Vare: Eesti sai tulevikuriigil Hiinal sabast kinni

Transiidiekspert Raivo Vare näeb Hiina
sadama Ninbo ja Muuga sadama vahel sõlmitavas lepingus ainult positiivseid
külgi, Tallinna sadama kaubamavoogude arv võib seeläbi hüppeliselt kasvada.

Kuid küsimus on tema sõnul selles, kes hakkab sadamat ehitama?

Ninbo on Hiina suurim sadam ning suuruselt neljas sadam maailmas. "Lepingu sõlmimise peamine pluss on see, et tekib otseühenduse võimalus," ütles Vare dv.ee-le.

"Kui varem sõitsid laevad ümber India ja randusid oma lastiga suurtes sadamates, näiteks Hamburgis, sealt aga viisid teised laevad lasti väiksematesse sadamatesse, siis nüüd tekib võimalus sõita kogu kaubaga otse Eestisse. "See tähendab, laevad tulevad otse siia. Majanduslikult on see meile kasulik," seletas Vare.

Tema sõnul lähevad kaubad sealt edasi Venemaale ja teistesse Balti riikidesse. Tänu lepingule võib kaubavoog Tallinna sadamas kasvada kunimiljoni TEU konteinerini aastas.

Uue terminali ehitamiseks korraldatakse üleeuroopaline vähempakkumine. Seega küsimus, kes hakkab ehitama sadamat, on sellel kevadel transiidi valdkonnas peamine. Investeeringud terminali ehitamisse võivad moodustada umbes 220-300 miljonit dollarit (2,3-3,2 mld kr). Tõsi küll, Vare sõnul selgub projekti lõppmaksumus pärast vähempakkumise võitjat.

Maailmas kasutatakse üha enam konteinervedusid, sealjuures kasvab pidevalt ka Hiina ekspordi osakaal, mis moodustab juba praegu 40% kogu maailmaekspordist. "Konteinervedude osa pidevalt kasvab, mis teeb antud äri väga perspektiivikaks," seletab Vare.

Kohalikust transiidist rääkides näeb olukord välja järgmine: „Venemaa püüab aina rohkemsuunata kaubavood oma sadamatesse. Selleks on olemas teatud makromajanduslikud põhjused. Kusjuures, need sadamad asuvad regioonides, kus mingit muud äritegevust ei toimu. Seetõttu on see Venemale regionaalpoliitika vaatenurgast kasulik. Pealegi, imporditavate ja eksporditavate kaupade voog on nii suur, et Venemaa tuleb vaevalt üksinda sellega toime," teatab Vare.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on öelnud, et pärast selle lepingu sõlmimist tekib Eestil otseühendus kõige kiiremini kasvava regiooniga maailmas – Hiinaga.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0445633
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 60,01 0.3478203
Hiina jüaan CNY 7,72 0.2232548
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.053828
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0430837
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1931837
India ruupia INR 81,17 0.2705474
Indoneesia ruupia IDR 16179,52 0.4323437
Islandi kroon ISK 137,60 -0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,60 -0.1202405
Kanada dollar CAD 1,51 0.1726542
LAV rand ZAR 15,73 0.0038138
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,19 0.2431435
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0428018
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.1659812
Norra kroon NOK 9,73 0.0215929
Poola slott PLN 4,29 -0.1072061
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0175413
Rumeenia leu RON 4,70 -0.1020473
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1424963
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053596
Tai baht THB 36,12 0.1069691
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0820922
Türgi liir TRY 6,06 0.1040222
Ukraina grivna UAH 31,78 0.0437635
Ungari forint HUF 317,64 -0.0786436
USA dollar USD 1,14 0.1144265
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3144468
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0041005
Vene rubla RUB 75,41 0.2423329

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019