Sadamate liidu juht: suurettevõtjad tahavad, et Ansip tagasi astuks

Eesti Sadamate Liidu esindaja ja Miiduranna
Sadama sadamakapten Viktor Palmet leiab, et riigikogu ja valitsus on süüdi
transpordipoliitika tegematajätmistes.

Palmet on igal aastal mais teinud ülevaate transiidikroonikast. „Nii halva olukorraga transiidiaastast pole mul kahjuks tulnud teha ettekannet,” nentis ta transiidikonverentsil Transestonia 2008.

Palmet tõi välja, et riik taandus oma peamisest printsiibist: tagada transpordipoliitika planeerimise, rakendamise ja järelevalve süsteemi tõhusus.

Selle tulemusena vähenes Tallinna Sadama kasum 44%, Eesti Raudtee veomahud vähenesid 40%, tulude vähenemist prognoositakse 6,8 miljardit krooni, töökoha kaotab 2000 transpordiga seotud töötajat, transpordi teenindusettevõtteid tabasid pankrotid.

Transpordipoliitika planeerimise kohta ütles Palmet, et ei tunneta seda planeerimist, eriti pärast kevadsündmusi, kuigi arusaam selle vajadusest on olemas.

On olemas ka rakendusmeetmed, kuid 2007-2008. aastal jäid need meetmed rakendamata, nentis ta.
„Poliitika puhul on järelevalvesüsteem tähtis koht. Tähendab see seda, et riigikogu peaks rakendamise kohta järelevalvet teostama. Kuna aga järelevalve tulemusi pole näha, siis pole seda järelikult tehtud. Kui keegi tahaks tõestada, et meil transpordipoliitika olemas on, siis tuleks kõvasti vaeva näha,” oli Palmet pessimistlik.

Teise negatiivse tendentsina tõi sadamate liidu esindaja välja koostöö puudumise riigivõimu, munitsipaalvõimu ja ettevõtja vahel, pigem on tegu formaalse koostööga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on programm olemas, aga seda on vähe tunda. „Seda tunnetust pole, et meie arvamust võetakse kuulda,” märkis sadamakapten.

Palmeti sõnul on kahtluse all senine põhimõte, et valitsus peaks ainult poliitikutest koosnema. 2007. aasta veomahtude languse põhjused on peamiselt poliitilised. Riigi transpordi arengukava rakendusmeetmeid viiakse ellu kaootiliselt, alakomisjonid on moodustamata, kriisprogramm puudub ja ettevõtjate arvamused saavad peamiselt kriitika osaliseks, loetles Palmet põhjuseid, miks valitsusega mitte rahul olla.

"Suurettevõtjad ei usalda valitsust ja tahavad, et Ansip tagasi astuks,” nentis ta.

On ka positiivseid arenguid: riigisektor on kõvasti oma kulusid kärpinud, seda peabki tegema, igal ministeeriumil on säästukava. Rohkem kui kunagi varem räägitakse alternatiivsetest kaubavoogudest lisaks vedelkütustele.

"Ettevõtjad on sunnitud pingutama senisest rohkem, leidmaks täiendavaid ressursse ja korrigeerima kulusid. Paraneb säästlikkus, ratsionaalne mõtteviis, tõenäoliselt asendub tonnistatistika finantsstatistikaga,” rääkis Palmet.

Halvad ajad sunnivad leidlikkusele: "Transiidisektor forsseerib tulusamate transiidivoogude ideid. On vähetõenäoline, et riik sellega kaasa ei tule.”

Palmet meenutas, et stressiperioodil ehk eelmise aasta aprillis ei suudetud kontsentreeruda olulisele. "Ei suudetud mobiliseerida riigi ja ettevõtjate koostööd. Räägiti, kas üldse transiiti vaja. Tekkisid negatiivsed arvamused, see oli nagu enesekaitse, kui midagi asjalikku pole öelda, siis öeldakse, kas meil üldse seda vaja, mis ära kadus,” kirjeldas sadamakapten peataolekut aasta tagasi.

Tekkinud olukord näitas, et võimupoliitikud ei tunne rahvusvahelise kaubaveo olemust, väites, et senine transiit ei olnud üldsegi tulus ja see pidi niikuinii minema. "Tegu oli täieliku mõttelagedusega ja Transestonia konverentside materjalide mittetundmisega,” oli Palmet pahane.

Sadamate liidu juht tõi välja ka positiivseid sündmusi eelmisel aastal: näiteks Koidula piiripunkti ehitusprojekt ja investeeringud sadamatesse: Tallinna sadamasse, Sillamäe sadamasse, Paldiski sadamasse. Samuti Tallinki aastaringne kiirlaevateenus Tallink Shuttle, koostöö logistikaühingu ja infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu vahel, maksuameti kehtestatud kord, mille järgi asjatundlikud kaubad pääsevad maismaapiiril tollist Venemaale kiirendatud korras ning Tallinna Lennujaama rekonstrueerimisprojekt.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 -0.14793
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,50 -0.322931
Hiina jüaan CNY 7,80 -0.04872
Hongkongi dollar HKD 9,16 -0.343739
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.034653
Iisraeli seekel ILS 4,10 -0.29406
India ruupia INR 76,36 -0.365869
Indoneesia ruupia IDR 15902,00 -0.182035
Islandi kroon ISK 123,99 -0.192388
Jaapani jeen JPY 133,54 -0.142082
Kanada dollar CAD 1,49 -0.143198
LAV rand ZAR 16,10 0.114384
Lõuna-Korea vonn KRW 1327,00 -0.420231
Malaysia ringgit MYR 4,98 -0.060251
Mehhiko peeso MXN 22,39 0.102367
Norra kroon NOK 9,40 -0.113282
Poola slott PLN 4,23 -0.198375
Rootsi kroon SEK 9,64 0.200675
Rubla RUB 67,55 -0.234831
Rumeenia leu RON 4,60 -0.067386
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.199588
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.479095
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.21111
Taani kroon DKK 7,44 0.006717
Tai baht THB 38,97 -0.357964
Tšehhi kroon CZK 25,65 -0.081817
Türgi liir TRY 4,36 0.827171
Ukraina grivna UAH 31,33 -0.193375
Ungari forint HUF 308,13 0.045456
USA dollar USD 1,17 -0.365703
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.265452
Valgevene rubla BRL 3,78 0.356221
Valgevene rubla BYN 23128,00 -0.344708

Valdkonna töökuulutused

AS PALMAKO otsib LOGISTIKAJUHTI

Palmako AS

13. november 2017

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017