18. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lahendus leiti ja Eesti Raudtee kooskõlastas ka vastava talasilla ehitamise eelprojekti. Merko aga Noore sõnul nõu küsimas ei käinud.

Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas väitis, et esialgu oli firmal küll kavas rajada talasild, kuid vahesammaste paigaldamiseks oleks tulnud pinnasesse rammida vaiad ja selleks sulgeda viis ron­gide seisuteed.

Nende tööde tehnoloogias ja ajalises kestuses ei jõudnud Merko raudteega kokkuleppele, mistõttu jäi ka talasilla rajamine ära. «Tööde teostamise tehnoloogiat ei olnud lihtsalt võimalik Eesti Raudteega kooskõlastada,» kinnitas Agukas.

Noor lükkas sellise väite tagasi. «Ma ei saa seda kinnitada, aga võin oletada, et hinnapakkumise tegemisel ei osanud või tahtnud Merko üldse näha neid probleeme ja kulutusi, mis on seotud ehitustegevusega töötavate raudteede vahel,» ütles ta.

Tema sõnul oleks Merko tahtmise korral saanud Eesti Raudteelt kõike küsida. «Kuid nad ei küsinud,» nentis Noor.

Noor süüdistas ka riigihanke korraldajat Tallinna kommunaalametit, kes ei kaasanud pakkumiste hindamise komisjoni Eesti Raudtee esindajat.

Ta kinnitas, et tehniliselt ja tehnoloogiliselt on täiesti võimalik silla vahesambad raudteede vahele paigaldada ning Eesti Raudtee ei ole kellelgi keelanud seda teha.