1. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Asjatundjad: valmistu merele minekuks hoolikalt

Eesti purjetamisasjatundjad ütlesid, et kui Sitsiilia lähedal merehätta sattunud soomlased oleks lõbureisiks hoolikamalt valmistunud, poleks nad nii täbarasse olukorda sattunud.

Täna algab Tallinna lahel uus purjetamishooaeg. Soomlaste äparduste vältimiseks tasub mõistusega hinnata oma varasemaid purjetamiskogemusi, valitud marsruuti, aluse merekindlust ja kaasa pakitavaid sidevahendeid.

Viktor Siilats ütles, et soomlased oleksid võinud enda päästmiseks rohkem teha. "Esiteks ei olnud neil vist pikamaareisiks küllaldast ettevalmistust, sest ega ikka mobiiliga merel abi ei kutsuta! Selleks on VHF-raadio. Veel parem, kui neid on kaks ja kui on ka satelliittelefon,“ rääkis Siilats.

"Järgnevalt, kui paadil pole satelliitlokaatorit, siis võiks selline lokaator olla (purjetaja - toim) taskus. Kolmandaks on vähetõenäoline, et rebeneb puri ja mootor ütleb samuti üles. Ju ikka midagi jäi kusagil hooldamata," arutles Siilats."Ilm kiskus tormiks? Vahemerel ütleb ilmateade vähemalt kahe päeva täpsusega, millal ja kui tugevaks tuul tõuseb. Ilmateate jälgimiseks on vaja kas spetsiaalset seadet Navtexi, sülearvutit või nutimobiili. Ilmateadet saab ka raadiost kuulata."

Soomlaste purje rebenemine viitas Siilatsi arvates nende vähestele oskustele, samuti tulnuksvõõrastesse vetesse seilates võtta kaasa lisapuri.

"Saksamaal Elbe jõel ujus köiepundar mulle vintidesse ja jäi kinni. Kui mu paat keset laevateed juhitavuse kaotas, tuli raadioga kutsutud abi viie minutiga, toimetas väga professionaalselt ega võtnud mingit tasu," meenutas Siilats üht juhtumit.

Kauaaegne jahikapten Alar Volmer ütles, et on merel olles kasutanud side pidamiseks kanalit VHF 16. "Tavaliselt nad lepivad mõne muu kanali kokku,“ rääkis Volmer sisenemisest Soome sadamatesse, „kui päris täpselt ei tea, kas kiilu alla vett jätkub ja kuhu poole hoida, kostab nende come right in väga kinnitavalt."

Purjetamisfanaatik Jaanus Tamme sõnul vahet ei ole, mis kanalit kasutada, peaasi, et teade kätte saadaks. "Põhiliselt kasutatakse hädaolukorrast teatamiseks VHF-raadiot, kuid ulgumerel olles ei pruugi signaal kaldani ulatuda ja suurtel laevadel 16. kanali jälgimise kohustust enam pole. Kuniks mobiilil levi, tasub helistada kasvõi Rooma," kommenteeris Tamme.

Üksinda 6,5meetrises purjekas tuhandeid miile seilanud Tamme sõnul tuleb avamerele sõites võtta kaasa avariikohta näitav satelliitlokaator ehk avariikohta näitav raadiomajakas (Emergency Position Indicating Radio Beacon ehk EPIRB – toim). Hädakutse järel saadetakse lähimast kaldajaamast kas õhu- või merepäästeüksus.

"EPIRBi tohiks kasutada alles siis, kui käes tõsine häda," selgitas Inglismaa ranniku lähedal kopteripäästet kogenud Tamme, "sellele reageeritakse ruttu ja professionaalselt."

Eesti vetes tuleb õnnetuse korral helistada üldisele hädaabinumbrile 112, kust kõne edasi suunatakse. "Meresõitjad võivad kasutada ka Piirivalve operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse otsenumbrit 619 1124 või VHF-kanalit 16," teavitas piirivalveseersant Märt Orro.

Piirivalvekeskus omab navigeerimisinfot ning saab päästetöödeks kasutada kopterit ja paate nii Eesti territoriaalmeres kui ka majandusvööndis.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077