Juvas: tulevikus on Soome lahe ääres kõigile tööd

Stella Company Group tegevjuht Kari Juvas
näeb Venemaa ja Hiina vahel, vaid kasvat kaubakäivetja tema hinnangul saab
sellest transiidist osa ka Eesti.

Intervjuu Põhjamaade logistika- ja laevandusettevõtte Stella Company Group tegevjuhi Kari Juvasega.

Millal teie Sillamäe-Kotka liin käivitub?

Plaanisime Sillamäe-Kotka liinile laeva suve alguseks. Olime laeva käikupanekule lähedal, kuid ei saanud hakkama. Laeva omanik ei nõustunud nende asjadega, mida oleksime tahtnudteistmoodi teha.

2006. aasta maist Kotka-Sillamäe liinil sõitnud Saaremaa laevakompanii tütarfirma OÜ Narva Line sulges liini ootamatult mulluoktoobris. Milles võisid põhjused olla?

Viimased kuud opereerisid nad Soomes ise, meie esindasime neid juulini. Arvan, et neil ei olnud plaanis liini sulgeda. Ei oleks olnud ju mõtet Soome firmat luua jasinna inimesi palgata. Liini sissetöötamine võtab aega, peab graafikut vaatama, kas kajuteid jagub ja muud sellist.

Kas Soome vedajatel on probleeme Venemaaga? Eesti transiidiettevõtjad on kurtnud, et ei lähe kõige paremini.

Ei ole, vastupidi!Kaubavahetuse mahtkasvab kogu aeg japrojekte tuleb juurde. Eelmisel aastal veeti läbi Kotka sadama 400 000 TEUd kaupa. Ega kasv ole iga aasta sama suur, kuid mahud võivadpaar aastat tugevalt kasvada ja siis natukeseks paigale jääda. Venemaa import kasvab praegu hästi palju.

Moskvasse tuleb sel aastal juurde250 000 ruutmeetrit laopinda. Tolliprotseduurid on lihtsamaks läinud. See on märk, et asi areneb, et reisijad ja kaubad saavad vabamalt liikuda.

Miks veetakse Hiinast kaupa mereteed pidi läbi Soome lahe Venemaale, kui kaardilt vaadates tundub otseühendus loogilisem?

Põhiliselt tuleb kaup Kaug-Ida sadamatest, mis asuvad Hiinas, Koreas, Malaisias ningJaapanis. Hiina on suurim eksportija, kes saadab kaupa Soome kaudu Venemaale. Soomest jõuab kaup isegi Kasahstani.LäbiSiberi kulgev raudtee on vahest populaarne, vahest aga mitte.

Miks mitte otse vedada?

Raudtee on lihtsam võimalus vedada, kuid Kesk-Aasias poleinfrastruktuur arenenud. Kiirem ja odavam on vedada kaupa Soome kaudu. Loomulikult veetakse kaupa ka läbi Peterburi ja Odessa sadamate. Ka Hiina sadamad onhästi efektiivsed ningarenenud.

Võrreldes laevadega suudavad rongid vähem. Laevad väljuvad tihti ningon suured, see on vedajale soodne ja konkurents on tihe. Autoga Hiinast kaupa ei too, sestriigid pole suutnud maanteid ehitada.Siberi raudtee on küll olemas, kuid kaubaveokogused on seal väikesed ning tariifid kõrged.

Kas Muuga sadamasseoleks mõtet koos hiinlastega konteinerterminali teha?

Tore oleks, kui nii läheks. Vaatab, kuidas kaup tuleb. Tean sellest meedia vahendusel, kuidookeanilaevad sõidaksidläbi Taani väinade aeglaselt. Seega sõltub kavandatud konteinerterminali mõttekus sellest, kui tihti saab suur laev käia.

Enne võtsid suured laevad 2500 TEUd peale, nüüd võtavad ookeanilaevad peale 10 000 TEUd kaupa. Suur laev peaks pärsi tihti käima, et oleks konkurentsi. Ei saa nii, et käib korra kuus jateine vedaja pakub, et tema väike laev toob iga nädal Euroopa kaudu kauba kohale. Peaks paindlik olema.

Millisena näete meretranspordi tulevikku?

Meretransport on kõige loodussäästlikum ja kõige odavam transpordiviis. Kaubamaht kasvab igal pool ja iga aasta vähemalt 9-10%, laevu tuleb ka juurde. Venemaa elanike ostuvõime kasvab. Möödunud aastal läks läbi Soome Venemaale peaaegu miljon autot, millest enamus olid väiksed sõiduautod, mitte suured jurakad. Inimestel on jõudu osta keskkonnasõbralike autosid. Ühiskonnas on raha, ja rohkematel kuiühel või kahel inimesel.

Eesti ärimehed kurdavad, et transiit on kokku kuivanud. Mida nad valesti teevad?

Ma ei tea, kes midagi valesti teab. Eestis on transiit teistsugune, kui Soomes, siin on naftal suurem osakaal. See on nüüd muutunud, kuna itta rajati uued naftasadamad. Turg on muutunud.

Kaup leiab samas oma tee. Ükski kilo pole viimata jäänud. Soomes oleme kaua konteinetransiidiga tegelenud. Hästi on sisse töötatud autotransiidiga tegelev Hanko sadam. Sealt oli lihtne edasi minna. Nüüd veetakse autosid ka Kotka sadamasse.

Soome ei suuda kogu transiidimahtu teenindada ja kuigi Venemaa suured sadamad kasvavad, kasvab ka kaubakäive ning on vaja rohkem sadamaid. Süsteem peab hästi töötama, et ei oleks näiteks takistusi piiril. Ärimehed ei saa kõike ise korda ajada, riigi esindajad peavad siin ka oma töö ära tegema.

Millistena näete Eesti võimalusi?

Tulevikus on Soome lahe ääres kõigile tööd, seda peab vaid hästi tegema. Teil on väga head sadamad Paldiskis, Muugal ja Sillamäel. Kui kõik tahaks koostööd teha ja oleks huvi,saaks arendada uusi kaubaveo võimalusi, kuid kõik peavad vedama üht vankrit. Tööd tuleb edasi teha, küll kaup ka tuleb. Eesti transiidisektoris tehakse palju tööd, ja juba ka teiste kaupadega, mitte ainult naftaga.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.105155
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,45 0.038059
Hiina jüaan CNY 7,78 0.03988
Hongkongi dollar HKD 9,20 -0.130297
Horvaatia kuna HRK 7,51 -0.001332
Iisraeli seekel ILS 4,12 -0.140681
India ruupia INR 76,42 0.10361
Indoneesia ruupia IDR 15894,00 -0.081725
Islandi kroon ISK 124,22 -0.137471
Jaapani jeen JPY 132,04 -0.241774
Kanada dollar CAD 1,48 -0.059584
LAV rand ZAR 15,70 -0.019741
Lõuna-Korea vonn KRW 1332,90 0.233117
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.042201
Mehhiko peeso MXN 22,48 0.140766
Norra kroon NOK 9,32 0.047662
Poola slott PLN 4,23 -0.033057
Rootsi kroon SEK 9,56 -0.028971
Rubla RUB 67,50 -0.01185
Rumeenia leu RON 4,58 0.004363
Singapuri dollar SGD 1,60 0.100351
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.188744
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.01999
Taani kroon DKK 7,44 -0.003358
Tai baht THB 38,97 -0.076923
Tšehhi kroon CZK 25,78 -0.023265
Türgi liir TRY 4,30 -0.06507
Ukraina grivna UAH 31,36 -0.137549
Ungari forint HUF 307,78 0.012997
USA dollar USD 1,18 -0.139875
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 -0.107592
Valgevene rubla BRL 3,73 -0.168404
Valgevene rubla BYN 23088,00 -0.645494

Valdkonna töökuulutused