8. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koerajuht Ottomar Virk oli hiljem kohtus võtmetunnistajaks. Tema ütlustele tuginedes mõisteti kurjategija süüdi. Kohus tunnistas koera nina asitõendina.

Lõuna politseiprefektuuri vanemkonstaabli Ottomar Virga sõnul osalevad koeradliiklusjärelevalves üha rohkem. Neid kasutatakse sõidukist põgenenud juhtide leidmiseks.

Igal nädalavahetuse ööl patrullib Lõuna politseiprefektuuris kaks koerajuhti ja koer. Tänu sellele saab koera kohe otsimisse kaasata. Ülejäänud aja nädalast on koerajuhid ja koer vaid telefonikõne kaugusel. Süüdimõistva kohtuotsuseni viinud juhtumil jõudis politseikoer kohale kümne minutiga.

Paraku tuleb koer tavapolitseinikele meelde alles viimases järjekorras. Sageli on nad selleks ajaks sündmuskoha rikkunud. Selleks, et koer jälge võtta saaks, tuleb ta kohale kutsuda viivitamatult. Samal ajal ei või politseinikud kurjategijat ise jälitama minna, sündmuskohal ringi tammuda, sealseid esemeid puudutadaega läheduses suitsu teha.

Samal ajal kui koer koos koerajuhi ning julgestusega jälgi võtab, patrullib politsei ümbruskonna teid. Seda tehakse selleks, et jälitatav ei saaks teele tagasi pöörduda egamobiiligaendale kedagi järele kutsuda.

Kui põgenik kinnivõtmisel vastu hakkab, käsib politseinik koeral teda rünnata. "Säärastel juhtudel kaob põgeniku kuraas kohe pärast kokkupuudet koeraga," vahendab Politseileht Ottomar Virga kogemust.