6. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neli Eestis tegutsevat lennufirmat on asunud reisijatelt küsima süsihappegaasi hüvitamiseks vabatahtlikku maksu.

Strandberg tõi välja, et kuni lennukid kasutavad fossiilsetest kütust, moodustub iga 100 km läbimisel ca 60 kg süsihappegaasi reisija kohta. Nii on 4000 km pikkuse lennureisi ökoloogilise jalajälje CO2 osa 24 tonni.

"Selle kompenseerimiseks peab täisealiseks kasvama ligi poolsada puud. Loomulikult on teretulnud kõik mehhanismid, mis kas või osaliselt korvavad lennutranspordi mõju. Tehnoloogiliseks lahenduseks võiks olla raskusjõu toimel planeerivad reisilennukid. Biokütustest rääkides on lennukid autodest veelgi ostujõulisemad," rääkis ta.

Ehk on vaja vähendada reisivoogude mahte üldse: soodustada residentturismi, mille võtmeks on telekommunikatsioonihindade järsem langus, lisas poliitik.

"Euroopa piires oleks kindlasti abi kiirrongidest, mille kliimamõju reisijakilomeetri kohta on madalaim ühistranspordi vallas. Miks mitte kasutada rongi, kus võrguühendus selleks, et vajalikesse kohtadesse jõuda. Ehk vajaks õhutranspordi osakaal tõepoolest vähendamist?" arutles Strandberg.

easyJet, Lufthansa, SAS ja KLM Royal Dutch Airlines on käivitanud keskkonnamaksu kogumise viimase kaheksa kuu jooksul. Hüvitusskeemi idee järgi maksab reisija olenevalt lennu pikkusest firmale teatud summa, mille eest ostetakse nn süsinikupunkte. Neid müüvad mitmesugused keskkonnaprojektid, mis vastavad Kyoto protokolli nõuetele.

Lennates SASiga Tallinnast Stockholmi, on arvestuslik CO2 kogus 76 kg reisija kohta ning vabatahtliku maksu suurus 15 krooni.

Lennates easyJetiga Tallinnast Londonisse, on arvestuslik CO2 kogus 140 kg reisija kohta ning vabatahtliku maksu suurus 42 krooni.