Juvas: tulevikus on Soome lahe ääres kõigile tööd

Stella Company Group tegevjuht Kari Juvas
näeb Venemaa ja Hiina vahel, vaid kasvat kaubakäivetja tema hinnangul saab
sellest transiidist osa ka Eesti.

Intervjuu Põhjamaade logistika- ja laevandusettevõtte Stella Company Group tegevjuhi Kari Juvasega.

Millal teie Sillamäe-Kotka liin käivitub?

Plaanisime Sillamäe-Kotka liinile laeva suve alguseks. Olime laeva käikupanekule lähedal, kuid ei saanud hakkama. Laeva omanik ei nõustunud nende asjadega, mida oleksime tahtnudteistmoodi teha.

2006. aasta maist Kotka-Sillamäe liinil sõitnud Saaremaa laevakompanii tütarfirma OÜ Narva Line sulges liini ootamatult mulluoktoobris. Milles võisid põhjused olla?

Viimased kuud opereerisid nad Soomes ise, meie esindasime neid juulini. Arvan, et neil ei olnud plaanis liini sulgeda. Ei oleks olnud ju mõtet Soome firmat luua jasinna inimesi palgata. Liini sissetöötamine võtab aega, peab graafikut vaatama, kas kajuteid jagub ja muud sellist.

Kas Soome vedajatel on probleeme Venemaaga? Eesti transiidiettevõtjad on kurtnud, et ei lähe kõige paremini.

Ei ole, vastupidi!Kaubavahetuse mahtkasvab kogu aeg japrojekte tuleb juurde. Eelmisel aastal veeti läbi Kotka sadama 400 000 TEUd kaupa. Ega kasv ole iga aasta sama suur, kuid mahud võivadpaar aastat tugevalt kasvada ja siis natukeseks paigale jääda. Venemaa import kasvab praegu hästi palju.

Moskvasse tuleb sel aastal juurde250 000 ruutmeetrit laopinda. Tolliprotseduurid on lihtsamaks läinud. See on märk, et asi areneb, et reisijad ja kaubad saavad vabamalt liikuda.

Miks veetakse Hiinast kaupa mereteed pidi läbi Soome lahe Venemaale, kui kaardilt vaadates tundub otseühendus loogilisem?

Põhiliselt tuleb kaup Kaug-Ida sadamatest, mis asuvad Hiinas, Koreas, Malaisias ningJaapanis. Hiina on suurim eksportija, kes saadab kaupa Soome kaudu Venemaale. Soomest jõuab kaup isegi Kasahstani.LäbiSiberi kulgev raudtee on vahest populaarne, vahest aga mitte.

Miks mitte otse vedada?

Raudtee on lihtsam võimalus vedada, kuid Kesk-Aasias poleinfrastruktuur arenenud. Kiirem ja odavam on vedada kaupa Soome kaudu. Loomulikult veetakse kaupa ka läbi Peterburi ja Odessa sadamate. Ka Hiina sadamad onhästi efektiivsed ningarenenud.

Võrreldes laevadega suudavad rongid vähem. Laevad väljuvad tihti ningon suured, see on vedajale soodne ja konkurents on tihe. Autoga Hiinast kaupa ei too, sestriigid pole suutnud maanteid ehitada.Siberi raudtee on küll olemas, kuid kaubaveokogused on seal väikesed ning tariifid kõrged.

Kas Muuga sadamasseoleks mõtet koos hiinlastega konteinerterminali teha?

Tore oleks, kui nii läheks. Vaatab, kuidas kaup tuleb. Tean sellest meedia vahendusel, kuidookeanilaevad sõidaksidläbi Taani väinade aeglaselt. Seega sõltub kavandatud konteinerterminali mõttekus sellest, kui tihti saab suur laev käia.

Enne võtsid suured laevad 2500 TEUd peale, nüüd võtavad ookeanilaevad peale 10 000 TEUd kaupa. Suur laev peaks pärsi tihti käima, et oleks konkurentsi. Ei saa nii, et käib korra kuus jateine vedaja pakub, et tema väike laev toob iga nädal Euroopa kaudu kauba kohale. Peaks paindlik olema.

Millisena näete meretranspordi tulevikku?

Meretransport on kõige loodussäästlikum ja kõige odavam transpordiviis. Kaubamaht kasvab igal pool ja iga aasta vähemalt 9-10%, laevu tuleb ka juurde. Venemaa elanike ostuvõime kasvab. Möödunud aastal läks läbi Soome Venemaale peaaegu miljon autot, millest enamus olid väiksed sõiduautod, mitte suured jurakad. Inimestel on jõudu osta keskkonnasõbralike autosid. Ühiskonnas on raha, ja rohkematel kuiühel või kahel inimesel.

Eesti ärimehed kurdavad, et transiit on kokku kuivanud. Mida nad valesti teevad?

Ma ei tea, kes midagi valesti teab. Eestis on transiit teistsugune, kui Soomes, siin on naftal suurem osakaal. See on nüüd muutunud, kuna itta rajati uued naftasadamad. Turg on muutunud.

Kaup leiab samas oma tee. Ükski kilo pole viimata jäänud. Soomes oleme kaua konteinetransiidiga tegelenud. Hästi on sisse töötatud autotransiidiga tegelev Hanko sadam. Sealt oli lihtne edasi minna. Nüüd veetakse autosid ka Kotka sadamasse.

Soome ei suuda kogu transiidimahtu teenindada ja kuigi Venemaa suured sadamad kasvavad, kasvab ka kaubakäive ning on vaja rohkem sadamaid. Süsteem peab hästi töötama, et ei oleks näiteks takistusi piiril. Ärimehed ei saa kõike ise korda ajada, riigi esindajad peavad siin ka oma töö ära tegema.

Millistena näete Eesti võimalusi?

Tulevikus on Soome lahe ääres kõigile tööd, seda peab vaid hästi tegema. Teil on väga head sadamad Paldiskis, Muugal ja Sillamäel. Kui kõik tahaks koostööd teha ja oleks huvi,saaks arendada uusi kaubaveo võimalusi, kuid kõik peavad vedama üht vankrit. Tööd tuleb edasi teha, küll kaup ka tuleb. Eesti transiidisektoris tehakse palju tööd, ja juba ka teiste kaupadega, mitte ainult naftaga.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0957671
Brasiilia reaal BRL 4,43 0.1060996
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204583
Filipiinide peeso PHP 60,73 0.0049403
Hiina jüaan CNY 7,82 -0.583665
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.186431
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0538742
Iisraeli seekel ILS 4,17 -0.0574837
India ruupia INR 79,65 0.4299855
Indoneesia ruupia IDR 16598,58 0.2625775
Islandi kroon ISK 123,03 -0.646047
Jaapani jeen JPY 126,02 0.3343949
Kanada dollar CAD 1,50 0.3354579
LAV rand ZAR 16,75 1.4201707
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,51 -0.4373098
Malaysia ringgit MYR 4,66 0.2192181
Mehhiko peeso MXN 21,61 -0.4414218
Norra kroon NOK 9,64 0.5883028
Poola slott PLN 4,30 -0.416657
Rootsi kroon SEK 10,46 0.2069005
Rumeenia leu RON 4,65 -0.1909052
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.1341682
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0783787
Šveitsi frank CHF 1,13 0.5236067
Taani kroon DKK 7,46 0.0295167
Tai baht THB 37,69 -0.3171437
Tšehhi kroon CZK 25,72 -0.0932292
Türgi liir TRY 6,59 -2.612795
Ukraina grivna UAH 31,47 0.959558
Ungari forint HUF 323,55 -0.1820201
USA dollar USD 1,14 0.2027861
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.1447346
Valgevene rubla BYN 2,32 0.0602799
Vene rubla RUB 75,99 -0.3596603

Valdkonna töökuulutused