Ministeerium: automaksu eesmärk on panna inimest autost loobuma

Rahandusministeeriumi kinnitusel oleks
võimaliku saastemaksu kohaldamise otseseks eesmärgiks inimeste suunamine
keskkonnasõbralikemate ja väiksemate autode kasutamisele või loobuma üldse
autost ning kasutama ühistransporti.

Eestis eelistatakse suurema võimsusega autosid kui mujal Euroopas. „Üle 2-liitrise töömahuga autosid oli 2006. aasta detsembri seisuga ARK andmetel Eestis 24% kõikidest registreeritud sõidukitest. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on see protsent 9-12. Sealjuures näitab rahandusministeeriumi hinnangul uute autode müügistatistika, et populaarsed on erinevate mudelite võimsamate mootoritega ja hea varustustasemega variandid, samuti luksusautod ja maasturid,“ ütles rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Meelis Laube.

Küsimusele, millal oleks reaalne vajadus kehtestada Eestis autoomanikele saastemaks ütles Laube: „Kui ühiskonnale põhjustatav kulu ületab kütuseaktsiisist laekuvat summat. Autode rohkust ilmestab fakt, et 2006. ja 2007. aastal lisandus Eesti teedele peaaegu 70000 sõiduautot ja väikekaubikut.“

Saastemaksu kehtestamise aluseks võiks ministeeriumi peaspetsialisti sõnul võtta võimsuse, mootorimahtu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütuse tarbimise.

Rahandusministeeriumi peaspetsialiston seisukohal, et maksustada tuleb kõiki sõidukeid, kuid kindlasti tuleb maksumäära diferentseerida. „Läbi erineva maksumäära saab anda inimestele selge signaali, et eelisatud on keskkonnasõbralikumad ja vähem ruumi võtvad autod,“ ütles Laube.

Küsimusele, kellest Eesti võiks võtta eeskuju saastemaksu poliitika kujundamisel vastas Meelis Laub, et Euroopa Komisjoni soovitab sõidukimaksude kehtestamisel arvestada keskkonnaaspekti, näiteks võiks maksumäär arvesse võtta CO2 eritamine või kütusekulu. Ministeeriumi kinnitusel võetakse maksumäära kehtestamisel CO2 eritamist arvesse näiteks Hollandis, Soomes ja Rootsis. „Üldiselt lähtuvad riigid põhimõttest, et raskemad ja võimsamad autod on maksustatud kõrgemalt,“ kinnitas Laube.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0314564
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.1385627
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0357818
Filipiinide peeso PHP 59,51 0.0992397
Hiina jüaan CNY 7,70 0.051971
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.1208283
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0713516
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.1595314
India ruupia INR 81,15 0.325153
Indoneesia ruupia IDR 16121,19 0.2133417
Islandi kroon ISK 138,34 -0.0361298
Jaapani jeen JPY 124,03 -0.233269
Kanada dollar CAD 1,51 0.0728284
LAV rand ZAR 15,61 0.1090135
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,66 0.0352607
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0064077
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0069685
Norra kroon NOK 9,74 0.0493259
Poola slott PLN 4,28 -0.0443687
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.042903
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0618706
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0259034
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0565291
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0522277
Tai baht THB 36,01 -0.36082
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0274112
Türgi liir TRY 6,10 0.3554444
Ukraina grivna UAH 31,93 -0.1404152
Ungari forint HUF 321,38 0.0124479
USA dollar USD 1,14 -0.1316136
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3033006
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1346719
Vene rubla RUB 75,44 -0.1253806

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019