Tallinna Sadam vaatab aina vähem ida-lääne suunas

Tallinna Sadamhakkab pöörama aina
enamtähelepanu transiitkaubandusele suunaga läänest itta ja ka põhjast
lõunasse senise ida-lääne suuna asemel.

Rahalist hinnangut Tallinna Sadam lastimise kolmandiku võrra vähenemise osas börsiettevõttena ette avaldada ei saa, enne kui eelarve kinnitatud.

"Samuti ei saa Tallinna Sadam veel avaldada järgmise aasta prognoose, sest ettevõttel on pooleli eelarve koostamise protsess ja selle käigus arutab ettevõte läbi arusaadavalt mitmeid eri variante," ütles Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp.

„Tänases olukorras tuleb üha enam pöörata tähelepanu transiitkaubandusele suunaga läänest itta ja ka põhjast lõunasse senise ida-lääne suuna asemel. See on teema, millega Tallinna Sadam on koostöös oma operaatoritega aktiivselt tegelenud juba pikalt ning mille üheks tõestuseks on näiteks konteinervedude ja uute autode peamiselt Venemaale suunduva transiidi jõuline arenemine ka täna,” rääkis Ratassepp.

Üks variante ongi enam panustada Euroopa Liidugi poolt ametlikult propageeritavasse nn lähimerevedude kontseptsiooni, mis viiks kaubaveod Euroopa maanteedelt rohkem üle Läänemerele ja Põhjamerele. „Tallinna Sadam teenindab on juba praegu arvukalt regulaarseid kaubaliine, mis liiguvad just selles regioonis ning kogemused selles osas on nii meil kui meie operaatoritel juba üsna pikaaegsed,” lisas ta.

Ratassepa sõnul tuleb konteinervedude osas mängu aga just koostöö Hiinaga. „Hiina majandus teatavasti areneb kiiresti ja neil on vaja väljundit erinevatele sihtturgudele. Eesti oma asendi ja sobivate sadamate ning nendega seotud logistikaga võiks olla igati sobiv partner Hiinale Loode-Venemaa, Skandinaavia, Baltimaade, aga ka näiteks Ukraina või Valgevene turgude varustamisel. Ja siinkohal räägime meie piirkonna varustamisest meritsi, st kaup siseneb laevadega Läänemerre ning liigub meie sadamatest edasi siis kas uuesti meritsi või raudteed või maismaad pidi,” selgitas Ratassepp.

Viimased kontaktid Hiinaga on andnud selgelt mõista, et analoogne huvi on ka Hiina poolel, mille tõestuseks on tänaseks allakirjutatud koostöölepingud Tallinna Sadama ja Hiina sadamate Ningbo ja Daliani vahel. Samuti on Ningbo sadam avaldanud juba konkreetset huvi Tallinna Sadama sadamatesse operaatorina investeerida ning saadab varsti siia oma ekspertkomisjoni olukorda täpsemalt hindama.

„See aga tähendab muidugi ka olulisi investeeringuid meie poolt oma infrastruktuuri arendamisse, sest sellisel puhul me räägime konteinerite mahust, mis algab ca miljonist TEUst (konteinerite tinglik mõõtühik – toim.) aastas tänase ca 200000-250000 asemel. Ning me ei räägi mitte üksi investeeringutest sadamasse, vaid ka raudteele ja teedevõrgustikku. See kõik on aga täiesti teostatav,” selgitas Tallinna Sadama esindaja.

Ratassepp ei saanud ka siinkohal kommenteerida, kuipalju teeniks Tallinna Sadam koostööst Hiinaga, sest börsireeglite tõttu ei saa ka seda infot avaldada enne aastaaruande kinnitamist.

Tänavu maist on kaubavedu raudteel pidevalt vähenenud, seda põhiliselt transiidi vähenemise tõttu. Transiidi vähenemine raudteeveol on oluliselt mõjutanud ka sadamate tegevust, teatas statistikaamet eile. Kui aasta alguses lastiti sadamates laevadele üle 4 miljoni tonni kaupa kuus, siis septembriks oli see langenud 2 miljonile tonnile. Võrreldes eelmise aasta septembriga lastiti laevadele kolmandiku võrra vähem kaupa. Transiit moodustab sadamates lastitud kaupadest ligi 70%.

2007. aasta maist septembrini lastiti sadamates 13,1 miljonit tonni kaupa, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kaupade lastimine sadamates vähenenud 27%.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.5158855
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.1409112
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.081787
Filipiinide peeso PHP 59,65 0.3347238
Hiina jüaan CNY 7,71 0.2130811
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0827898
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.052504
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0428592
India ruupia INR 80,92 0.038326
Indoneesia ruupia IDR 16141,07 0.3369207
Islandi kroon ISK 137,59 -0.5780765
Jaapani jeen JPY 124,38 0.0482625
Kanada dollar CAD 1,51 0.0331038
LAV rand ZAR 15,61 0.0737444
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,19 -0.0015671
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0085435
Mehhiko peeso MXN 21,60 0.3474948
Norra kroon NOK 9,73 -0.0287734
Poola slott PLN 4,29 0.0980781
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0858059
Rumeenia leu RON 4,69 0.0640041
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.084186
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.89316
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2658867
Taani kroon DKK 7,46 -0.0508885
Tai baht THB 36,13 -0.0246265
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0234953
Türgi liir TRY 6,09 0.1596209
Ukraina grivna UAH 31,89 -0.2658194
Ungari forint HUF 319,38 -0.6099459
USA dollar USD 1,14 -0.0877424
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.0118941
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0897813
Vene rubla RUB 75,52 -0.0075467

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019