11. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaatamata Reformierakonna kindlale lubadusele närivad mind selle automaksuga seoses endiselt mõningad kahtlused. Kui automaksu ei tule, siis miks teevad rahandusministeeriumi ametnikud tühja tööd ja selle maksuideega tegelevad. Ja miks on selle maksu kehtestamine kirjas rahandusministeeriumi strateegilises arengukavas?

Selle nädala alguses andis aripaev.ee’le intervjuu rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Meelis Laube. Küsimusele, millal oleks reaalne vajadus kehtestada Eestis autoomanikele saastemaks ütles Laube: „Kui ühiskonnale põhjustatav kulu ületab kütuseaktsiisist laekuvat summat. Autode rohkust ilmestab fakt, et 2006. ja 2007. aastal lisandus Eesti teedele peaaegu 70 000 sõiduautot ja väikekaubikut.“

Saastemaksu kehtestamise aluseks võiks ministeeriumi peaspetsialisti sõnul võtta võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütuse tarbimise.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist on seisukohal, et maksustada tuleb kõiki sõidukeid, kuid kindlasti tuleb maksumäära diferentseerida. „Läbi erineva maksumäära saab anda inimestele selge signaali, et eelisatud on keskkonnasõbralikumad ja vähem ruumi võtvad autod,“ ütles Laube.

Mina loen ametniku jutust välja, et selle saastemaksu teemaga on meie rahandusministeeriumis tegeldud ja ma ei usu, et ametnik on seda tööd teinud omast vabast ajast või lihtsalt huvist teema vastu. Seetõttu tundub mulle Reformierakonna tänane kinnitus, et automaksu ei tule, avalikkuse lollitamisena.

Meenutame veel seda, et aktsiiside ennaktõusust ei räägitud samuti veel aasta tagasi. Neist ei rääkinud Reformierakond ka näiteks siis, kui neilt enne valimisi küsiti, et mida te teete euro käibele tulekuks. Alles pärast valimisi ja peaminister Andrus Ansipi populaarsuse kõrgustesse tõstnud pronksiööd sai avalikkus teada aktsiiside ennaktõstmisest. Siis oli sobiv aeg ebapopulaarne plaan avalikustada.

Ajalugu ei pruugi korduda ja võib loota, et seekord Reformierakond avalikkusega ei manipuleeri ning nende peasekretäri jutt vastab tõele. Ja rahandusministeeriumi ametnikud tegelevad selle teemaga lihtsalt hobi korras. Aga, et asi oleks ikkagi kindlamast kindlam, siis võiks rahandusministeerium viia sisse parandused ühte olulisse dokumenti nimega „Rahandusministeeriumi valitsemisala strateegiline arengukava aastateks 2008-2011“. Praegu ministeeriumi kodulehel rippuvas arengukavas on ühe eesmärgina kirjas säästev tarbimine. Seda eesmärki aitab muuhulgas saavutada meede 2.2, mis kujutab endast tarbimis- ja keskkonnamaksude tõstmist. „Meede hõlmab endas järgmisi tegevusi: maagaasi, elektrienergia, põlevkivikütteõli ja mootorsõidukite kõrgem maksustamine (ökoloogiline maksureform),“ on mustvalgel kirjas selles dokumendis.

Muidugi on vale poliitikute sõnades kahelda, aga midagi pole teha. Liiga palju on reformierakondlaste sõnad ja teod läinud lahku. Reformierakonna tänane pressiteade muutuks minu jaoks palju veenvamaks, kui sellele järgneks täna ka rahandusminister Ivari Padari pressiteade, milles ta teavitab avalikkust rahandusministeeriumi arengukavas oleva väikese, aga palju segadust tekitanud ebatäpsuse parandamisest. Kui tõesti automaksu ei tule, siis pole ju rahandusministeeriumil keeruline oma näpukas ära parandada ning sellest ka pressiteade välja saata.