15. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaher ütles, et transiidi arendamise puhul on oluline koostöö. „Sellest on hästi aru saanud soomlased, kes on transiidis saavutanud palju paremat edu kui meie. Soome valitsusprogrammis on sõna logistika sees 13 korda. Meie koalitsioonileppest sellist sõna ei leia, ei ole seal ka sõna "transiit".”

Vaher tõi transiidi hetkeseisu kirjeldades välja järgmised trendid: transiidi mahud regioonis kasvavad, konkurents transiidikoridoride vahel tugevneb, suureneb Venemaa protektsionism vähendamaks transiidisõltuvust, Eesti transiidikoridor on Venemaa poolt ebasoosingus, naftatransiidi osakaal välissadamates väheneb ja muude kaupade vedu suureneb.

Transiidimahtudele avaldab mõju ka Venemaa sisetarbimise kasv ja Hiina huvi kasvamine regiooni vastu. „Hiinal on vaja kaubast lahti saada ja meil on hea koht siin,” märkis ta.

„Need on põhireeglid, millega tuleks arvestada, et konkurentsile mitte alla jääda,” ütles Vaher.

Vaher ütles, et eile teatas Venemaa värske peaminister Vladimir Putin, et naftavood tuleks Baltimaadest kõrvale juhtida, eksperdi sõnul tuleb selliste väljaütlemiste suhtes valvas olla.

Ekspert tõi välja mõned transpordi- ja transiidisektori probleemid. „Transiidikaupade nomenklatuur ja transiidi geograafia on seni ühekülgsed, millest tulenevad transiidi haavatavus ja kõrge riskitase,” märkis ta.

Probleeme valmistavad ka konteinervedude väike osakaal, Läänemere sadamate vaheline konkurents, pikad piiriületusjärjekorrad Eesti-Vene piiril, Narva silla rajamise seiskumine, Venemaa veolubade nappus.

Vaheri sõnul on Eesti konkurentsivõime kasvatamisel oluline arusaam, et transiit on üks olulisi Eesti rahvusliku rikkuse allikaid, mis võimaldab suurendada teenuse eksporti, parandada väliskaubandusbilanssi, tõsta tööhõivet ja maksutulu.