiduautojuhtidest on sellise piiranguga pigem nõus või nõus, 30% pigem vastu või vastu ning 30% ei oma kindlat arvamust nimetatud piirangu suhtes.

Maanteeamet leiab, et kõige otstarbekam oleks, arvestades et liiklusõnnetuste kõrgtase on ajavahemikus kella 15.00-st kuni kella 18.00-ni ja jätkub kuni kella 21.00-ni ning liiklussageduse kasv algab kella 14.00-st ja kõrgtase on ajavahemikus kella 16.00-st kuni kella 20.00-ni, jätkata Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteel piirangut üle 12 m pikkustele sõidukitele ja autorongidele reedeti, kuid lühendada piirangu kestvust, kehtestades selle alates kella 15.00-st kuni kella 20.00- ni. Amet soovitab rakendada piirangut 01. oktoobrist kuni 01. aprillini ja rakendada piirangut lõigul Jüri liiklussõlm kuni Kärevere ristmik, mitte piirata üle 12 m pikkuste sõidukite liiklust Imavere- Põltsamaa teelõigul.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0377477
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.1315171
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0511169
Filipiinide peeso PHP 59,52 0.1076499
Hiina jüaan CNY 7,70 0.037679
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.1118781
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0794292
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.1523882
India ruupia INR 81,15 0.3263893
Indoneesia ruupia IDR 16122,60 0.2221066
Islandi kroon ISK 138,29 -0.0722596
Jaapani jeen JPY 124,03 -0.233269
Kanada dollar CAD 1,51 0.0662076
LAV rand ZAR 15,62 0.1320987
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,79 0.0454471
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0021359
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0097559
Norra kroon NOK 9,73 0.0298011
Poola slott PLN 4,28 -0.0256871
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0468032
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0789384
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0388551
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0678349
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0602627
Tai baht THB 36,00 -0.3835096
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0430748
Türgi liir TRY 6,10 0.3834192
Ukraina grivna UAH 31,93 -0.1316588
Ungari forint HUF 321,28 -0.0186718
USA dollar USD 1,14 -0.1316136
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3270889
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1346719
Vene rubla RUB 75,40 -0.1758242

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019