18. juuli 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kanal ühendaks Balti mere Musta merega, teatas Jaunais zida cels (uue siiditee) esindaja Haralds Ermalis.

Ermalisi sõnul on projektist huvitatud maailmakuulsad pangad, ka on lootust saada raha Euroopa Liidust, vahendas BBN.

Samal ajal on paljud poliitikud, keskkonnakaitsjad ja mõned ettevõtjad projekti suhtes skeptilised,nimetades seda tsirkuseks.

Esialgsete hinnangute kohaselt võiks Riia- Hersoni kanali kaudu vedada iga aasta 140 miljonit tonni kaupa, mis on kaks korda suurem kui Läti sadamaid läbiv aastane kaubamaht. Trass läbiks Lätit, Valgevenet ja Ukrainat ning oleks 2100 km pikk.

Kauba laevaga vedamine on 60 korda odavam, kui autotransport ja 2-5 korda soodsam kui raudtee transport.

Ermalisi sõnul peab nii suure projekti heaks kiitma rahvas ja vastav referendum on korraldamisel. "Valitused ja parlamendid vahetuvad, kuid kui projekt leiab heakskiidu rahvahääletusel, siison see hea garantii," lisas ta. Nimelt nõuavad pangad, kes projekti rahastavad tagatisi selle ellu viimise kohta, kuna ehitus kestaks 10 aastat. Sarnane hääletus korraldataks ka Valgevenes ja Ukrainas.

Lätis investeeritaks ka kolme hüdroelektrijaama Krustpilsis, Jekabpilsis ja Daugavpilsis, et muuta jõgi parvetatavaks. Koos elektrijaamadega ehitakse lüüsid ja 15 kaid, ka mitmed sillad tuleb ümber ehitada.

Kogu projekti majandamiseks luuakse kolm ettevõtet. Üks hakkab vastutama kanali hooldamise ja seal opereerimise eest. Teine haldav 1000 alusest koosnevat laevastikku, kolmas haldaks hüdroelektrijaamu.

Kanalit sel marsruudil taheti ehitada juba enne Esimest maailmasõda ja 1960. aastatel.