Ministeerium: automaksu eesmärk on panna inimest autost loobuma

Rahandusministeeriumi kinnitusel oleks
võimaliku saastemaksu kohaldamise otseseks eesmärgiks inimeste suunamine
keskkonnasõbralikemate ja väiksemate autode kasutamisele või loobuma üldse
autost ning kasutama ühistransporti.

Eestis eelistatakse suurema võimsusega autosid kui mujal Euroopas. „Üle 2-liitrise töömahuga autosid oli 2006. aasta detsembri seisuga ARK andmetel Eestis 24% kõikidest registreeritud sõidukitest. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on see protsent 9-12. Sealjuures näitab rahandusministeeriumi hinnangul uute autode müügistatistika, et populaarsed on erinevate mudelite võimsamate mootoritega ja hea varustustasemega variandid, samuti luksusautod ja maasturid,“ ütles rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Meelis Laube.

Küsimusele, millal oleks reaalne vajadus kehtestada Eestis autoomanikele saastemaks ütles Laube: „Kui ühiskonnale põhjustatav kulu ületab kütuseaktsiisist laekuvat summat. Autode rohkust ilmestab fakt, et 2006. ja 2007. aastal lisandus Eesti teedele peaaegu 70000 sõiduautot ja väikekaubikut.“

Saastemaksu kehtestamise aluseks võiks ministeeriumi peaspetsialisti sõnul võtta võimsuse, mootorimahtu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütuse tarbimise.

Rahandusministeeriumi peaspetsialiston seisukohal, et maksustada tuleb kõiki sõidukeid, kuid kindlasti tuleb maksumäära diferentseerida. „Läbi erineva maksumäära saab anda inimestele selge signaali, et eelisatud on keskkonnasõbralikumad ja vähem ruumi võtvad autod,“ ütles Laube.

Küsimusele, kellest Eesti võiks võtta eeskuju saastemaksu poliitika kujundamisel vastas Meelis Laub, et Euroopa Komisjoni soovitab sõidukimaksude kehtestamisel arvestada keskkonnaaspekti, näiteks võiks maksumäär arvesse võtta CO2 eritamine või kütusekulu. Ministeeriumi kinnitusel võetakse maksumäära kehtestamisel CO2 eritamist arvesse näiteks Hollandis, Soomes ja Rootsis. „Üldiselt lähtuvad riigid põhimõttest, et raskemad ja võimsamad autod on maksustatud kõrgemalt,“ kinnitas Laube.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 0.093736
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,06 0.113124
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.014029
Hongkongi dollar HKD 9,24 -0.018386
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.006659
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.045964
India ruupia INR 77,04 -0.022709
Indoneesia ruupia IDR 16011,00 -0.118527
Islandi kroon ISK 124,55 -0.022476
Jaapani jeen JPY 133,54 0.097447
Kanada dollar CAD 1,48 -0.021625
LAV rand ZAR 16,01 0.160758
Lõuna-Korea vonn KRW 1339,10 0.164559
Malaysia ringgit MYR 5,00 -0.045954
Mehhiko peeso MXN 22,27 -0.064613
Norra kroon NOK 9,40 -0.044572
Poola slott PLN 4,23 -0.021251
Rootsi kroon SEK 9,63 -0.019931
Rubla RUB 67,86 -0.01326
Rumeenia leu RON 4,60 0.002174
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.006219
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.061077
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.035428
Taani kroon DKK 7,44 -0.002686
Tai baht THB 39,24 -0.025477
Tšehhi kroon CZK 25,72 0.007775
Türgi liir TRY 4,33 0.04625
Ukraina grivna UAH 31,54 -0.022823
Ungari forint HUF 307,76 -0.006498
USA dollar USD 1,18 -0.048932
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.428062
Valgevene rubla BRL 3,75 -0.021311
Valgevene rubla BYN 23108,00 -0.533746

Valdkonna töökuulutused