Sadamate liidu juht: suurettevõtjad tahavad, et Ansip tagasi astuks

Eesti Sadamate Liidu esindaja ja Miiduranna
Sadama sadamakapten Viktor Palmet leiab, et riigikogu ja valitsus on süüdi
transpordipoliitika tegematajätmistes.

Palmet on igal aastal mais teinud ülevaate transiidikroonikast. „Nii halva olukorraga transiidiaastast pole mul kahjuks tulnud teha ettekannet,” nentis ta transiidikonverentsil Transestonia 2008.

Palmet tõi välja, et riik taandus oma peamisest printsiibist: tagada transpordipoliitika planeerimise, rakendamise ja järelevalve süsteemi tõhusus.

Selle tulemusena vähenes Tallinna Sadama kasum 44%, Eesti Raudtee veomahud vähenesid 40%, tulude vähenemist prognoositakse 6,8 miljardit krooni, töökoha kaotab 2000 transpordiga seotud töötajat, transpordi teenindusettevõtteid tabasid pankrotid.

Transpordipoliitika planeerimise kohta ütles Palmet, et ei tunneta seda planeerimist, eriti pärast kevadsündmusi, kuigi arusaam selle vajadusest on olemas.

On olemas ka rakendusmeetmed, kuid 2007-2008. aastal jäid need meetmed rakendamata, nentis ta.
„Poliitika puhul on järelevalvesüsteem tähtis koht. Tähendab see seda, et riigikogu peaks rakendamise kohta järelevalvet teostama. Kuna aga järelevalve tulemusi pole näha, siis pole seda järelikult tehtud. Kui keegi tahaks tõestada, et meil transpordipoliitika olemas on, siis tuleks kõvasti vaeva näha,” oli Palmet pessimistlik.

Teise negatiivse tendentsina tõi sadamate liidu esindaja välja koostöö puudumise riigivõimu, munitsipaalvõimu ja ettevõtja vahel, pigem on tegu formaalse koostööga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on programm olemas, aga seda on vähe tunda. „Seda tunnetust pole, et meie arvamust võetakse kuulda,” märkis sadamakapten.

Palmeti sõnul on kahtluse all senine põhimõte, et valitsus peaks ainult poliitikutest koosnema. 2007. aasta veomahtude languse põhjused on peamiselt poliitilised. Riigi transpordi arengukava rakendusmeetmeid viiakse ellu kaootiliselt, alakomisjonid on moodustamata, kriisprogramm puudub ja ettevõtjate arvamused saavad peamiselt kriitika osaliseks, loetles Palmet põhjuseid, miks valitsusega mitte rahul olla.

"Suurettevõtjad ei usalda valitsust ja tahavad, et Ansip tagasi astuks,” nentis ta.

On ka positiivseid arenguid: riigisektor on kõvasti oma kulusid kärpinud, seda peabki tegema, igal ministeeriumil on säästukava. Rohkem kui kunagi varem räägitakse alternatiivsetest kaubavoogudest lisaks vedelkütustele.

"Ettevõtjad on sunnitud pingutama senisest rohkem, leidmaks täiendavaid ressursse ja korrigeerima kulusid. Paraneb säästlikkus, ratsionaalne mõtteviis, tõenäoliselt asendub tonnistatistika finantsstatistikaga,” rääkis Palmet.

Halvad ajad sunnivad leidlikkusele: "Transiidisektor forsseerib tulusamate transiidivoogude ideid. On vähetõenäoline, et riik sellega kaasa ei tule.”

Palmet meenutas, et stressiperioodil ehk eelmise aasta aprillis ei suudetud kontsentreeruda olulisele. "Ei suudetud mobiliseerida riigi ja ettevõtjate koostööd. Räägiti, kas üldse transiiti vaja. Tekkisid negatiivsed arvamused, see oli nagu enesekaitse, kui midagi asjalikku pole öelda, siis öeldakse, kas meil üldse seda vaja, mis ära kadus,” kirjeldas sadamakapten peataolekut aasta tagasi.

Tekkinud olukord näitas, et võimupoliitikud ei tunne rahvusvahelise kaubaveo olemust, väites, et senine transiit ei olnud üldsegi tulus ja see pidi niikuinii minema. "Tegu oli täieliku mõttelagedusega ja Transestonia konverentside materjalide mittetundmisega,” oli Palmet pahane.

Sadamate liidu juht tõi välja ka positiivseid sündmusi eelmisel aastal: näiteks Koidula piiripunkti ehitusprojekt ja investeeringud sadamatesse: Tallinna sadamasse, Sillamäe sadamasse, Paldiski sadamasse. Samuti Tallinki aastaringne kiirlaevateenus Tallink Shuttle, koostöö logistikaühingu ja infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu vahel, maksuameti kehtestatud kord, mille järgi asjatundlikud kaubad pääsevad maismaapiiril tollist Venemaale kiirendatud korras ning Tallinna Lennujaama rekonstrueerimisprojekt.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.010701
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,22 0.190345
Hiina jüaan CNY 7,75 0.15898
Hongkongi dollar HKD 9,68 -0.019629
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.129373
Iisraeli seekel ILS 4,33 -0.161409
India ruupia INR 80,69 0.27849
Indoneesia ruupia IDR 16990,00 0.188701
Islandi kroon ISK 121,77 0.141447
Jaapani jeen JPY 132,26 -0.075554
Kanada dollar CAD 1,56 -0.010287
LAV rand ZAR 14,88 -0.110738
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,40 0.227203
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.236159
Mehhiko peeso MXN 22,29 0.191446
Norra kroon NOK 9,60 0.174817
Poola slott PLN 4,16 -0.11516
Rootsi kroon SEK 10,42 -0.284244
Rubla RUB 76,76 0.22326
Rumeenia leu RON 4,66 0.002145
Singapuri dollar SGD 1,62 0.012361
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.046191
Šveitsi frank CHF 1,19 0.098614
Taani kroon DKK 7,45 -0.003894
Tai baht THB 38,51 0.260348
Tšehhi kroon CZK 25,29 -0.035568
Türgi liir TRY 5,06 0.203875
Ukraina grivna UAH 32,31 -0.250366
Ungari forint HUF 310,51 -0.041849
USA dollar USD 1,23 -0.014597
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.051279
Valgevene rubla BRL 4,22 -0.026041
Valgevene rubla BYN 24224,00 0.231711

Valdkonna töökuulutused

KMV otsib VEOKORRALDAJAT Soome/Skandinaavia suunal

M-Partner HR OÜ

20. aprill 2018

Post11 otsib LAOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

23. aprill 2018

Ball Transport otsib VEOKORRALDAJAT

M-Partner HR OÜ

19. mai 2018