Poliitikute suurtehing: kas üks reformierakondlane müüb teisele sadamat?

Kui Tallinna Sadam ostaks ära Paldiski
Põhjasadama, tekib küsimus, kas see tehing on kasulik ka Eesti transiidile või
ainult mõnedele poliitikutele.

"Abielu", mille sõlmimisel tuleks riigil välja käia miljardeid kroone ja mida mõned ärimehed ja poliitikud on juba kauem kui aasta lobeerinud, oleks seejuures loogiline. Asuvad ju Tallinna Sadamale kuuluv Paldiski Lõunasadam ja Vene omanikule kuuluv Põhjasadam kõrvuti, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Nii "peigmeest" ehk Tallinna Sadamat kui ka "pruuti" ehk Põhjasadamat esindavad selles pulmamängus reformierakondlased. Tallinna Sadama nõukogu juhib mõjuvõimas ärimees Neinar Seli, Põhjasadamat aga samuti Reformierakonda kuuluv Robert Antropov. Samas on küsitav, kas sadam on väärt sellise suurusjärgu summasid ehk miljardit krooni, mida on nimetanud Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli.

Kui Paldiski Lõunasadam moodustab osa riigi äriühingust Tallinna Sadam, siis Põhjasadamas on jäme ots Vene oligarhi, metallurgiamagnaat Vladimir Lisini käes. Viimane omandas alles eelmise aasta lõpus Hollandi Antillide offshore-piirkonnas registreeritud ettevõtte CNP Investmentsi, Paldiski Põhjasadama omanikfirma. Kuna Lisinile kuulub juba niigi pool uuest Venemaa sadamaterminalist Ust Lugas, puudub tal mõte hakata veel ka Paldiskis konkureerivat sadamat pidama. Seejuures saaks ta Eesti riigi käest sadama eest palju rohkem raha küsida, kui mõne välismaise investori käest.

Den za Dnjomi hinnangul sarnaneb Paldiski Põhjasadama juhtum Eesti Raudtee taasriigistamisega. Mõlemat taasriigistamist lobeeris ärimees Neinar Seli. Ajakirjanduses on viidatud, et Seli toetas raudtee riigistamist Vene ärimeeste huvides, et nendel oleks mugavam luua transiidiketti Hiinast Venemaa kaudu Läände.

Vajadusest mõned erasadamad üles osta andis Tallinna Sadama nõukogu esimees, reformierakondlik ärimees Neinar Seli teada mullu sügisel. Sama meelt, et Põhjasadam tuleks Lõunasadama, ehk Tallinna Sadamaga kokku liita, oli mullu suvel intervjuus Den za Dnjomile ka Põhjasadama pealik Robert Antropov.

Transiidiekspert Heido Vitsur viitas Den za Dnjomile aga, et Paldiski Põhjasadam pole kaugeltki Seli viidatud miljardit krooni väärt. Maailma kaubanduses teevad tema sõnul ilma ainult suured sadamad. Seetõttu on Põhjasadama-taoline nišisadam välismaise ostja jaoks väikese väärtusega. Tallinna Sadamal aga puudub probleemide tõttu Vene transiidiga eriline kasvuperspektiiv.

Den za Dnjomi andmetel on aga hinnalagi, millest kõneletakse äriringkondade kuluaarides, 3 miljardit krooni. Tegelik hind, mida oleks Põhjasadama eest nõus maksma mõni välismaine ettevõtja, küüniks 600-700 mln kroonini. Sadam on koormatud laenudega. Kuigi Põhjasadam ei soovinud võimalikke majandusraskusi kommenteerida, on lehe andmetel Hansapangalt sadama 650 mln kr võla üle võtnud Nordea pank, sest Hansapangale näis olukord riskantsena.

Paldiski Põhjasadam ei kinnita otseselt müüki, aga samas ei lükka müügisoovi ka ümber: "Meie poole on erinevatel aegadel ostusooviga pöördunud mitmeid erinevaid investoreid. Äritegevuses kehtib põhimõte, et ostetav ja müüdav sõltub tehingu hinnast, mistõttu on meie omanikud olnud ka valmis võimalikke pakkujaid ära kuulama," märgiti Den za Dnjomi küsimustele vastates. Lisati, et sadama omanikud ei ole kunagi tegelenud Paldiski Põhjasadama müügiks väljapakkumisega.

Sama diplomaatiline kommentaar saabus ka Tallinna Sadamalt. "Meie oleme valmis tegema koostööd kõikide Eesti sadamatega," märkis sadama eestkõneleja Sven Ratassepp. "Eesti suurusel turul oleks ilmselt mõistlik sadamatel pigem spetsialiseeruda teatud kaubagruppidele kui konkureerida sama kauba pärast ja teha selle jaoks topelt investeeringuid. Mis vormis see koostöö toimub on juba ise küsimus. Selge, et see peab olema majanduslikult põhjendatud."

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 0.027921
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,89 -0.172145
Hiina jüaan CNY 7,82 -0.232128
Hongkongi dollar HKD 9,22 -0.256335
Horvaatia kuna HRK 7,51 -0.038622
Iisraeli seekel ILS 4,12 -0.256435
India ruupia INR 76,83 -0.296126
Indoneesia ruupia IDR 15981,00 -0.305676
Islandi kroon ISK 124,62 0.033714
Jaapani jeen JPY 133,72 0.232375
Kanada dollar CAD 1,48 -0.281136
LAV rand ZAR 16,13 0.923892
Lõuna-Korea vonn KRW 1334,90 -0.149599
Malaysia ringgit MYR 5,00 -0.19381
Mehhiko peeso MXN 22,31 0.101855
Norra kroon NOK 9,41 0.1151
Poola slott PLN 4,24 0.01889
Rootsi kroon SEK 9,64 0.100178
Rubla RUB 67,84 -0.044201
Rumeenia leu RON 4,60 -0.050016
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.17414
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.430876
Šveitsi frank CHF 1,16 0.222942
Taani kroon DKK 7,44 0.005911
Tai baht THB 39,18 -0.178343
Tšehhi kroon CZK 25,70 -0.093305
Türgi liir TRY 4,33 0.094813
Ukraina grivna UAH 31,50 -0.138842
Ungari forint HUF 308,23 0.146208
USA dollar USD 1,18 -0.307092
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.081818
Valgevene rubla BRL 3,75 -0.109219
Valgevene rubla BYN 23137,00 -0.408918

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017