Sadamate liidu juht: suurettevõtjad tahavad, et Ansip tagasi astuks

Eesti Sadamate Liidu esindaja ja Miiduranna
Sadama sadamakapten Viktor Palmet leiab, et riigikogu ja valitsus on süüdi
transpordipoliitika tegematajätmistes.

Palmet on igal aastal mais teinud ülevaate transiidikroonikast. „Nii halva olukorraga transiidiaastast pole mul kahjuks tulnud teha ettekannet,” nentis ta transiidikonverentsil Transestonia 2008.

Palmet tõi välja, et riik taandus oma peamisest printsiibist: tagada transpordipoliitika planeerimise, rakendamise ja järelevalve süsteemi tõhusus.

Selle tulemusena vähenes Tallinna Sadama kasum 44%, Eesti Raudtee veomahud vähenesid 40%, tulude vähenemist prognoositakse 6,8 miljardit krooni, töökoha kaotab 2000 transpordiga seotud töötajat, transpordi teenindusettevõtteid tabasid pankrotid.

Transpordipoliitika planeerimise kohta ütles Palmet, et ei tunneta seda planeerimist, eriti pärast kevadsündmusi, kuigi arusaam selle vajadusest on olemas.

On olemas ka rakendusmeetmed, kuid 2007-2008. aastal jäid need meetmed rakendamata, nentis ta.
„Poliitika puhul on järelevalvesüsteem tähtis koht. Tähendab see seda, et riigikogu peaks rakendamise kohta järelevalvet teostama. Kuna aga järelevalve tulemusi pole näha, siis pole seda järelikult tehtud. Kui keegi tahaks tõestada, et meil transpordipoliitika olemas on, siis tuleks kõvasti vaeva näha,” oli Palmet pessimistlik.

Teise negatiivse tendentsina tõi sadamate liidu esindaja välja koostöö puudumise riigivõimu, munitsipaalvõimu ja ettevõtja vahel, pigem on tegu formaalse koostööga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on programm olemas, aga seda on vähe tunda. „Seda tunnetust pole, et meie arvamust võetakse kuulda,” märkis sadamakapten.

Palmeti sõnul on kahtluse all senine põhimõte, et valitsus peaks ainult poliitikutest koosnema. 2007. aasta veomahtude languse põhjused on peamiselt poliitilised. Riigi transpordi arengukava rakendusmeetmeid viiakse ellu kaootiliselt, alakomisjonid on moodustamata, kriisprogramm puudub ja ettevõtjate arvamused saavad peamiselt kriitika osaliseks, loetles Palmet põhjuseid, miks valitsusega mitte rahul olla.

"Suurettevõtjad ei usalda valitsust ja tahavad, et Ansip tagasi astuks,” nentis ta.

On ka positiivseid arenguid: riigisektor on kõvasti oma kulusid kärpinud, seda peabki tegema, igal ministeeriumil on säästukava. Rohkem kui kunagi varem räägitakse alternatiivsetest kaubavoogudest lisaks vedelkütustele.

"Ettevõtjad on sunnitud pingutama senisest rohkem, leidmaks täiendavaid ressursse ja korrigeerima kulusid. Paraneb säästlikkus, ratsionaalne mõtteviis, tõenäoliselt asendub tonnistatistika finantsstatistikaga,” rääkis Palmet.

Halvad ajad sunnivad leidlikkusele: "Transiidisektor forsseerib tulusamate transiidivoogude ideid. On vähetõenäoline, et riik sellega kaasa ei tule.”

Palmet meenutas, et stressiperioodil ehk eelmise aasta aprillis ei suudetud kontsentreeruda olulisele. "Ei suudetud mobiliseerida riigi ja ettevõtjate koostööd. Räägiti, kas üldse transiiti vaja. Tekkisid negatiivsed arvamused, see oli nagu enesekaitse, kui midagi asjalikku pole öelda, siis öeldakse, kas meil üldse seda vaja, mis ära kadus,” kirjeldas sadamakapten peataolekut aasta tagasi.

Tekkinud olukord näitas, et võimupoliitikud ei tunne rahvusvahelise kaubaveo olemust, väites, et senine transiit ei olnud üldsegi tulus ja see pidi niikuinii minema. "Tegu oli täieliku mõttelagedusega ja Transestonia konverentside materjalide mittetundmisega,” oli Palmet pahane.

Sadamate liidu juht tõi välja ka positiivseid sündmusi eelmisel aastal: näiteks Koidula piiripunkti ehitusprojekt ja investeeringud sadamatesse: Tallinna sadamasse, Sillamäe sadamasse, Paldiski sadamasse. Samuti Tallinki aastaringne kiirlaevateenus Tallink Shuttle, koostöö logistikaühingu ja infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu vahel, maksuameti kehtestatud kord, mille järgi asjatundlikud kaubad pääsevad maismaapiiril tollist Venemaale kiirendatud korras ning Tallinna Lennujaama rekonstrueerimisprojekt.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.2861503
Brasiilia reaal BRL 4,49 0.1584574
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204562
Filipiinide peeso PHP 62,36 0.268506
Hiina jüaan CNY 7,85 0.4453032
Hongkongi dollar HKD 9,15 0.1478059
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.017594
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.1158064
India ruupia INR 80,08 0.2868021
Indoneesia ruupia IDR 16799,24 0.2590142
Islandi kroon ISK 124,22 0.0241565
Jaapani jeen JPY 131,33 0.007615
Kanada dollar CAD 1,53 0.0783136
LAV rand ZAR 15,45 0.1548951
Lõuna-Korea vonn KRW 1317,97 0.2220448
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.1461648
Mehhiko peeso MXN 22,01 0.1132487
Norra kroon NOK 9,52 0.1157261
Poola slott PLN 4,31 0.0928807
Rootsi kroon SEK 10,32 0.0242356
Rumeenia leu RON 4,65 0.0258081
Singapuri dollar SGD 1,59 0.2645169
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.1011236
Šveitsi frank CHF 1,16 0.1204716
Taani kroon DKK 7,45 0.0187892
Tai baht THB 38,90 0.4169227
Tšehhi kroon CZK 25,83 0.0154871
Türgi liir TRY 5,60 0.3747803
Ukraina grivna UAH 30,64 0.1461214
Ungari forint HUF 323,87 0.049427
USA dollar USD 1,17 0.1202956
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.1752132
Valgevene rubla BYN 2,31 0.1039096
Vene rubla RUB 73,46 0.215424

Valdkonna töökuulutused