13. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vaba konkurents, mis peab olema Euroopa Liidu majanduse üks alustalasid, ei ole veel täielikult transpordisektorisse jõudnud, tänane kokkulepe on suur samm selles suunas,“ kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Autotranspordiettevõtjad ootavad pikisilmi võimalust pakkuda oma teenust vabalt kogu Euroopas ning on raske põhjendada, miks nad on osale liikmesriikide silmis näiteks juuksuritest või ehitajatest ohtlikumad.“

Majandusministeerium teatas, et kui praegu saab iga liikmesriik otsustada, kas ja millistel tingimustel ta teise liikmesriigi veokil oma territooriumil sisevedusid teha lubab, siis Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku kohaselt tuleb luua terves Euroopa Liidus kehtivad ühtsed reeglid. Eesti on varem nõukogus esitanud seisukoha, et ühtsed eeskirjad on küll tervitatavad, ent olulisem on turu täielik avamine tulevikus. Seega leidis Eesti, et siseveod ehk kabotaažveod peaksid olema oluliselt vabamalt reguleeritud kui algses Komisjoni välja pakutud eelnõus, mille järgi tohib autoga teha seitsme päeva jooksul kolm sisevedu riigis, kuhu rahvusvahelise veoga koormaga siseneti.

Juhan Parts ütles täna nõukogus sõna võttes, et Eesti peab vajalikuks, et 2012. aasta lõpuks valmivas Euroopa Komisjoni aruandes kabotaaži olukorra ja mõjude kohta pandaks paika kas kindel tähtaeg, mis ajast siseveod Euroopa Liidus täiesti vabaks lastakse, või vähemalt reaalne kava kabotaažvedude edasiseks liberaliseerimiseks. „On tähtis, et saaksime korraldada seda olulist majandusharu tervest mõistusest lähtuvalt,“ ütles Parts.

Euroopa Nõukogu eesistujamaa Sloveenia esitas täna Komisjoni eelnõud täiendava kompromissiettepaneku, mille järgi võib vedaja lubatud kolme kabotaažveo raames teha ühe veo ka mõnes teises liikmesriigis kolme päeva jooksul, kui sellesse liikmesriiki sisenetakse ilma koormata. Selline korraldus võimaldaks vedajal vähendada tühisõite ja organiseerida vedusid paindlikumalt kui Komisjoni esialgses ettepanekus toodud korra kohaselt. Euroopa Liidu transpordiministrid kiitsid kompromissiettepaneku heaks.

Praegu ei ole siseriiklikud veod Euroopa Liidu tasemel täpselt reguleeritud, mis võimaldab liikmesriikide ise määratleda, kas ja kuivõrd ta oma vedudeturu avab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes on seda samuti teinud (Belgia, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Soome, Luksemburg, Läti, Holland, Rootsi, Küpros, Taani, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia). Arutletav määrus puudutab rahvusvaheliste veosevedudega tegelevaid autosid ja autoronge, mille täismass koos haagistega ületab 3500 kilogrammi.

Nõukogus täna arutlusel olnud nn maanteepakett koosnes kolmest eelnõust: rahvusvahelisele autoveoturule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus, määrus ühiseeskirjadest autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimustest ning rahvusvahelisele bussiteenuste turule pääsemist käsitlevate ühiseeskirjade määrus. Eelnõudega tahetakse kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelisele veoseveoturule ja bussiteenuste turule juurdepääsu ning autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.