Reportaaž: sakslaste gaasitoru promotuurilt Helsingis puudus vaid komissar Rex

Saksa-Vene gaasijuhet ehitada ihkava Nord
Streami mänedžer Sebastian Sass nägi Helsingi sadamas sõitu ootaval
uuringulaeval välja nagu kangelane heast Saksa politseisarjast „Komissar Rex“.
Kahjuks polnud kuskil näha imearmast hundikoera.

Ülivõrded üliohutusest meeskonna huulil pole harvad. „Gaasitoru on täiesti ohutu ning täiesti purunematu, merepõhja uuriti ülipõhjalikult,“ kuulen vaid kõrvus kaikuvat. Ja nii terve laeval veedetud tänase pika tööpäeva.

On ainult värvilised ja mustvalged vaated Soome lahe merepõhjale. Õnneks leian ühelt ekraanilt merepõhjast avastatud parimate leidude slaidshow. Sellele tähelepanu juhtides langen ühe uuringulaeva Pollux meeskonnaliikme mitmeminutilise selgituse osaks, kuidas need leiud on kõik hoopis teistest kohtadest ja täiesti ohutud, peamiselt pesumasinad ja muu majapidamistehnika, mõned miinialused sinna juurde. Aga need olid juba leides täiesti tühjad ja seega täiesti ohutud.

Nord Streami põhjapanev gaasitoru paigaldamise eeltöid tutvustav presentatsioon algas täna hommikul kell 8. Kõigepealt jagatakse kogunenud meediaesindajad gruppidesse. Mina kuulun koos soomlastega nn punasesse gruppi. Peale minu ja soomlaste olid üritusele tulnud ka lätlased, poolakad ja venelased.

Esimene tund möödus peaasjalikult oodates. Kella 9 paiku jõudsime esimesele keskkonnauuringuid teostavale laevale nimega Franklin. See oli pea 56 meetri pikkune ja 12 meetri laiune. Reeglid laeval olid sellised, et reegleid ei olnud ehk teha võis kõike, mis sulle endale ohutu tundus. Lubatud oli isegi kapteni toolil istumine.

Esimesed tunnid Nord Streami korraldatud ekskursioonist möödusid lõputute arvutiekraanideolulisuse tutvustamise tähe all. Igal ekraanil oli tükike merepõhja, mida väljakoolitatud mereuurijad üksteise järel uurisid.

Kui kõik arvutiekraanid olid üle vaadatud ja põhjalikult kõikidele meediaesindajatele selgeks tehtud, liiguti edasi otse laeva treppi pargitud väikesesse halli bussi. Ootas ees teine samasugune trip mööda Polluxit, mis on teine merepõhja lõpututes uuringutes kasutatav alus.Franklinist veidi väiksem pea 40meetrine tulipunane alus, mille meeskond lubas meil taas teha ja käia kus ise soovime.

Tegelikult ei ole need uuringud Nord Streami tarbeks merepõhja uurivate inimeste arvates sugugi lõputud, kuna juba 15. jaanuariks peavad nad lõpetama töö Soome vetes. Sellega loodetakse enne jää tulekut hakkama saada.

Kuulates tuurijuhi juttu „Safety first“ (ohutus eelkõige- toim.) uurin teisi, kes pole vihmas pidanud paljuks tulla laevadele ronima ja Nord Streami manööverdusetteasteid jälgima. Minu kõrval seisab kaptenivormis tõsise näogamees Soomest. Veel on üks kõrvasoojendajatega muhe Soome daamning küsimustest pakatav mees. Ülejäänud hoiavad tagaplaanile, noogutavad viisakalt ja haukavad ehk mõne kommigi uuringulaev Polluxi salongi kommide ja piparkookide lõputust virnast.

Polluxi merepõhja uuringute peasalongi seinu ehivad naljad merepõhjas leiduvate miinide üle. Ühel neist on kirjas „Come and find me…….if you can“ (tule ja leia mind……kui sa suudad-toim.). Meremeeste värk, mõtlen ja vaatan hoopis, kas keegi promopiparkooke sööb. Eriti mitte. Polluxituurijuht näitab kõrgel sirutatud käe otsas umbes 10 cm pikkust polti ja räägib, et laeval oleva varustusega saab tuvastada isegi niipisikesi leide.

Väljas tekil asubki kogu kuldaväärt varustus. Naisterahva pilgule tundub see küll hunnik metalli koos kahe kaameraga, millest üks just nagu sihiks pidevalt mind. Tegelikult on selle instrumendi nimi mehitamata uurimisrobot ja eesmärk leida magnetiga mere põhjast metallesemeid. Roboti küljes on temast tunduvalt laiem raamistik, millel iga 15 cm järel infot koguv magnet. Lisaks on robotil üks mustvalge jaüks värviline kaamera. Mõlemad filmisid tulevase gaasijuhtme paiknemise piirkonnas merepõhja iga meetrit.

Pisut külmetanud, pannakse meid taas väikesesse bussi ja viiakse tagasi Franklinile. Külalisi ei kiirustata kuskil takka ja aega ekskursiooniks tundub olevat arvestatud hea varuga.

Teist presentatsiooni viib läbi ettevõtte Marin Mätteknik AG direktor Ola Oskarsson. Ta räägib, et gaasitorule oleks olnud parem Eesti veed, sest seal on merepõhi siledam. Eestit puudutava teemani viis Oskarsoni aga Vene meediaesindaja, keda huvitas, kas gaasijuhtme Eesti kaudu ehitamine oleks olnud soodsam. Oskarsson vastas sellele poliitiliselt korrektselt, et seda ei saa öelda. Sass ütles tema vastust täiendades, et Eesti merepõhja pole uuritud, mistõttu ei tea nad, kas see oleks odavam. Küll olevat teada, et gaasijuhtmel oleks mugavam lesida oma kohustuslikud 50 aastat Eesti vetes.

Presentatsiooni ajal ujub ekraanist mööda surnud kala. Oskarsson viskab nalja, et selle kala tapsime uuringute käigus. Hiljem näen teda uuringulaeva Franklin reelingu ääres naaldumas ja ehmatan, kuna ta nagu viskaks oma kunsthambaid vette. Tegelikult lendavad vette kaks kotikest huuletubakat. Kas siit võib järeldada, et vette visatud huuletubaka kahju keskkonnale on gaasijuhtme kõrval nii tibatilluke, et põhimõtteliselt võib igaüks nii mõnegi huuletubaka merre pillutada?

Õnneks on just kätte jõudnud lõuna ja pakutavat uurides kavatsen end seene-sibula salatist pungil täissüüa, unustades vees lebava huuletubaka. Lisaks saab juurviljadest valmistatud külmsalatit ja külmi kolmnurkseks lõigatud võileibu. Üldse on lõunalaual kõikkülm, kui välja arvata aurav kohv laeva köögist.

Pealelõunal ootab meediaesindajaid uhke demonstratsioonmanööverdamine, mis tegelikult mingeid emotsioone ei tekita. Pikalt ja põhjalikult näidatakse, kuidas vett puristav mehitamata uurimisrobot veepinnal sumab. Kui olen piisavalt palju manööverdamist näinud, otsustan lugeda ürituse lõppenuks. Korraldajad küsivad paar korda, ega mul täiendavat informatsiooni vaja pole ja siis lastaksegi mul minna.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.2209038
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.3819764
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,44 0.1769554
Hiina jüaan CNY 7,70 -0.2333632
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.1363205
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0053886
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0047649
India ruupia INR 80,87 -0.3094143
Indoneesia ruupia IDR 16084,04 0.0724846
Islandi kroon ISK 138,30 0.0216967
Jaapani jeen JPY 124,22 0.1854988
Kanada dollar CAD 1,51 -0.2180233
LAV rand ZAR 15,58 -0.5539813
Lõuna-Korea vonn KRW 1275,41 -0.3757167
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0170871
Mehhiko peeso MXN 21,54 -0.5847386
Norra kroon NOK 9,73 -0.1970201
Poola slott PLN 4,28 -0.2214401
Rootsi kroon SEK 10,25 0.1769133
Rumeenia leu RON 4,68 0.1132987
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.2262005
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.3155996
Šveitsi frank CHF 1,13 0.1064774
Taani kroon DKK 7,46 0.0241229
Tai baht THB 36,11 -0.7664257
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0078342
Türgi liir TRY 6,08 -2.1418794
Ukraina grivna UAH 31,97 -0.1577065
Ungari forint HUF 321,13 -0.5142662
USA dollar USD 1,14 -0.1664622
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.4004303
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.3985198
Vene rubla RUB 75,55 -1.1773308

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019