17. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna on autospordi liidul töös neli rajaprojekti. Milline neist käiku läheb, pole teada. "Kui liiga vara laulda ja veel ka vales noodivõtmes, võime projektid kihva keerata,"ütlesSillat usutluses Äripäeva vahel homme ilmuvale ajakirjale Tehnotrend.

Üle vormel 3 taseme ei tasutema ütlusel Eestisse rada ehitada: meie reklaamiturg on pea olematu, samas kehtivad siin kõik euroliidu piirangud näiteks alkoholi ja tubaka reklaamimisel.

Sillati nägemuse kohaselt võiks Eestis pakkuda autohuvilistele võidusõiduteenust ehk rada, rentida neile tehnikat, suunata turistid loodavasse võidusõidumuuseumi jne. "Euroopast tahetakse tulla meile sõitma, kuna siin on vähem kitsendusi. Ja võidusõitjad on inimesed, kel on raha. Nad annavad tööd hotellidele, mehaanikutele, tühjendavad baare," põhjendas Sillat.

Eelmisel kümnendil plaaniti võidusõiduradaViimsisse, entsee langesautospordi liidu juhiütlusel kinnisvaraturu hinnatõusu ohvriks. Alguses üritas Viimsi vald seda maad võileivahinna eest müüa, ent tulutult. Siis hakati sinna ringrada rajama, kuid ettevalmistustööde käigus leidis vald, et krundi väärtus on tõusnud ning see pandi uuesti müüki, selgitas Sillat.

1980ndate aastate teise poole Muuga ringraja projekt läks tema sõnul poliitilise enesemääramise ja sõnavabaduse nahka. "Moskvast tuli korraldus ja raha, ent Eestis hakati kisama ning teatud jõud said poliitilist kapitali. Oli see hea või halb – raske hinnata," sõnas Sillat.

Viimased viis aastat autospordiliitu juhtinud Arno Sillat töötas varem Silberautos, olles ka firma vähemusosanik. Täna on tal osalus Subaruid müüvas Mariine Autos.