Parts: kolme aasta pärast saab kiirrongiga Tallinnast Varssavisse

Majandusminister Juhan Parts kohtus kolme
lähiriigi transpordiministriga ning koos loodetakse lähiajal avada
kiirrongiliiklus Tallinnast Varssavisse.

Täna kohtusid nelja riigi ministrid: Poola transpordiminister Jarzy Polaczek, Läti transpordiminister Ainars Šlesers, Leedu transpordi-ja kommunikatsiooniminister Algridas Butkevicius ning Eesti majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et arutada autotee ehk Via Baltica ja raudtee ehk Rail Baltica tulevikku.

Rail Baltica osas pandi paika projektid ja Euroopa Liidu rahastus. "Kolme aasta pärast on võimalik sõita rongiga120 km/h Tallinnast Varssavisse," sõnas Parts.

Ka Via Baltica oli arutlusel. "Kas juba küllalt ei saa? Tahaks juba autoga Berliini sõita," ütles Parts. Via Baltica koostöösse on kaasatud ka Poola. Poola transpordiministri Jarzy Polaczeki sõnul on Via Baltica väga kõrge prioriteediga. Polazeki sõnul on Poola valmis investeerima Rail Balticusse 250 miljonit eurot (3,9 mld kr).

Partsi sõnul on Eesti jaoks Via Baltica juures kolm olulist aspekti: Pärnu ümbersõit, Tallinna suur ümbersõit, Tallinna - Pärnu neljarealise tee pikendamine. Ehitamiseni jõutakse Partsi sõnul kuue aasta pärast.

Läti transpordiminister Ainars Šlesers peab Via Balticat väga oluliseks. "Meie peame oluliseks ehitada teid nii Eesti suunal kui ka Leedu suunas," sõnas Šlesers. Samuti tõita välja, et uuesti peab tööle saama rongiliiklus Eesti ja Läti vahel, mida kasutaksid eriti turistid.

Allkirjastati kaühisdeklaratsioon, mis puudutab Via Balticat, iga aastane Läänemere nõukogu protokoll ja Eesti- Läti-vaheline mere-ja lennuotsingute ning päästealane kokkulepe.

Partsi sõnul oli põhiküsimuseks ja äärmiselt oluliseks aspektiks liiklusalane koostöö, mille eesmärgiks oli informatsiooni vahetus.

Parts tõi välja ka aspekti, et siiani pole rõhku pandud liiklusohutusega seonduva rahastamisele, mille tõttu kohtumisel ka viimasest räägiti.

"Lähiajal tuleb majandus-ja kommunikatsiooniministeerium välja plaaniga, mida on koostatud 4 aastat," sõnas Parts. Plaan puudutab liiklusohutust, milles nüüd on kaasatud ka kohalikud omavalitsused.

Oluliseks teemaks oli ka Euroopa Liidu ja Venemaa piiriküsimus. Balti riigid peavad selles küsimuses tähtsateks piiripunkte Eestis, Soomes ja Lätis.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0377477
Brasiilia reaal BRL 4,26 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0511169
Filipiinide peeso PHP 59,42 -0.0470968
Hiina jüaan CNY 7,70 0
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.0033563
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0498115
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0285728
India ruupia INR 80,89 0
Indoneesia ruupia IDR 16098,26 0.0708031
Islandi kroon ISK 138,34 -0.0361298
Jaapani jeen JPY 124,15 -0.1367439
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0198623
LAV rand ZAR 15,57 -0.135305
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,76 0.0430964
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0726201
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0055748
Norra kroon NOK 9,73 -0.0277458
Poola slott PLN 4,28 -0.0560446
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.1092076
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0576037
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0259034
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0226116
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0177258
Taani kroon DKK 7,46 -0.0495494
Tai baht THB 36,03 -0.3154408
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0430748
Türgi liir TRY 6,09 0.27152
Ukraina grivna UAH 31,98 0
Ungari forint HUF 321,20 -0.0435676
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0081619
Vene rubla RUB 75,62 0.1149212

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019