7. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellise küsimuse esitas Äripäev kindlustusseltsidele. Vastused olid järgnevad.

IIZI kindlustuskalkulaator ütleb, et kui tahan (tegelikult pean - toim.) mõnele oma autodest osta kohustusliku kindlustuspoliisi, siis miskipärast olen ma kindlustusseltside arvates Subaru roolis ligikaudu kaks korda ohtlikum kui Saabi roolis. Kusjuures, mõlemad nimetatud sõidukid kuuluvad vormiliselt liisingfirmale. Päris oma auto, Landroveri roolis olen ohtlikkuselt keskmisel tasemel.

Miks? Kuidas on võimalik, et ma teise auto roolis ühtäkki ohtlikuks muutun?

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt ütles tänase Äripäeva tagaanelugu kommenteerides, et me ei ela täiuslikus maailmas.

Järgneb Kivirüüdi kommentaar: "Liikluskindlustusmakse peaks peegeldama isiku riskiohtlikkust liikluses – ideaalne lahendus põhimõtete alusel oleks see, et igal juhilubadega inimesel peaks olema liikluskindlustuse poliis ja toimiks süsteem (näiteks kasutades telemeetriat sõidukijuhi sõidutundide, kilometraazhi ja keskmiste kiiruste) juhi liikluses osalemise parameetrite teadasaamiseks. Sellisel juhul oleks üsna detailselt võimalik määrata juhi riskiohtlikkust liikluses. Tänane süsteem üldistab üsna palju – esimene eeldus on see, et üks inimene korraga mitme autoga ei sõida (jäävad variandid, et kas teised sõidukid samal ajal seisavad või nendega sõidab keegi teine), teine eeldus on see, et riskikoefitsient langeb vaid siis, kui sõidukit kindlustatakse arvestusperioodil üle 182 päeva (pool aastat), kolmandaks see, et riskikoefitsient tõuseb kahju põhjustamisel ja lõpetuseks, et need riskikoefitsiendid ja määratlused (määratlus tekib siis, kui te müüksite ühe oma kolmest autost maha ja uut ei ostaks) käivad isikuga kogu aeg kaasas. Ehk vastus filosoofilisele küsimusele otse on see, et te ei olegi ühe auto roolis juhina ohtlikum kui teise auto roolis aga kehtiva mudeli järgi on arvutatud teie kui sõidukijuhi ja autoomaniku panus (kolme auto kindlustusmakse kokku), mida te peate andma liikluskindlustuse süsteemi. Selle üle võib lõputult vaielda, kas üks mudel on parem kui teine – kõige õiglasem võib esimesel silmapilgul tunduda olukord, kus iga sõidukijuht peab üksüheselt kohe kinni maksma oma poolt tekitatud kahjud, kuna tema ju need põhjustas ja juht kes kunagi midagi ei põhjusta – tema ei pea ka kunagi midagi maksma. Elu näitab, et ca 45 000 sõidukiga ca 700 000-st juhtub igal aastal süüline õnnetus, mille keskmine maksumus on ca 24 000 krooni. Keskmine 24 000 tähendab seda, et möödunud aasta suurim teatatudkahju oli ca 22 000 000 krooni inglusmaal ja vaikseim ilmselt mõnisada krooni kodumaal. Mina isiklikult ei julgeks liikluses osaleda sellise vastutuskoormaga – kui teen kahju, siis pean ise kõik kinni maksma.

Kindlustusmakse arvutamisel on kindlustusselts iseenesest vaba kasutama mistahes parameetreid ja ilmselt lähiaastatel on oodata ka muutusi riskikoefitsiendi määramiste alustes või isegi täna tuntud riskikoefitsiendi kadumist – liikluskindlustuse poliisi lõppmaksumus on see, mis määrab kliendi hinnatud riskiohtlikkuse".

Gjensidige Baltic Eesti filiaali juht Marko Privoi: "Kui räägime liikluskindlustusest, siis pean ära mainima, et liikluskindlustuses sõltub sõidukile vormistatava kindlustuspoliisi hind erinevatest parameetritest. Lihtsustatud kujul on sõiduautole kindlustushinna arvutamise parameetrid järgnevad: omaniku/rentniku aadress sõiduki registreerimistunnistusel; sõiduki võimsus kilovattides; sõiduki kasutusala (takso, rent/liising või kõik ülejäänud); kindlustuspoliisi aluseks oleva lepingu tüüp (maksekohustusega või maksekohustuseta lepingu versioon); omaniku/rentniku staatus (eraisik või juriidiline isik, eraisiku korral tema vanus) ning sõiduk-omanik paari riskikoefitsient (ühel omanikul võib erinevate, talle kuuluvate, sõidukite suhtes olla ka erinev riskikoefitsient). Üks riskikoefitsiendi suuruse muutjatest on kindlasti omaniku poolt tekitatud süüline avarii, mis tõstab riskikoefitsienti siiski ainult sellel konkreetsel sõidukil, mitte ülejäänud omaniku nimel juba kindlustatud sõidukitel. Kindlustuse kontekstis on omaniku all mõeldud sõiduki omanikku või liisinglepingu korral rentnikku. Kindlustusseltside lõikes võib olla ka erisusi parameetrite osas! Antud hetkel esitatud andmetele toetudes julgen väita, et erisuse hindades tekitab sõidukite võimsus (kw) ning sõiduk-omanik paari riskikoefitsient. Miks Subaru Legacy riskikoefitsient nii kõrge on, ei oska hetkel öelda, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest. Selle kohta peaks Teile vastuse andma kindlustusselts, mille juures see sõiduk kindlustatud on! Sõiduki mark ja mudel liikluskindlustuse hinda ei mõjuta, kuid nagu ma korra mainisin võib kindlustusseltside lõikes olla erisusi!"

BTA Kindlustuse Eesti filiaali liikluskindlustuse tootejuht Raivo Kell soovitab oma kindlustusseltsi poole pöörduda. „Sealt saate ka adekvaatse vastuse,“ ütleb ta.

QBE Estonia juhataja Aivar Vähi: "Liikluskindlustuse tariifide arvutamine põhineb sõiduki mootori võimsusel ja isiku riskikoefitsiendil. Vahet ei tehta erinevate automarkide vahel. Eestis kehtiva liikluskindlustuse kohaselt on tegemist isiku-auto suhtega, mille põhjal määratakse riskipreemia isiku valduse oleva iga konkreetse sõiduki suhtes. Liikluskindlustuse riskikoefitsienti mõjutab eelnevate kahjude puudumine või esinemine ja kindlustuspoliiside järjepidevus (kehtivus minimaalne arv päevi kalendriaastas). Seega kui ostate uue auto või vahepeal ei ole omanud kehtivat kindlustuspoliisi muutub ka Teie kindlustusmakse (preemia) konkreetse sõiduki suhtes. Kui Teil on kasutuses enam kui üks auto tuleb liikluskindlustuse poliisid vormistada jätkuvalt neile kõigile eraldi. Oma riskitariifide osas palume esitada küsimus Teie kindlustusandjale".

IF Eesti Kindlustuse juhatuse liige Mihkel Uibopuu: "IF-i puhul teie riskikoefitsient tavatingimuste korral säilib autode vahetusel," kiidab Uibopuu oma seltsi.

Saabi roolis olen ühiskonnale ohutum kui Subaru roolis?

* Saab 900 (96 kW) riskikoefitsient: 0,58

* omanik: Hansa Liising

* Landrover Discovery (134 kW) riskikoefitsient 0,73

* Subaru Legacy (85 kW) riskikoefitsient: 1,2

* omanik: Hansa Liising

Kui tahaksin aga mõne auto, näiteks mõne parasjagu müügiloleva lemmiku juurde osta, siis oleks mu koefitsient 0,84:

* Jaguar XJ12 (215 kW) riskikoefitsient: 0,84

* Mercedes-Benz 300GD (65 kW) riskikoefitsient: 0,84