Aava tõdes enne testi, et pole arvutiga sõidumänge mänginud. “Eks näeme, kas pärast hakkan,” lisas ta samas. Aava alustas mängus WRC 2005 autoga, millega ta sarnaseid etappe ka päriselt sõitnud. Esimene kurv lõppes otse publikusse sõitmisega. “Jube alajuhitav on. Muidu tundub okei,” kostis ta kommentaariks.
Pärast mõningast seadistamist läks sõit edasi ning auto tundus Aavale juba palju mugavam.
Nüüd sai keskenduda muudele aspektidele. “Kaardilugeja on jobu, mingit kasu temast ei ole. Ilmselt tuleb lihtsalt rajad selgeks õppida,” tegi Aava märkuse. Mees tõdes ka, et mängus on etapid tunduvalt lühemad kui päriselt. Rooli seadistati veel veidi ning saadi lõpuks Aava arvates üsna hea tulemus. “Kätt soojas hoida just ei anna, aga ajusid saab treenida küll. Auto käitub, nii nagu peab, kui rool täpne on,” rääkis ta, libisedes samal ajal kurvist kurvi.
“Väga oluline on tagumikutunnetus. Ärme mängult liialt nõua. WRC 2005 graafika oli ka kehv, kuna kaardilugeja on jobu, siis visuaalselt oli raske. Lihtsalt ei näe madala
lahutuse tõttu kurve ette,” rääkis ta.
Ette võeti Gran Turismo ja sellega oli Aava rahul. “GT4 on hea, tunnetus on jumala okei, pilt on ka tunduvalt parem kui WRC 2005-l,” selgitas ta. Veel avastas Aava, et kui auto tagumik hakkab libisema, siis olukorda päästa ta ei suuda. Huvitav, kostis seepeale rallisõitja.
Tehnotrend pani üles võimalikult head sõidukogemust pakkuva simulaatori ning kutsus kohale professionaalsed sõitjad Eedo Raide, Erko Vallbaumi, Urmo Aava ja Tõnu Soomeri. Kõigil paluti sõita tunnike erinevate, just simulaatoritena tuntud mängudega, et teada saada, kas spetsialisti on võimalik petta suure ekraani, korralike kõlarite ning hea rooil abil.
PlayStationist valiti kaks väidetavalt väga realistlikku sõidumängu – Gran Turismo 4 ja WRC 2005. Arvutil prooviti 2006. aasta üht parimat sõidusimulaatorit GTR 2.